Asyl tuqymdy mal sharýashylyqtarynyń mártebesin saqtaý qajet-BQO mamandarynyń pikiri
Batys Qazaqstan oblysynda belgili mamandar, eńbek ardagerleri Fedor Skobychkın, Petr Násipov jáne QR AShM oblystyq aýmaqtyq ınspektsııasy asyldandyrý bóliminiń bastyǵy Maqsot Balqybaev óz usynys-pikirlerin bylaısha bildirdi.
-Asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy jóninde Astanada ótken májiliske qatysýdyń reti keldi, - dedi kezinde «Ańqaty» asyl tuqymdy mal zaýytyna basshylyq etken F.Skobychkın. - Sol jıynda «Asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy týraly» Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engiziletini jaıynda keńinen sóz boldy. Naqtylap aıtqanda, «asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy», «asyl tuqymdy mal zaýyty» degen bolmaıdy, onyń ornyna «asyl tuqymdy mal» degen mártebe (statýs) bolady degen usynystar jıi aıtyldy. Zańǵa da sondaı ózgerister engizilmek. 1998 jyly qabyldanǵan zań buǵan deıin óziniń mindetin birkelki atqaryp keldi jáne ol bul sala mamandarynyń kóńilinen shyqty dep aıtsam qatelespespin. Zańdaǵy ózgertilgeli turǵan tarmaqtardyń birazy maman retinde meniń kókeıime onsha qonyńqyramaıdy.
Jasyratyn nesi bar, elimizdegi asyl tuqymdy maldyń jaǵdaıy jaqsaryp keledi deý qıyn. Asyldandyrý jumystaryn múldem toqtatyp, tipti tastap ketken joqpyz ba dep te qorqamyn. Maldy asyldandyrý, sonyń ishinde iri qaranyń tuqymdyq qoryn jaqsartpaı, maldan joǵary ónim alamyn deý - bos áýreshilik. Asyldandyrý jumystary - barlyq tabystyń bastaýy. Onsyz maldyń basy da, paıdasy da artpaıdy. Qalaı bolǵanda da, maldyń tuqymyn asyldandyrýmen tikeleı aınalysatyn asyldandyrý sharýashylyqtary, zaýyttary kerek, olarsyz bolmaıdy. Óıtkeni asyldandyrý zaýyttary men sharýashylyqtarynda asyldandyrý jumystary ejelden júrip keldi ǵoı. Asyl maldy esh jerden ala almaısyz. Ózimizdiń bir kezde ataǵy alysqa ketken qazaqtyń aqbas tuqymdy sıyryn alaıyq, gerefordtan esh kem túspeıdi ǵoı. Asyldandyrýmen tikeleı aınalysatyn sharýashylyqtar, zaýyttar bolmasa, qoldaǵy bar asylymyzdan aıyrylyp qalamyz. Biz olardy eshqaıdan satyp ala almaımyz.
Men asyl tuqymdy mal ósirýmen arnaıy aınalysqan «Ańqaty» zaýytynda segiz jyl dırektor boldym. Munda tek suryptaý jumystary ǵana emes, buqalardy synaqtan ótkizetin arnaıy stansalar boldy. Asyl túlikterdiń tektik jaqsy qasıetterine, ónimdiligine qatań esep júrgizilip otyrylatyn. Búginde de osyndaı sharýashylyq bolýy kerek. Sosyn Úkimettiń asyl tuqymdy sharýashylyqtarǵa degen qazirgi kózqarasy meni qatty alańdatady. Qazirgi kezde asyl mal ósiretin sharýashylyqtar tehnıka alý úshin maldaryn, mysaly, qasharlaryn satýǵa májbúr. Osy jerde Úkimet asyl mal ósiretin sharýashylyqqa tehnıka alýǵa paıyzsyz, jeńildetilgen nesıe berse, olar úsh-tórt jylda analyq maldaryn kóbeıtip alar edi. Eger osylaı istelse, ár sharýashylyq tabynyndaǵy malyn 600-800 basqa, tipti bir myń basqa jetkizip, onyń jyl saıyn 300-400 bas asyl tuqymdy qasharlaryn satsa, nyǵaıyp shyǵa keledi. Bul maldardan jańa tabyndar paıda bolady. Sóıtip, asyl mal ósiretin sharýashylyqtar kóbeıe beredi.
