Astanalyq zeınetkerlerge qandaı áleýmettik kómek usynylyp otyr
Basqarma ókiliniń sózinshe, elordada 120 myńnan astam zeınetker turady. Onyń ishinde 106 807 adam jasy boıynsha zeınetke shyqsa, 13 074 adam eńbek ótili boıynsha zeınetker atanǵan (áskerı qurylymdar). Sondaı-aq, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń 8 ardageri, 1473 tyl ardageri bar.
«Jyl saıyn sanatorııalyq-kýrorttyq emdelýge 3500-den astam zeınetker jiberiledi. Jyl basynan beri 3 357 adam joldama aldy. Jalpy, 2023 jylǵa 4298 adamdy kýrortpen qamtamasyz etý josparlanǵan.
1 qazan - Qarttar kúnine oraı zeınetkerlerge 2,5 AEK mólsherinde (8 625 teńge) bir rettik tólem beriledi.
Eki jylda bir ret tis protezdeý, emdeý qyzmetteri bar. 2023 jyly 3 000 adamǵa osyndaı qyzmet kórsetý josparlanǵan. Búgingi tańda tis protezdeý jáne tis emdeýmen 1 529 adam qamtylǵan. Atalǵan qyzmetterge tirkelý esepti jyldyń 2 toqsanynda júrgiziledi», - dedi ol.
Ákimdik ókili jer úıde turatyn zeınetkerlerge kómir alý kezinde jeńildik usynylatynyn aıtty. Ol úshin zeınetker turatyn úıdiń otbasylyq tabysy jan basyna shaqqan kezde eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 4 esesinen (213 240 teńge) aspaý kerek.
«Ótemaqy jylytý maýsymyna 16 aılyq eseptik kórsetkish (55 360 teńge) kóleminde júrgiziledi. Bıyl 99 otbasyǵa osy kómek berý úshin 5,4 mln teńge jumsalǵan.
Turǵyn úıdi gazdandyrýǵa qarastyrylǵan áleýmettik kómektiń mólsheri 130 aılyq eseptik kórsetkishten aspaıtyn mólsherde bolýy kerek –448 500 teńge.
Úı ıelerine turǵyn úı kómegi atalǵan kómek kommýnaldyq qyzmettiń aılyq aqysy otbasynyń aılyq jıyntyq tabysynyń 5 paıyzynan asatyn bolsa ǵana (tólemniń ortasha mólsheri aıyna 25 myń teńgege deıin) qarastyrylady. Zeınetkerlerge qalalyq jolaýshylar kóligi baǵyttarynda tegin júrý jeńildikteri bar», - dedi Erkebulan Málik.
Sondaı-aq, ol «Belsendi uzaq ómir súrý ortalyǵy» kommýnaldyq memlekettik mekemesi jumys istep turǵanyn eske saldy.
Bul ortalyqta 27 túrli baǵytta úıirmeler, sektsııalar uıymdastyrylyp, sport zaly, kompıýterlik synyp, vokal, shyǵarmashylyq sheberlik synybymen jabdyqtalǵan, mádenı is-sharalar (poezııa keshteri, kitap tusaýkeseri jáne t.b.) turaqty ótkizilip turady.
Qalanyń tórt aýdanynda osy ortalyqtyń fılıaldary bar: «Esil» aýdanynda Dostyq kóshesi-13, «Baıqońyr» aýdanynda Abaı kóshesi-46,« Saryarqa» aýdanynda Beıbitshilik kóshesi-25 úı, «Almaty» aýdanynda Qoshqarbaev kóshesi-29 úı.
«Sonymen qatar, qalada «Sharapat» áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy qarttar men múgedektigi bar adamdarǵa sapaly qyzmet kórsetýdiń tolyq keshenin usynady. Áleýmettik qyzmet múgedektigi bar adamdarǵa jáne zeınetkerlik jasqa tolǵan, ózin-ózi kútýge qabiletsiz jáne densaýlyǵyna baılanysty statsıonarlyq jáne úı jaǵdaıynda arnaıy áleýmettik qyzmetterdi qajet etetin qart adamdarǵa kórsetiledi. Aǵymdaǵy jyly arnaýly áleýmettik qyzmet túrlerimen 1027 adam qamtylǵan.
Ákimdiktiń anyqtamasyna súıensek, Astana ákimdiginiń «Qarttarǵa, múgedektigi bar adamdarǵa jáne múgedektigi bar balalarǵa arnalǵan ońaltý ortalyǵy» mekemesi Şýchınsk-Býrabaı kýrorttyq aımaǵy men Qotyrkól jaǵasynda zeınetkerlerge jylyna bir ret qyzmet kórsetedi.
Ol qyzmettiń sharttary mynandaı:
-jasy boıynsha zeınetkerler joldama qunynyń 25% paıyzyn (56 700 teńge)tóleý kerek;
- eń tómengi mólsherdegi zeınetaqy alatyn zeınetkerler joldama qunynyń 18% paıyzyn (40 824 teńge) tóleý qajet;
-soǵys ardagerlerine, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ardagerlerine teńestirilgen tulǵalarǵa – tegin.