Astyq alqaptarynyń 28% ǵana jınaldy – dıqandar jaýynnan kóz ashpaı otyr

ASTANA. QazAqparat – Keler jyly Qazaqstanda egistikke tuqym tabylmaýy múmkin. Bul máseleni Májilis depýtaty Aıan Zeınýllın Parlamentte kóterdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Depýtat QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Aıdarbek Saparovqa saýal joldady.

«Astyq óndirisindegi bıylǵy jaǵdaı kóńilge úreı uıalatyp, sharýalardy ǵana emes, kúlli aýyl jurtyn alańdatyp otyr. Búginde astyq alqaptarynyń 28 paıyzy ǵana jınalyp alynǵan. Byltyr, dál osy kezeńde bul kórsetkish 2 ese joǵary bolatyn. Buǵan deıin qurǵaqshylyq qursaýynda bolǵan dıqandar qazir naýqan qyzatyn shaqta jaýynnan kóz asha almaı, tabıǵattyń kezekti soqqysyna tap bolýda», - dedi «Aýyl» fraktsııasynyń depýtaty.

Sonymen birge, depýtat kelesi jyly bıdaı men arpa tapshylyǵyna ushyraýymyz múmkin ekenin aıtýda. Sebebi kóktemde egiletin tuqym kólemi qajettiliktiń 10/1 bóligin ǵana qamtamasyz etýi múmkin.

«Naqty jaǵdaımen tanysý úshin jaqynda Qazaqstannyń soltústik oblystaryndaǵy 16 sharýa qojalyǵyn aralap shyqtym. Qambada tuqym joq! Azyq-túlik kelisim shart korporatsııasynda jatqan 362 myń tonna astyq taýarlyq baǵytta, tuqym retinde paıdalanyp jatsaq sapasy tómen bolady. Sharýashylyqtardyń ony ekpeıtini belgili. Memleket menshigindegi ǵylymı ınstıtýttar, tájirıbelik stantsııalar men sharýashylyqtardyń az da bolsa tuqym óndiretin múmkindikteri bar. Alaıda olar memleket tarapynan turaqty qarjylyq qoldaý kórmegen soń qolda bar egis alqaptardy tuqym óndirý emes, paıdasy kóp daqyldar egip, «jan baǵý» maqsatynda paıdalanyp júr», - dep túsindirdi A. Zeınýllın.

Resmı derekterge sáıkes, sońǵy 5 jylda olardyń tuqym óndirý kólemi birneshe esege tómendegen (2022 jyly atalǵan ǵylymı uıymdarda 60 myń tonna tuqym bolǵan, onyń teń jartysy elıtalyq, qalǵany 1-2 reprodýktsııa).

«Soraqysy sol, ǵalymdardyń aıtýynsha, búginde tuqym sharýashylyqtarymen aınalysatyn ǵylymı mekemelerde urlyq etek alǵan. Tuqymdy alqaptan tikeleı satyp jiberý, naqty oraq málimetin ádeıi jasyrý nemese tómen etip kórsetý faktileri bar. Qıyn-qystaýda dán satyp alatyn kórshimiz Reseıdegi jaǵdaı da máz emes. Olar ózderindegi problemalardyń aldyn alý úshin eksportqa tuqym shyǵarýdy shekteýi múmkin. Aldaǵy egis jumystaryna qajet tuqym kólemi sapasy men san jaǵynan da qanshalyqty qamtamasyz etilgen? Oǵan kimder jaýapty? Erteńgi kúni másele sheshilmese, olar qatań jaýapkershilikke tartyla ma?», - dep saýal joldady depýtat.