1986 jyly asyl tuqymdy mal ósiretin sharýashylyqtardyń dırektorlaryn Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń orynbasary Qusaıynov jınap alyp, arnaıy keńes ótkizdi. Іshinde men de boldym. Másele qabyrǵasynan qoıyldy: «Asyl tuqymdy sharýashylyqtardy órkendetý úshin ne isteý kerek?» Biz barlyq oıymyzdy, usynysymyzdy jaıyp saldyq. Sóıtip, qolbaılaý bolyp júrgen máselelerdiń bári sheshilip edi. Qazir sondaı mamandar joq pa, álde mınıstrliktegiler jergilikti jerlerdegi oryn alǵan naqty jaǵdaılardy bilmeı me, áıteýir asyl túlik ataýlynyń asyǵy alshysynan túspeı tur. Aıtarym, tap osyndaı kezde asyl tuqymdy sharýashylyqtardyń, zaýyttardyń mártebesin (statýsyn) ózgertsek, barymyzdan aıyrylyp qalamyz».
Maqsot Balqybaev:
-Asyl tuqymdy sharýashylyqtar, zaýyttar, fermalar burynǵy mártebesinde qalýy kerek. Demeýqarjy (sýbsıdııa) berý máselesi de oılaǵandaı bolmaı tur. Qazir ol satyp alýshyǵa beriledi, sonymen birge ondaı qoldaýqarjy maldy satatyndarǵa da berilse.
Zańǵa engizileıin dep jatqan ózgeriste sharýashylyqtar, zaýyttar, (asyl mal ósiretin) sol burynǵy dárejesinde qalsyn. Al anaý «asyl tuqymdy maldar» degen statýs zańda óz aldyna qoldanyla bersin. Sharýashylyqtar ataýyn bulaısha dárejeleý shet elden alynyp otyrǵan sııaqty. Óıtkeni shet elderde «asyl tuqymdy sharýashylyqtar» degen mártebe joq, olarda bul sharýamen aınalysatyndardy assotsıatsııaǵa biriktirgen. Shet eldiń nusqasy bizge únemi úılese bermeıdi ǵoı, qazaqstandyq, burynǵydan kele jatqan nusqada júre bergenimiz durys.
Jańa zańnyń jobasyndaǵy 1-baptyń, 10-tarmaǵyndaǵy atalyq asyl maldyń uryǵyna baılanysty «jaqsartýshy» degen sóz alynyp tastalǵan. Bul da bizdiń kóńilimizge qonbaı tur. Bul qalaı? Zań degen belgili bir merzimge emes, uzaq jyldarǵa jasalmaı ma?
Tekti mal ósiretin sharýashylyqtarda buqalardy synaqtan ótkizetin stansalar mindetti túrde bolýy kerek, onsyz bolmaıdy.
Fedor Skobychkınniń aıtqanymen tolyq kelisemin. Aldaǵy jyldan bastap, 2015 jylǵa deıin Soltústik Dakottadan (Kanada) asyl maldar satyp almaqshymyz (gereford jáne angýs). Sonymen birge ózimizdegi sharýashylyqtardy damytyp, aqbas túliktiń analyq maldaryn kóbeıte bersek. Ol úshin ózimizdegi asyl maldy satýǵa bes jylǵa moratorıı jarııalasaq, sol bes jylda sharýanyń qorasy malǵa tolady. Tek moratorıı jarııalap qana qoımaı, sol moratorıı kezinde asyl mal ósiretin sharýashylyqtardy qarjylaı kómek jaǵynan myqtap qoldaý kerek (Mysaly, árbir analyq maldyń basyna jylyna 30-40 myń teńgeden kem emes). Mal satýǵa moratorıı jarııalansa, tabyndy maldárigerlik jaǵynan tazartyp, saýyqtyryp alýǵa da múmkindik týady.
