Astanaǵa kóship keletin halyq sanyna shekteý bolmaıdy
- Jeńis Mahmýduly, áńgimeni qurylys salasynan bastasaq. Ákimdik turǵyn úı keshenderiniń ornyna áleýmettik nysandar salýdy qolǵa aldy. Qaı aýdandarda, qandaı áleýmettik nysandar salynady?
- Ótken jyly jurtshylyq narazylyq bildirip, jedel sheshimdi talap etken 20-dan astam obekt boldy. Soǵan sáıkes qala josparyna ózgerister engizilip, barlyq sheshim turǵyndardyń pikiri eskerile otyryp qabyldandy. Tyǵyz qurylys obektilerine qatysty oń sheshimder bar. Osylaısha 20 turǵyn úı kesheniniń ornyna áleýmettik nysandar turǵyzylatyn boldy. Atap aıtqanda, mektep, bilim berý ortalyqtary men densaýlyq saqtaý mekemeleri sııaqty 8 áleýmettik obekt jáne 9 qoǵamdyq keńistik (3 mektep, 2 bilim ortalyǵy, 8 skver, 1 saıabaq jáne 3 áleýmettik nysan) qurylysy josparlanyp otyr.
- Elordada jumysyna salǵyrt qaraıtyn qurylys kompanııalarynyń «qara tizimi» bar. Bul rette týyndaǵan problema qalaı sheshilip jatyr? Olardyń «qara tizimnen» shyǵý múmkindigi bar ma?
- Búgingi tańda elordada ruqsat almaı, tıisti qujatsyz salynǵan 40-tan astam kóp páterli turǵyn úı anyqtaldy. Jaýapty merdiger kompanııalarǵa jumystaryn toqtatý týraly uıǵarym berilip, atalǵan sýbektiler ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Odan bólek, 6 nysan boıynsha qylmystyq is qozǵaldy.
2023 jyly Astana qalasynyń mamandandyrylǵan aýdanaralyq ekonomıkalyq sotyna qurylys-montajdaý jumystaryn toqtata turýǵa jáne buzýǵa 115 talap aryz joldaǵan, onyń ishinde:
- 6 talap aryz sotta qaralyp jatyr
- 23 talap boıynsha uıǵarym talaptarynyń oryndalýyna baılanysty talap kúshin joıdy
- 86 talap aryz qanaǵattandyryldy
- 74 sot sheshimi Astana qalasynyń Ádilet departamentiniń qaraýynda.
Budan bólek, qalada Qazaqstan Respýblıkasynyń «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly» Zańy talaptarynyń saqtalýy boıynsha birqatar másele bar. Sonymen qatar, azamattardy aqparattandyrý men zań buzýshylyqqa jol bermeý maqsatynda ákimdiktiń resmı resýrstarynda jáne BAQ-ta úleskerlerden aqsha jınaýǵa quqyǵy joq qurylys kompanııalardyń «qara tizimi» júıeli túrde jarııalanady.
Qurylys kompanııalary Qazaqstan Respýblıkasy «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly» Zańynyń 7-babyna sáıkes úleskerlerdiń qarajatyn tarta alady. Turǵyn úı qurylysyna úleskerlik qatysý myna tásilder boıynsha júzege asyrylady:
- Turǵyn úı qurylysynyń biryńǵaı operatorynan kepildik alý;
- Ekinshi deńgeıdegi banktiń jobasyna qatysý;
- Turǵyn úıdiń (ǵımarattyń) qańqasyn turǵyzǵannan keıin ǵana úleskerlerdiń aqshasyn tartý.
Eskeretin jaıt, turǵyn úılerdi (ǵımarattardy) turǵyzý úshin jeke jáne zańdy tulǵalardyń qarjysyn osy bapta kózdelmegen ózge de tásildermen tartýǵa tyıym salynady. Qoldanystaǵy zańdy buzyp kelisimshart jasalǵan jaǵdaıda, Astana qalalyq orta sapasy jáne baqylaý basqarmasyna habarlanýy tıis.
