«Astyq kóp pe, álde qamba az ba?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
ASTANA. 28 qyrkúıek. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 28 qyrkúıek, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qytaı Halyq Respýblıkasy Halyq ókilderi búkilqytaılyq jınalysy Turaqty komıtetiniń Tóraǵasy Ý Bangony qabyldady. Kezdesý barysynda taraptar Qazaqstan men Qytaı halyqaralyq qurylymdarda ózara yqpaldastyqtyń tyǵyz úlgisin kórsetip otyrǵandyǵyn atap ótti. Ásirese, BUU, ShYU sheńberindegi qatynastar týraly osyny aıtýǵa bolady. Sonymen qatar Qytaı Qazaqstannyń AÓSShK, Dástúrli dinder basshylarynyń sezderin ótkizý sekildi halyqaralyq bastamalaryn qoldap otyrady. Memleket basshysynyń Qytaı ókilin qabyldaý barysynda aıtylǵan máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búginge sanynda «Dostyq ráýishtegi qabyldaý» degen taqyryppen jaryq kórdi.

Sondaı-aq «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Jýrnalıstıka máselelerin zertteý ınstıtýtynyń dırektory, professor Namazaly Omashevtiń «2008» atty maqalasyn jarııalady. Áıgili ǵalym onda táýelsiz Qazaqstan, álemdik qarjy daǵdarysy, elordanyń Almatydan Astanaǵa kóshirilýi, Qazaqstannyń halyqaralyq arenadaǵy róli sııaqty máseleler tóńiregindegi oıymen bólisedi. Ǵalymnyń aıtýynsha, 10 jyldyq ýaqyt bizge elordanyń tek saıası qala emes, alash jurtyn uıystyrǵan rýhanı da ortalyq bola alǵanyn dáleldedi.

***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, qaltalylar endi pánıden baqıǵa attanǵanda óz múrdelerin aıǵa aparyp, jerleý kerektigin kótere bastapty. «Árıne bul rette «ólgen adamdy tabytqa sap, ne bolmasa kebinge orap, ǵaryshqa ushatyn zymyranǵa tıep jerledi eken degen túsinik týmaýy tıis»,-dep jazady basylymy. Al shyn máninde múrdeni ǵaryshqa jóneltý sııaqty jáıtter bolǵan ba, bolsa bul shara qalaı júzege asyrylady?. Bul týraly «Aıǵa aparyp, jerleńder!...» atty maqaladan bilýge bolady.

«Osydan 5 jyl buryn jas memlekettiń qazirgi damý belesi qandaı degen oımen taǵy da qazaq jerine arnaıy taban tiredim. Árbir saparymda Qazaqstandy jańa memleket sııaqty ózima qaıta ashyp otyramyn. Qazirgi damýdy aıtsaq, tipten, tańdaı qaǵasyń. Álemde munaı men gazǵa baı memleketter barshylyq, biraq olardyń kóbi qaryshtap damyp jatqan joq. Ondaı elderde dıktatýra da bar, barlyq qarjy qalyń qaltalarǵa ketip jatyr. Halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy tómen. Al Qazaqstanda olaı emes», - deıdi Japonııanyń Qazaqstandaǵy elshisi Matsýı Akıra. Onyń Qazaqstannyń damý joly jónindegi oı pikirlerimen «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda jarııalanǵan «Men qazaq eliniń damýyna áli de tamsanýmen kelemin» degen taqyryppen jaryq kórgen suhbattan bile alasyzdar

***

«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, bıyl Qazaqstanda astyqtyń rekordtyq kórsetkishi jınalyp, qyrman-qambalarymyz lyq tolatyn sekildi. Keıbir aımaqtarda astyq saqtaý qoımalarynyń tapshylyǵy álden-aq sezilýde. Sondyqtan memleket ondaǵy astyqty tez arada satyp alyp, oryn bosatýdy kózdeıdi. Al jekemenshik sharýa qojalyqtary bolsa, «astyqtyń baǵasy áli de qymbattaıdy» degen úmitpen óz ónimin saqtaýǵa asyqpaı jatyr. Bul másele jóninde basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Astyq kóp pe, álde qamba az ba?» degen maqalada egjeı-tegjeıli jzylǵan.

Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Shól dalanyń padıshasy nege azaıyp barady?» atty maqala jarııalap, úlken másele kóteripti. Basylymnyń jazýynsha, ulan-ǵaıyr dalamyzdyń sánine aınalǵan jasyl jelektiń san alýan túri bar. «Qaısysy da janymyzǵa jaqyn. Bala kezden baýyr basqanbyz. Aýylǵa barǵanda keń dalaǵa kóz salamyz. Keıde kóńilimiz pás bolyp qalady. Ósimdiktiń keı túrleri kóz aldymyzda azaıyp barady»,-dep jazady basylym.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, elde astyq jınaý naýqany aıaqtalýǵa taıaý. Búginde jınalǵan dándi daqyldardyń 80 paıyzy bastyrylyp úlgergen. Bıyl astyqtyń 1 gektarynan 15,8 tsentner bıdaı shyǵyp, osy ýaqytta elimizde 20,2 mıllıon tonna bıdaı jınaldy. Bul ótken jyldyń kórsetkishterimen salystyrǵanda 7,1 tsentnerge kóp bolyp otyr. Endigi másele elimizde oryp alynǵan bıdaıdy tókpeı-shashpaı saqtaý bolyp otyr. Maqala «Ýbrat bolshoı hleb bez poter» degen taqyryppen jaryq kórdi.

Seıchas chıtaıýt