Kúshine enetin jańa zańda «asyl maldyń uryǵyn dıstrıbıýterlik jáne respýblıkalyq «Asyl tuqym» ortalyqtary ǵana ımporttaı aldy» - dep naqtylap kórsetipti. Nege, sonda meniń álemdi aralap júrip, ózime unaǵan buqanyń uryǵyn tańdap alyp, aqshasyn sol jerde tólep, qatyrtyp ákelýge quqym joq pa?
Fedor Skobychkın:
- Ár sharýashylyq analyq maldy óziniń sharýashylyǵynda ósirýi kerek. Sonaý bir jyldarda BQO-daǵy Ańqaty, Chapaev (Shaǵataı) sharýashylyqtarynda asyl tuqymdy 6-8 myń basqa deıin iri qara boldy. Qazir sodan qalǵandary bar. Ákeleriniń isin jalǵastyryp jatqan malshylar da bar. Eń bastysy, irgetas bar. Solardy myqtap qoldap, demep otyrsa, mal basy kóbeıip shyǵa keler edi.
Maqsot Balqybaev:
- Jańa zańda alańdatatyn taǵy bir tarmaq júr. Ol maldyń asyldyǵyn rastaıtyn kýálikti qazaqtyń aqbas tuqymdy sıyrlary jóninde qurylǵan assotsıatsııa berýi kerek depti. Assotsıatsııa - erikti túrde qurylatyn qoǵamdyq uıym. Memlekettik qujat bolyp tabylatyn kýálikti qoǵamdyq uıym qalaı beredi?
Ǵalym Petr Násipovtiń aıtýynsha, asyl tuqymdy maldyń bolashaǵyn aıqyndaıtyn jańa zańnyń shıki tustary kóp. Onyń keıbir baptaryna qarap otyrsaq, tekseretin uıymdar bar, derektıvtik organdar bar, al oryndaıtyn uıym joq. Másele, BQO aýyl sharýashylyǵy mekemesinde eki adam otyr. Olardyń jumysy - sharýashylyqtardan aqpar alý. Sondyqtan respýblıkadan bermen qaraı osy asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy salasyn qanatynyń astyna alatyn komıtet pe, basqarma ma, áıteýir bir basqarý organy bolýy kerek. Oblysta da osyndaı memlekettik qurylym bolýy kerek.
Áli kúnge deıin tehnık-uryqtandyrýshynyń máselesi sheshilgen joq. Arnaıy shtat joq, eńbekaqysy qaralmaǵan. Osyndaı kún tártibindegi turǵan máselelerdi oryn-ornyna qoıyp almaı, zańdaǵy talaptar oryndalady degenge kúmánim bar.
Ekinshiden, biz atalmysh zańda «asyl tuqymdy sharýashylyqtar, asyl tuqymdy zaýyttar jumys istep boldy, óziniń mindetin oryndady» degen uǵym beretin tarmaqtar júr. ıAǵnı, olardan bas tartýymyz kerek. Asyl túlikti ósirýmen aınalysatyn sharýashylyqtardy, zaýyttardy zerthana deýge de bolady. Jetpis jyldan astam ýaqyttan beri nebir ǵalymdar, arnaıy qurylǵan ǵylymı ınstıtýttar asyl maldardy shyǵarý úshin tynbaı jumys istedi. Tuqymdy jaqsartýshy buqalardy synaqtan qalaı jáne qaıda ótkizemiz? Olardy tek sol fermalar men zaýyttarda synaı alamyz, jetildire alamyz. Sondyqtan olardyń bári bizge kerek! Shet elden de mal ákelý kerek bolar, biraq olardyń da bizge yńǵaılysyn ákelý qajet. Ózimizdiń jergilikti tuqymnan aıyrylýǵa bolmaıdy, jetildire berýimiz kerek. Almatyda Zýbrıanov degen myqty ǵalym bar, sol kisi aıtatyn: Danııaǵa barypty. Maldardyń kórmesin aralap júrse, iri, salmaqty, turqyna kóz qyzyqqandaı sıyrlar men buqalardyń qasynda kózge qorashtaý, kishkentaı maldar baılaýly turypty. «Mynaý neǵylǵan maldar?» - dep suraıdy Zýbrıanov. «Osynaý kishkentaı maldardan asyldandyrý, suryptaý arqyly myna dáýlerdi shyǵardyq» - depti danııalyqtar bizdiń ǵalymǵa. Mine, másele qaıda jatyr...