Qurylys kompanııalary qoldanystaǵy zań aıasynda talap etiletin qujattar men talaptardy retke keltirgen jaǵdaıda ǵana ári qaraı jumysyn jalǵastyrýǵa quqyly.
- Qurylysy uzaqqa sozylyp, áli de aıaqtalmaǵan turǵyn úı keshenderi týraly aıtyp ótseńiz...
- Árbir kóp páterli turǵyn úı kesheniniń ózindik tarıhy bar. Máselen, bir jerde úıdiń jaqtaýy ǵana kóterilse, taǵy bir jerde tek shuńqyry ǵana qazylǵan. Keıbir qurylys salýshylar bir páterdi 3-4 adamǵa satqan sátter de kezdesti. Sol sııaqty avtoturaqtyń páter retinde satylǵan kezderi de boldy, al endi bir jerde múldem josparda joq páter satylǵan.
Memleket basshysynyń qoldaýymen qurylysy uzaqqa sozylǵan nysandardy aıaqtaý boıynsha aýqymdy júıeli jumys atqaryldy. Úılerge tehnıkalyq tekserý, qarjylyq jáne tehnıkalyq aýdıtter júrgizildi, ınvestorlar da jumyldyryldy.
Osylaısha, eki jyl ishinde qurylysy uzaqqa sozylǵan 140-tan astam turǵyn úı kesheni aıaqtaldy. Bul 15,5 myńǵa jýyq úlesker otbasynyń qıyndyǵyn sheshýge múmkindik berdi. Olardyń arasynda qurylysy shamamen 20 jyl buryn bastalǵan úıler de bar. Mysaly, ótken aıda 11 jylǵa sozylǵan nysan qurylysy aıaqtaldy. «Future home» kóp páterli turǵyn úı kesheniniń qurylysy 2013 jyly bastalǵan. Úleskerler – 200-ge jýyq otbasy. Nysandy EQK-ge berý kezinde 4 jáne 7 qabattary ǵana salynǵan. Bul úıdiń qurylysyn aıaqtaý úshin kóptegen júıeli shara, onyń ishinde ınjenerlik jeliler boıynsha jumys júrgizildi.
Bıylǵa qurylysy uzaqqa sozylǵan 10 úı qaldy. Olardyń qurylysyn osy jyldyń 1-2 toqsanynda aıaqtaımyz. Árbir nysan boıynsha qadamdyq is-sharalar jospary bar.
- Al LRT qurylysy qalaı júrip jatyr? Qashan aıaqtalady?
- Osyǵan deıin de aıtqanymdaı, bıyl estakada bóligi, ıaǵnı beton jumysy tolyǵymen aıaqtalady dep josparlap otyrmyz. Estakada tolyǵymen kóteriledi. Kelesi jylǵy meje – joǵarǵy qurylymdy aıaqtaý, ıaǵnı relsterdi ornatý. Sonymen qatar, bıyl stantsııalardyń bir bóligi de aıaqtalady. Poıyzdar men jabdyqtarǵa tapsyrys berý jumysy da júrip jatyr.
- Elorda halqy kóbeıgen saıyn áleýmettik nysandar ǵana emes, kadr tapshylyǵy da sezilip jatyr, ásirese pedagogter men medıtsına qyzmetkerleri jetispeıdi. Oqý oryndaryna granttar bólýmen másele sheshile me? Kadrmen qamtýdyń taǵy qandaı ádis-tásilderi bar?
- Iá, Astana turǵyndary sanynyń qarqyndy ósýine baılanysty áleýmettik nysandarǵa da suranys artyp keledi. Bul óz kezeginde sol jerlerde jumys isteıtin mamandarǵa degen qajettilikti týyndatady. Ákimdik tarapynan kadrlyq qajettilikti qamtamasyz etý maqsatynda jyl saıyn 1 myńnan asa oqý granty bólinedi. Sonyń ishinde ózderińiz atap ótkendeı, medıtsına, pedagogıka jáne taǵy basqa salalar bar. Jalpy jyl saıyn bilim, medıtsına salalary boıynsha 1 myńǵa jýyq maman qajet. Osyǵan oraı, bıyl 1 140 bilim grantyn bólýdi qarastyryp otyrmyz.
