At-Takfır ýa-l Hıdjra jamaǵatynyń kózdegeni ne
Qazirgi tańda teris aǵymdar ulttyq qundylyqtardy joıý arqyly, halyqtyń arasynda teris oı pikir qalyptastyrý áreketimen álek. Sonyń biri — saıası negizde qurylǵan top «At-Takfır ýa-l Hıdjra».
Astana qalasynyń prokýratýrasynyń 2014 jyldyń 18 tamyzyndaǵy málimdemesi boıynsha Astana qalasynyń Saryarqa aýdandyq soty «At-Takfır ýa-l Hıdjra» halyqaralyq uıymnyń ekstremıstik dep tanyp, onyń qyzmetine Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda tyıym salý týraly sheshim shyǵaryldy.
«At-Takfır ýa-l Hıdjra» atymen tanylǵan nemese bularǵa «Jamaǵatý-l-Mýslımın» ataýyn berýshilerdiń kózqarasy men pikirlerinde tákfırlik qaǵıdatty negizge alǵandaryn kórýge bolady. Bul topqa sol kezdegi «Ihýan Mýslımın» uıymynyń lıderi Hasan Hýdaıbı bulardyń kózqarastaryn qatty synǵa alǵan bolatyn. Hýdaıbı: bundaı kózqarastar Áhlı súnnettiń jolyna eshqandaı janaspaıtyndyǵyn aıtty jáne sol jamaǵattyń kóshbasshylaryna óz qarsylyǵyn bildirgen bolatyn. Sebebi jamaǵatqa kirmegen, ózin musylman sanaıtyn adamdy takfır (dinsizdik) etý jáne bul kózqarasty ustanýshylardyń múshelerine, bular buryńǵy Harıjılerdiń ustanǵan kózqarasy ekenin bildiredi.
Endi bul baǵyttyń qurylýy men alǵashqy ortaǵa shyǵýyn aıtar bolsaq, «At-Takfır ýa-l Hıdjra» lıderi Shýkrı Mýstafa 1965 jyly «Ihýaný Mýslımın» uıymynyń múshesi retinde qamaýǵa alynǵan bolatyn. Bul kezeńderde Shýkrı ýnıversıtette oqıtyn. 1971 jylǵa deıin alty jyl abaqtyda otyrady. Onyń bul kózqarastary negizinen abaqtyda otyrǵan ýaqyttarda týyndap, arta tústi. Sonymen qatar, kóptegen máselelerde «Ihýaný Mýslımınniń» kózqarasyna qosylmaı, basqa pikirlerdi ustandy. Shýkrı óziniń uıymyna abaqtyda otyrǵanda jáne shyqqannan keıin de «At-Takfır ýa-l Hıdjra» tobynyń lıderi boldy. Ol ózin reformator jáne úmmettiń kútken Máhdıi retinde sanady. Onyń artynan erýshileri, Shýkrıdi múmınderdiń ámiri jáne musylman jamaǵatynyń lıderi retinde kórdi. Shýkrı jáne sol topqa lıderlik jasaýshy dostary sol ýaqyttaǵy (30.03.1978 jyly) memlekettik qyzmettegi Mınıstr doktor Mýhammed Hýseın áz-Záhabıdi alyp ketip, óltirdi dep aıyptalyp, ólim jazasyna kesildi.
Shýkrı jamaǵatynyń kitaptaryna toqtalar bolsaq, olardyń ishindegi eń belgilileri: «Kıtabý-l-Hýjjıat», «Ijmalý Távılatıhım ýa ıjmalý-r-Red aláıhá», «át-Távassýmat», «Ál-Hıláfá».
«At-Takfır ýa-l Hıdjra Jamaǵatynyń» negizgi kózqarastary: Qoǵam kápir, Úkimetter kápir. Tórt úlken meshitten basqasyn (Másjıdý Haram, Nábı, Qudus, Quba) «Masjıdý-l Dırar» dep sanaıdy. Shırk jáne úlken kúná jasaǵan adam kápir. Mýqallıd kápir. Memlekettik barlyq isterden shektelý shart. Ijma, qııas jáne basqa da fıqhı úkimder durys emes. Sonymen qatar «At-Takfır ýa-l Hıdjra Jamaǵatynyń» kózqarastarynda Quran Kárimdi jáne súnneti túsinýde ózderine qarasty júıe qalyptastyrǵan. Ijma jáne Sahabalardyń sózderin, ıjtıhadtaryn qabyl etpeı, taqlıdti synǵa alǵan.
«At-Takfır ýa-l Hıdjra Jamaǵatynyń» jibergen ádistemelik qateleri:
1) Quran jáne súnnetti túsinýdegi ádistemesi. Quran tápsirge muqtaj emes deıdi. Olardyń pikirinshe Quran jáne súnnetten tikeleı úkimder alyna beredi deıdi. Bul jáıynda olar: Allanyń jáne Elshisiniń sózderin túsindirý kerektigin aıtqan adam kápir bolady degen kózqarasty ustanady.
2) Ijmany qabyldamaýy. Bul jamaǵat biryńǵaı ıjmany qabyl etpeıdi jáne ıjmany kim dálel retinde usynar bolsa, ol adam kápir bolady. Olardyń pikirinshe, kimde-kim buǵan sener bolsa, Alladan basqa Táńirge sengen bolyp sanalady. «Ál-Hýjjııat» kitabynda bylaı keledi: «Ijma dálel bola almaıdy».
3) Sahabalardy jamandaýy jáne olardyń sózderin joqqa shyǵarýy. Olardyń «Ál-Hýjjııat» kitabynda: Eger Sahabanyń Paıǵambarymyzben (s.a.s) suhbattasyp, ony kórgen jáne ony estigen árbireýge aıtylatyn bolsa, onda olardyń arasynda munafyqtar jáne júrekterine ıman kirmegen bádáýıler jáne mýrtádtar da bar bolatyn.
Minekı «Tákfır ýa Hıjra Jamaǵatynyń» osyndaı kózqarasy nátıjesinde Islamnyń negizinen qanshalyqty uzaqtap ketkenin kórýdemiz. Dinde astamshylyqqa bara otyryp, kez kelgen máselege takfır etý qaǵıdasymen qaraı buryńǵy Harıjılik túsiniktiń búgingi kórinisi dep te ataýǵa bolady.
Keıbir kisiler «Árýaqtarǵa quran baǵyshtaýǵa bolmaıdy. Sebebi, ol tiriler úshin túsirilgen» dep júr.
Dúnıeden baqılyqqa ketken adamǵa saýaby tısin degen maqsatpen Quran baǵyshtaýǵa bolatynyn, bunyń sharıǵatqa qaıshy emestigin ǵalymdarymyz aıtyp ketken. Bul jaıynda Quran kárimde birneshe jerde duǵa etýge baılanysty aıattar keledi. Sonyń biri bizden aldyńǵy býynǵa duǵa etýimiz jaıly bylaı dep keledi: «Rabbymyz! Esep qurylatyn kúni, meni, áke-sheshemdi jáne múminderdi jarylqa!», – (Ibrahım 14/41).
Árıne, bizdiń qazaqy dástúr arýaqqa Quran oqyp baǵyshtaýǵa asa kóp kóńil bóledi. Budan biz din men dástúrdiń ushtasyp, dilimizde burynan kele jatqan dúnıe ekendigin kóremiz.
Nurjan Abdýllaev
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ dintaný jáne mádenıettaný kafedrasynyń aǵa oqytýshysy