Astananyń órkendeýi Qazaqstannyń odan ári ornyqty damý qarqynyn kórsetedi - Májilis depýtaty T. ıAkovleva
Óıtkeni, ekonomıka áli de shatqaıaqtap turǵan shaqta el ordasyn ekinshi qalaǵa kóshirý ıdeıasyna kópshilik sonshalyqty senińkiremegeni ras. Alaıda Elbasy N. Nazarbaevtyń erligi arqasynda Astana qalyń qazaqqa zor maqtanysh sezimin týdyratyn Bas qalaǵa aınaldy. Sondyqtan da, jyl saıyn barsha qazaqstandyqtar shildeniń 6-sy kúni asa ystyq merekeni atap ótýdi dástúrge aınaldyrdy, osy kún - memlekettik merekeler qatarynda bekidi. HHІ ǵasyr ǵajaby atanǵan Astananyń toıy qarsańynda QazAqparat tilshisi Parlament Májilisiniń depýtaty, Astana ákimshiliginde uzaq jyldar boıy eńbek etken Tatıana Ivanovna ıAkovlevamen suhbattasqan edi.
- Tatıana Ivanovna, Astananyń elorda mártebesin alǵan alǵashqy jyldaryn eske alsańyz? Bas qala qalaı qalyptasty?
- Eń aldymen Qazaqstannyń jańa Astanasyn men tıimdi júzege asqan elimizdiń aýqymdy ulttyq jobasy retinde qarastyramyn. Qysqa merzim ishinde alyp megapolıke aınalǵan Astana, halyqaralyq yntymaqtastyq pen óńiraralyq ózara árekettestiktiń mańyzdy ortalyǵy retinde tanylyp otyr. Az jyldar ishinde adam aıtsa nanǵysyz alyp qurylystar júzege asty, syrtkóz qyzyǵatyndaı áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń tamasha jetistikterin baǵyndyrdy. Bir kezdegi tyń ıgerýshilerdiń eski qalasy jańǵyryp qana qoımaı, Esildiń sol jaǵalaýynda jańa ákimshilik ortalyq boı kóterdi.
Alǵash qalyptasqan tusta 1998 jyldyń 6 mamyrynda elordada 2 ákimshilik aýdan «Almaty» jáne «Saryarqa» aýdandary ǵana bolatyn, keıinnen 2008 jyldyń shildesinde «Esil» aýdany quryldy. Osy kezeń ishinde elordalyqtar sany 3,5 esege artyp, qazir shamamen 750 myńnan asty.
Sonaý 2001 jyldardyń ózinde Astana qalasynyń 2030 jylǵa deıingi damýynyń bas jospary qabyldanǵan edi. Mine, sodan beri Astanany áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń memlekettik baǵdarlamalary 2005 jylǵa deıin jáne 2010 jylǵa deıingi aralyqta kezeń-kezeńmen júzege asty. 2001 jyldan beri elordada «Astana - jańa qala» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy jumys istep keledi. Investorlar úshin arnaıy jeńildikter men preferentsııalar qarastyrylǵandyqtan arnaıy aımaqtyń qalany damytýdaǵy alar orny erekshe. Keıinnen, 2006 jyldan beri AEA quramyna ındýstrııalyq park te kirdi. Munda búgingi kúni Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasynyń 50-den astam jobasy júzege asyrýda.