Bilim berý salasy boıynsha túlekterdiń 80%-dan astamy jumysqa ornalastyrylsa, qalǵany magıstratýrada bilimin jalǵastyryp jatyr jáne bala kútimine baılanysty demalysta. 2022-2023 jyldary jergilikti bıýdjetten qarjylandyrylǵan 246 rezıdent medıtsınalyq uıymdarǵa jumysqa ornalastyryldy.
- Qalada avtobýs ta tapshy. Sondaı-aq keptelis máselesi qalaı rettelmek?
- Qoǵamdyq kólikke kelsek, ótken jyly qala boıynsha táýligine 900 avtobýs júrip turdy. Bıyl olardyń sany 1 300-ge jetti, ıaǵnı kezeń-kezeńimen 400 jańa avtobýs jetkizdik. Biraq qalada áli de avtobýs tapshylyǵy bar.
Negizi, 1,4-1,5 mıllıon turǵyn úshin avtobýstar sany 2 myńnan asýy kerek. Bıyl biz avtoparkti keńeıtýdi josparlap otyrmyz – qalaǵa taǵy 300 avtobýs jetkiziledi. Bul qoǵamdyq kóliktiń jumysyn edáýir jaqsartýǵa, onyń ishinde jańa marshrýttardy iske qosýǵa múmkindik beredi.
Kólik keptelisine keletin bolsaq, qalada 400 myńǵa jýyq avtomobıl bar. Kún saıyn oblystan qalaǵa qosymsha 90 myńǵa jýyq avtomobıl kirip-shyǵady.
Jol-kólik jelisin júıeli damytý úshin biz kópirlerdi, kólik aıryqtaryn, jańa kósheler salý, joldardy jóndeý boıynsha júıeli negizde jumys júrgizip jatyrmyz. Máselen, qarbalas ýaqytta kólik kóp júretin ýchaskelerdiń biri – Máńgilik el, Qabanbaı batyr men Turan dańǵyldary, Saraıshyq jáne Qonaev kósheleri. Ótken jyly qazan aıynyń sońynda Táýelsizdik dańǵylyndaǵy jańa kópir arqyly qozǵalys ashylǵannan keıin másele ishinara sheshildi. Bul kópir joldardaǵy keptelisti edáýir azaıtýǵa múmkindik beredi. Táýelsizdik dańǵyly, jańa temirjol vokzaly, R. Qoshqarbaev dańǵyly, J. Nájimedenov kóshesi, Áziret Sultan meshiti, A. Baıtursynov, Qordaı, Aınakól kósheleri, B. Momyshuly dańǵyly jáne taǵy basqa kóshelerdi qosymsha baılanyspen qamtamasyz etedi.
2022 jyly Uly dala dańǵylynyń boıynda ashylǵan kópir de Máńgilik el, R. Qoshqarbaev dańǵyldarynda, A. Baıtursynov, J. Nájimedenov kóshelerinde, Nova city aýdanynda, «Myńjyldyq» alleıasynda kólik aǵynyn azaıtty, sol sııaqty «Nurly jol» jańa vokzalyna, «Telman» jáne «Promyshlennyı» eldi mekenderine, Metro gıpermarketine, M. Jumabaev dańǵylyna, T. Júrgenov kóshesine jyldam jetý múmkindigi artty.
Bıyl Qabanbaı batyr dańǵylynyń Táýelsizdik dańǵylyna deıingi jalǵasyn salýdy bastaýdy josparlap otyrmyz. Bul qalanyń jańa bóligindegi Máńgilik el, Qabanbaı batyr dańǵyldarynda, Túrkistan, Kereı-Jánibek handar jáne Sh. Aıtmatov kóshelerinde kólik aǵynyn seıiltedi.
Keler jyly Kenesary kóshesiniń boıynda (KAZGUU ýnıversıteti aýdanynda) Esil ózeni arqyly ótetin taǵy bir kópirdiń qurylysyn bastaımyz.
Osy atalǵan sharalardyń bári, onyń ishinde kósheler salý jáne jóndeý, aqyldy baǵdarshamdar, avtobýs jelilerin ornatý qalanyń kólik jelisin aıtarlyqtaı jaqsartýǵa múmkindik beredi.