Sonaý bir jyldarda Bókeı ordasy óńirine barǵanymda, bir sıyrdy kórdim. Álgi jon arqasynda aq beldeýi bar ózi de esik pen tórdeı bolyp, shańyraqtaı múıizi kók tirep kele jatty. Naǵyz qazaqy tuqym! Biz nege sondaılardan tektik jaqsy qasıetterin ala otyryp, jańa tuqym shyǵarmaımyz? Jergilikti maldan jerinbeı, jańa tuqym shyǵarý baǵytynda jumystana bergenimiz jón.
Búginde asyldandyrýmen aınalysatyn sharýashylyqtardaǵy buqalar usaqtalyp barady. Jaqsy buqalar az ári qymbat. Úkimet demeýqarjyny tek mal satyp alýshyǵa ǵana beredi, onda da mólsheri az. Mysaly, Ańqatyda tekti buqalardy ár kılogramyn 700-800 teńgeden (tirileı salmaqpen) satady. Asyl tuqymdy tabyny bar sharýaǵa bes buqa kerek delik, sýbsıdııamen kómekteskenniń ózinde sharýa ol buqalarǵa 1,2 mln. teńge tóleýi kerek, ol ony qaıdan alady? Jalpy, sýbsıdııany mal satyp alýshymen birge satýshyǵa da jetkilikti dárejede tóleýdi Úkimet arnaıy qaýly qabyldap, úılestirýi kerek.
P.Násipovtiń paıymdaýynsha, sońǵy kezde mal tabyndarynda ata tegi kúmándi, tekti qasıetterden ada, kózge qorash, kishkentaı buqashyqtar kóbeıip ketken. Tegeýrindi sharalar qolǵa alynbasa, olar keleshekte budan beter kóbeıedi. Sóıtip, mal azady. Kóz maıyn taýysqan ǵalymdarymyz ben mańdaı terin sińirgen malshylarymyzdyń ǵasyrlar boıy jumsaǵan eńbekteri zaıa ketedi. Asyl mal ósirgen sharýashylyqtar, zaýyttar burynǵy dárejesinde qala beretindigin jańa zań shegendep tastaýy kerek qoı.
Al ósirilip jatqan malǵa, satylatyn túlikterge tektiligin anyqtap, «asyl mal» dep qujat berýdi assotsıatsııaǵa, ıaǵnı qoǵamdyq uıymǵa júkteý durys emes! Ol burynǵy izben, durystyǵyn tájirıbeniń ózi tolyq dáleldegen baǵytpen júre bergeni jón...
Osylaısha batysqazaqstandyq mamandar iri qarany asyldandyrý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystarǵa, tekti maldardyń qazirgi jaǵdaıy men bolashaǵyna osylaısha qatty alańdap otyr. Asyldardyń aldaǵy kúnderdegi taǵdyryn aıqyndap, onyń tuqymyn kóbeıtý jumystaryna tyń serpin beretin, qorǵap, qolpashtaıtyn, qamqorlaıtyn zań pármeniniń keıbir baptaryna kóńilderi tolmaıtyndyqtary aıqyn sezilip tur. Oblysta asyl maldardyń nobaıy azaıǵanmen, izi, orny bar.
