Ata-baba erligin dáripteý - ulttyń ulylyǵyn jáne saıası mádenıetiniń bıiktigin bildiredi – Edil Jańbyrshın

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Keshe ǵana Ulttyq Quryltaıda elimizge arnalǵan keleli ıdeologııalyq, adamı qundylyqtar, azamattardyń quqyqtary, áleýmettik jáne saıası-ekonomıkalyq baǵyttaǵy máseleler naqty kóterildi. Memleket basshysy bárimiz kóterip júrgen úlkendi-kishili ózekti oılarǵa toqtalyp, olardyń iske asyrýyn naqtylady, deıdi QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Edil jańbyrshın.</p>

«Quryltaıda óz tarapymnan naǵyz shaıqasta qasyq qany qalǵansha erlik kórsetken maıdangerlerimizdiń, Prezıdent aıtqandaı: «Adal adam» qaǵıdatyna saı tarıhı turǵydan ádil baǵalanýy tıis ekenin kóterdim. Óıtkeni, álemdegi barsha ulttardy joıyp, ózderiniń natsıstik ıdeologııasyn ornatqysy kelgen fashısterge atalarymyz qasqaıyp qarsy turdy. Biraq, búgin tek beıbit qoǵamda ómir súrip, oq-dáriniń ıisin sezbegen, Otan úshin kúrestegi shaıqastarmen tereń tanyspaǵan urpaǵymyzdyń keıbir ókilderi tarıhı oqıǵalarymyz ben tulǵalarymyzdy joqqa shyǵarǵysy keledi. Bul – tarıhymyzǵa jasalǵan qııanat, batyrlardyń rýhyna degen qurmetsizdik. El bolamyz desek, árbir tarıhı oqıǵany, sol oqıǵalardyń bel ortasynda júrgen tulǵalardyń atyn – jas urpaqtyń jadynda tasqa qashaǵandaı etip tańbalaýymyz kerek. Mysaly, álemniń Anglııa, Qytaı, Frantsııa, Ispanııa sııaqty kóptegen elderi óz tarıhyn tuǵyrly tulǵalarmen baılanystyrady, tipti olardyń esimderimen arnaıy dáýirlerdi ataıdy. Oǵan qosa, ordenderi men medaldaryna rýhanı kósemderiniń, memleketiniń aıbyndy qolbasshylarynyń esimderin bergen. Bul ulttyń ulylyǵyn jáne saıası mádenıetiniń bıiktigin bildiredi»,-dedi halyq qalaýlysy.

Osy rette ol keshegi Ulttyq Quryltaıda Qasym-Jomart Toqaev tarıhı ádildikti ornatý úshin elimizdegi aty ańyzǵa aınalǵan qaharmandarymyz – Baýyrjan Momyshuly, Raqymjan Qoshqarbaev, Saǵadat Nurmaǵambetovtyń esimderimen atalatyn arnaıy ordenderdi taǵaıyndaýdy usynǵanyn, Prezıdenttiń bul usynysy – adamzat órkenıetinde zardaby jóninen buryn sońdy bolmaǵan, mıllıondaǵan adamdardyń ómirin jalmaǵan, taǵdyrlaryn talqan etken ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy 600 myń qazaqstandyq maıdangerlerdiń rýhyna degen naǵyz qurmet ekenin atap ótti.

Bul otanshyldyqty, ulttyq biregeılikti nyǵaıtýǵa keleli yqpal etedi. Biraq batyr babalarymyzdyń rýhyna kórsetilgen Quryltaıdaǵy mańyzdy bastama aqparattyq turǵydan jan-jaqty taratylmaı, qoǵamda laıyqty deńgeıde nasıhattalmady.

Sondyqtan, birinshi kezekte, biz Májilis depýtattary osy tyń ıdeıaǵa arnaıy toqtalýdy jón kórdik jáne atalǵan usynysty zańdy túrde bekitýimiz qajet. Bul sheshimdi tez arada aldaǵy Otan qorǵaýshylar kúnine deıin qabyldap, alǵashqy sarbazdarymyzdy elimizdiń birtýar perzentteriniń atyndaǵy mártebeli ordendermen marapattaýymyz kerek.

«Búgingi bizdiń depýtattyq saýalymyz – Quryltaıda kóterilgen máselelerdi Úkimetke resmı minberden arnaıy joldaý. Osyǵan oraı Úkimet:

Birinshiden, maıdangerlerimizdiń atyn máńgi este saqtaý sharalaryn qolǵa alsyn.

Ekinshiden, Ekinshi Dúnıejúzilik soǵysqa qatysty ǵylymı-zertteý jumystaryn júıeli túrde júrgizýdi qaıta jańǵyrtyp, maıdangerlerdiń derekteri tsıfrlandyrylǵan arnaıy Ulttyq portaldy jasaýy qajet.

Úshinshiden, bul jumystarǵa kópjyldyq tájirıbesi bar qoǵamdyq uıymdardy tartyp, atalǵan jobalarǵa barlyq kózderden qarjylandyrý qarastyrylýy tıis.

Eger osy máselelerdi tyńǵylyqty iske asyrsaq, adal perzenttik paryzymyzdy oryndap, tarıhı ádildikti qalpyna keltiremiz»,-dedi depýtat.