Aıta keterligi, jańa astananyń qalyptasý kezeńi shynynda da ońaı bolǵan joq. Degenmen, sol ýaqyttyń ózindik erekshelikteri, úlken oqıǵalarǵa arqaý bolǵan esten ketpes shaqtary boldy. Dál sol kezeńde biz ınvestıtsııa tartý úshin jaǵymdy jaǵdaılar qalyptastyrýdy esepke ala otyryp, qala salý keshenindegi áleýmettik-mádenı jospardyń jańa qaǵıdatty qadamdaryn synaqtan ótkizdik. Sonymen birge, osy tusta elordanyń ornyqty damýynyń bazalyq basymdyqtary qalyptasty. Qarqyndy ekonomıkalyq damý jáne qala halqynyń shapshań ósý jaǵdaıyn esepke alsaq, qajetti proportsııalardy saqtaı otyryp, bilim berý, densaýlyq saqtaý salalaryn qosa damytýmen qatar, jurtshylyqtyń jaıly qonystanýy úshin energetıka, kólik pen kommýnıkatsııa salalaryn qamtıtyn ınfraqurylymdy birge qoldaý kerek boldy. Sondaı-aq, atalǵan problemalardy sheshý barysynda qalanyń ekologııalyq talaptaryn barynsha saqtap, abattandyrý, kógaldandyrý, qorshaǵan ortaǵa tehnogendik aýyrtpashylyqty azaıtý máselesin de qaperden shyǵarmaý mańyzdy edi. Al osynyń bárin jan-jaqty qamtý úshin, eń aldymen, uzaqmerzimdi strategııa ázirlenip, onda halyq sanynyń ósý perspektıvalary, ekonomıkalyq jáne transporttyq áleýetti ońtaıly paıdalaný, qala qurylysy men aýmaqtyq josparlaý, zamanaýı áleýmettik ortany qalyptastyrý, ınfraqurylym, ekologııalyq qaýipsizdik sekildi sharalardyń barshasy qamtylýy talap etildi.
Sondyqtan da tynymsyz jumystardyń nátıjesinde 2006 jyldyń naýryzynda Elbasy N. Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Astanany 2030 jylǵa deıin ornyqty damytýdyń strategııalyq jospary bekitildi. Memleket basshysynyń tikeleı tapsyrmasymen daıyndalǵan atalǵan qujat jańa qalanyń qalyptasýyna tyń serpin berip qana qoımaı, Astanany egemen eldiń Elordasy sımvolyna aınaldyrýǵa septigin tıgizdi.
- Sizdiń oıyńyzsha, Astananyń ornyqty damý strategııasynyń basty basymdyqtary qaısy?
- Asa mańyzdy basymdyqtardyń biri - syrtqy ekonomıkalyq baılanystardy keńeıtip, elordada jaǵymdy ınvestıtsııalyq klımat qalyptastyrý bolyp tabylady dep oılaımyn. Al buǵan qatysty kóptegen mysaldardy alǵa tartýǵa bolady. Máselen, alysqa barmaı-aq kúni keshe ǵana ótken ІІІ Halyqaarlyq ınvestıtsııalyq forým «Astana Invest -2012» sharasynyń ózi de buǵan naqty mysal bola alady. Osy forým aıasynda elorda ákimdigi sheteldik alpaýyt kompanııalarmen bas qalada jańa kásiporyndar salý men iri ınfraqurylymdyq jobalardy júzege asyrýdaǵy yntymaqtastyqqa arnalǵan 20-dan astam memorandým jasasty.
Ózderińizge belgili, búgingi tańda Astananyń halyqaralyq «EKSPO - 2017» kórmesin ótkizý týraly ótinishi joǵary deńgeılerde qaralyp jatyr. «Bolashaqtyń energııasy» atty ózekti taqyrypty qamtıtyn osynaý shara týraly Astana men Parıj qalalarynda eki tusaýkeser ótti. Al Astananyń osy baǵyttaǵy basymdyǵy retinde sarapshylar elordada kóptegen halyqaralyq forýmdar men konferentsııalar sátti ótkizilip, halyqaralyq arenada synaýdan ótkendigin ataıdy.
Jalpy alǵanda, Astananyń ekonomıkalyq áleýeti zor. Máselen, sońǵy 14 jylda jalpy óńirlik ónim 60 esege ósti jáne 2011 jyly bul - 2 trıllıon 298,3 mıllıard teńgeni qurady. Onyń ishinde de jan basyna shaqqandaǵy jalpy óńirlik ónimniń byltyrǵy jylǵy kórsetkishi 4 myń dollarǵa artyp, 21,8 myń dollardy qurap otyr. Bul jalpy respýblıka boıynsha ortasha kórsetkishten anaǵurlym joǵary.
- Ras aıtasyz. Al osyndaı ósimge neniń esebinen qol jetkizildi?
