Astanalyqtar bir jylda 17 mlrd teńgege tegin dári-dármek aldy

Foto:
ASTANA. QazAqparat - 2022 jyly astanalyqtar 17 mlrd teńgeden asa somanyń tegin dári-dármekterimen qamtyldy. Bul týraly QazAqparat Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna silteme jasap habarlaıdy.

2023 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha Astana qalasynda 207 663 patsıent 939 274 tegin retsept boıynsha 17, 02 mlrdteńge somasyna tegin dári-dármekpen jáne medıtsınalyq buıymdarmen qamtamasyz etildi.

«Olardyń ishinde MÁMS júıesinde dári-dármekpen qamtylǵan balalar: Jiti respıratorlyq ınfektsııamen – joǵarǵy tynys joldarynyń aýrýlary boıynsha – 3 458 bala jáne tómengi tynys joldarynyń aýrýlary boıynsha – 8 547 bala; Temirjetispeýshiligi anemııasymen - 1 343 bala; Rahıt aýrýymen 1004 bala; Pnevmonııamen 2 197 bala; Sınýsıtpen/ badamsha bezi (mındalın) jáne adenoıd aýrýlarymen 645 bala, t.b.

Bizdiń sarapshylar medıtsınalyq qyzmettiń qoljetimdi bolýy jáne onyń sapasynyń jaqsarýy úshin, ıaǵnı patsıent quqyǵy saqtalýy úshin turaqty jumys júrgizedi», – dep atap ótti «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ elorda fılıalynyń dırektory Nurlybek Qabdyqaparov.

Sondaı-aq Astana qalasy boıynsha COVID-19 koronovırýs ınfektsııasymen kúres aıasynda ambýlatorııalyq deńgeıde (nozologııa: Koronovırýstyq ınfektsııa; MÁMS - aýrýhanadan tys pnevmonııa (eresekter), balalarda – pnevmonııa, joǵarǵy jáne tómengi tynys joldarynyń jiti qabyný ınfektsııalary boıynsha, aqparattyq júıedegi derekterge saı, 2022 jyldyń 1 qańtar – 31 jeltoqsany aralyǵynda 79,4 mln teńge somasyna 32 147 retsept boıynsha 22 856 patsıent antıbakterıaldyq, ystyq túsiretin preparattarmen jáne antıkoagýlıanttarmen qamtamasyz etildi. Onyń ishinde: COVID-19 koronavırýs ınfektsııasy U07.1; COVID-19 koronavırýs, vırýs anyqtalmaǵan (U07.2) jáne COVID-19 koronavırýs ınfektsııasy U07.1, U07.2 dıagnozdary boıynsha 52 mln teńgeden asa somaǵa 8 858 retsept boıynsha 6 524 patsıent dárilik zattarmen qamtamasyz etildi.

Ambýlatorııalyq qamtamasyz etý buıryǵyna sáıkes, emhana dárihanalarynda MÁMS júıesinde tegin beriletin barlyq (antıbıotıkter, ystyq túsiretin preparattar, temirquramdy preparattar, sondaı-aq basqa da spetsefıkalyq preparattar jáne t.b.) qajetti dáriler bar.


Seıchas chıtaıýt