Memlekettik ınspektsııanyń málimetine qaraǵanda, qazir óńirde 10570 bas asyl mal bar bolsa, onyń 3913-i - «torpaq tabýǵa» qabiletti sıyr. Mamandar: « Osynyń 802 basy - elıtarekord, 1561 bas - elıta, 1288 basy - 1-klass», deıdi. Buǵan da shúkirshilik etýge bolady. Mamandardyń «eńiregende» etekteri tolyp otyrǵany - osylardyń tektilik qasıetterin joıyp almaı, ári qaraı saqtap, kóbeıtý. Ol úshin tegi asyl túlikterdi ósiretin zaýytty myqtap súıemeldeý qajet. Munymen aınalysyp jatqan sharýashylyqtardyń dárejesin tómendetpeı, kúsheıte túsý kerek. Qarjyny jetkilikti quıyp, qazirgi tirelip turǵan tuıyqtan shyǵarý qajet. Óıtkeni barlyq sharýa aınalyp kelgende qarjyǵa tireletini daýsyz. Qarjy demekshi, osy arada oblystaǵy mal ósiretin sharýashylyqtardyń sińire býdandastyrý úshin tekti buqalardy satyp alý barysyna bajaılap kórsek. Mamandardyń esebinshe, sharýashylyqtardaǵy tekti buqalardyń jalpy sany - 444 bas, osynyń 311 basyn sharýashylyqtar satyp alýy kerek. Biraq satyp alynǵany 110 bas qana. ıAǵnı mardymsyz. Osy jerde atalyq maldy eń kóp satyp alǵan Syrym aýdanynan (22 bas) basqalary óndire almaı tur. Asyl tuqymdy atalyq malǵa muqtaj bolǵandaryna qaramastan, aýdandardyń arasynda bar bolǵany 1-3 bas satyp alǵandar kezdesedi. Kóbirek alýǵa olardyń qarjylyq qaýqary múmkindik bermeı turǵany daýsyz.
-Oblysta tsıfrǵa sensek, qoldan uryqtandyratyn 195 qosyn bar. Onyń qanshasynyń óz dárejesinde jumys istep turǵany bizge beımálim, biletinimiz ondaǵy tehnık-uryqtandyrýshylardyń eńbekaqysy áli naqty sheshilmegen. Sanda bar da, sapada joq, eńbek ótilderi eseptelmeıdi, belgili aılyǵy bolmaǵan soń, zeınetaqy qoryna aqsha aýdarylmaıdy, - deıdi Maqsot Balqybaev.
Jasyratyn nesi bar, keıbir jerlerde tehnık-uryqtandyrýshynyń mindeti kezdeısoq adamdarǵa júkteletin kórinedi. Asyldandyrý jumystaryn túpkilikti jolǵa qoıamyz desek, buryn bolǵan memlekettik asyldandyrý birlestikterin qurý kerek. Ondaı resmı mekeme respýblıkadan bermen qaraı qurylyp, ár oblysta birlestigi bolsa, asyldandyrý, qoldan uryqtandyrý sııaqty búkil uıymdastyrý jumystary sol arqyly júrgeni jón. Anaý shet elden ákelinetin maldar kele sala, sol kúıinde mol ónim bermeıdi, oǵan ýaqyt kerek. Odan góri ózimizdiń qolda bar maldarymyzdy asyldandyryp, eki-úsh jylda jaqsy tuqym alýǵa bolady.
Malshylarǵa tólenip kele jatqan demeýqarjy jóninen teńgermeshilik beleń alyp tur. Mysaly, elıtarekordpen 1-klass maldardyń aıyrmashylyqtary jer men kókteı bolsa da, olarǵa tólenetin aqsha birdeı. Bul «Boıjetkenniń árqaısysyna birdeı, bir-bir syrǵadan» bolyp shyqpaı ma? Bólek baǵa bolýy kerek, sonda qyzyǵýshylyq artady, - deıdi mamandar.
Conaý Reseıden bermen qaraı eti «mármár» dep tańdaıdy taqyldattyratyn dárejege jetken, sheteldik mamandardyń da kózin sýyrǵan qazaqtyń aqbas sıyrynyń da, basqa da asyl tuqymdy túlik ataýlynyń aıy ońynan týýy úshin, mamandar pikiri eskerile otyryp, naqty sharalar qolǵa alynǵany jón.