- Árıne, men aıtar edim, eń birinshi kezekte tartylǵan ınvestıtsııanyń arqasy dep. Mynadaı málimetke qarańyz, 2011 jyly negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııa 570 mıllıard teńgeni qurady nemese bul 2010 jylǵy deńgeıdiń 135,7 paıyzyna teń. Al eger 1997 jylmen salystyrsaq, onda ınvestıtsııalyq áleýettiń 30 esege artqanyn kóremiz. «Moodys» agenttigi 2012 jyly Astanaǵa «Vaa3» reıtıngisin berip, «ornyqty» boljamy jasaldy. Al halyqaralyq agenttiktiń bul reıtıngisi operatsııalyq balanstar kórsetkishteriniń jaqsarǵanyn jáne qarjylyq tapshylyqtyń tómen deńgeıde turaqtaǵanyn, boryshtyq júktemelerdiń azdyǵyn sıpattaıdy. Bul qala ekonomıkasynyń naqty sektoryndaǵy ıkemdilik múmkindikteri men ósim qarqynyn bildiredi.
Aıta keterligi, kóliktik áleýettiń, onyń ornalasý tıimdiligi eskerile otyryp, sheteldik jáne otandyq kapıtaldyń tartylýy arqasynda Astanada zamanaýı ındýstrııalyq aımaq qurylatyn bolady. Onyń aıasynda ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyna enetin 80 jańa kásiporyndy qurý qarastyrylǵan.
- Astananyń ınfraqurylymyn damytý boıynsha jumystar qalaı júzege asýda?
- Jalpylama alǵanda, Strategııalyq jospar aıasynda zamanaýı óndiristik, transporttyq jáne áleýmettik-qyzmet kórsetý ınfraqurylymdaryn qurý jónindegi is-sharalardyń barlyǵy tabysty qamtamasyz etilgen dep aıtýǵa bolady. Máselen, syrtqy kózderden elektr energııasynyń úzdiksiz berilý tranzıtin qamtamasyz etý maqsatynda úsh tirek podstansalary bar «VL 220 kV» energetıkalyq sheńber qurylysynyń jobasy júzege asýda. Bul Astanadaǵy elektr bólý jelileriniń ótkizý múmkindigin 1200 kVt-qa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi. Taldykólde sarqyndy sýlardyń jınalýyn joıý boıynsha jumystar jalǵasyp, elordany senimdi kózderden taza, sapaly aýyzsýmen tolyǵymen ári úzdiksiz qamtamasyz etý jaqyn perspektıvada sheshimin tabatyn bolady. Budan bólek, japondyq joba aıasynda sý jáne káriz jelileriniń 126 shaqyrylymy qaıta salyndy nemese jańǵyrtyldy, sý qoımasyna da jańalaý jumystary júzege asty.
Infraqurylymdyq damytý aıasynda sheteldik kompanııalar ınvestıtsııalyq qoldaýǵa ıe bolyp, jyldam júretin qalalyq kólikke balama retindegi jeńil relsti tramvaı jobasy qoldaý tapty. Osylaısha, Astana qalasyn damytýdyń strategııalyq basymdyqtaryn júzege asyrýdyń negizgi nátıjesi ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq, qarjylyq hám eńbek rýsarstaryn áleýetti paıdalaný boıynsha durys jáne negizgi is-qımyl algorıtmi qalyptasqanyn kórsetti. Bul jańa Astananyń básekege qabilettiligine qol jetkizý úshin úlken sep bolmaq.
Sóz sońynda «QazAqparat» arqyly búkil qazaqstandyqtardy, onyń ishinde jerlesterim astanalyqtar men qala qonaqtaryn Qala kúni merekesimen shyn júrekten quttyqtaǵym keledi. Astananyń 14 jyldyǵy jas elordanyń qalyptasý barysyna qatysty belgili bir qorytyndylardy shyǵarýǵa múmkindik berip otyr. Sol turǵydan aıtsaq, Astana búkil elimizdiń, tutastaı respýblıkanyń odan ári ornyqty damý qarqyny men perspektıvalarynyń jarqyn kórinisi bolyp otyr. Laıym halqymyz Astanasymen birge kórkeıip, bıikterge jete berse eken dep tileımin!
- Áńgimeńiz ben jyly lebizińizge raqmet.