- Máslıhat depýtattary «qala sozyla beretin rezeńke emes» degendeı pikir aıtty. Osy oraıda, Astanaǵa arman qýyp kelýshilerge shekteý qoıý jaǵy qarastyryla ma? Bolashaqqa boljam qandaı?
- Basqa óńirlerden halyq kóship kelip jatsa, oǵan eshqandaı shekteý bolmaıdy. Qala turǵyndarynyń sany kún sanap ósip jatyr. Basqa óńirlerden kelgen azamattardy qabyldaý úshin Astanada sapaly ınfraqurylym men áleýmettik nysandardyń sanyn arttyryp, talapqa saı etý qajet. Atalǵan baǵytta birqatar jumys júrgizilip jatyr.
- Keıingi jyldary elordada buzaqylyq áreketteri kóbeıip ketti, ásirese qoǵam múlkine zalal keltiretinder azaımaı tur. Tártip saqshylary beınebaqylaýdyń kómegimen ondaılardy tez arada taýyp jatyr. Buzaqylardy 15 táýlikke qamaý men aıyppul salý arqyly tyıýdan basqa jol bar ma?
- Elordada vandalızmmen kúresý jáne aldyn alý boıynsha belsendi jumys júrip jatyr. Qala boıynsha 2 500-den astam tártip saqshysy kúndelikti kezekshilik pen monıtorıng jasaıdy. Polıtseıler qaladaǵy jedel nemese tótenshe jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa, qoǵamdyq oryndar men kóshedegi tártipti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan uıymdastyrýshylyq-praktıkalyq is-sharalardy júzege asyrady. Polıtsııa departamentiniń aqparatyna sáıkes, 2023 jyly qalada 181 bóten múlikti qasaqana joıý nemese búldirý faktisi tirkelgen.
Quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri, belsendi turǵyndar jáne eriktilermen birlesip, qalamyzdaǵy bilim mekemelerinde vandalızmge qarsy kúres týraly túsindirý jumystaryn júrgizip jatyr. Sonymen qatar qoǵamdyq tártipti buzýdyń aldyn alý sharalary baǵytynda júıeli kezdesýler ótkiziledi. Odan bólek, aqparattyq nasıhat jumystary da qolǵa alynyp, belgili qoǵam qaıratkerleri quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerimen jáne eriktilermen birlesip «Toqta, vandal» aktsııasy aıasynda aýdandar boıynsha turaqty negizde túngi reıdter uıymdastyrady.
- Kóktemde qar erip, jańbyr jaýǵanda qala kósheleri kólge aınalatyny – jyl saıyn qaıtalanatyn kórinis. Astana turǵyndaryn áýrege salatyn bul másele qalaı sheshimin tappaq?
- Qalada sý tasqynyna qarsy is-sharalar júrgizilip jatyr. Jyl basynan beri 15,5 myń metrge jýyq aryq-naýa jelisi, 600-ge jýyq baqylaý jáne jańbyr qudyǵy tazartyldy jáne 160 metr kollektor jýyldy. Kommýnaldyq qyzmetter shamamen 4,7 mln tekshe metrden astam qar shyǵardy. Qalada sý tasqyny qaýpi bar ýchaskeler sany ótken jyldarmen salystyrǵanda 20-ǵa azaıdy. Azamattyq qorǵaý organdary, kommýnaldyq qyzmetter jáne jaýapty mekemelermen turaqty daıyndyq júrgizildi.
Sý tasqyny qaýpi bar ýchaskeler men eldi mekenderde qardy ýaqytyly kúreýge baqylaý, sý qubyrlaryn tazalaý jáne nóser káriziniń júıesin salý erekshe nazarda.
2023 jylǵa arnalǵan ınjenerlik jumystar josparyna sáıkes «Baıqońyr» aýdanynyń ákimdigi «Óndiris» turǵyn alabynda 1600 metr aryq-naýa jelisin saldy. Jańbyrǵa arnalǵan 2 qudyq (Chehov jáne Yrys kósheleriniń qıylysynda) qoıyldy, sondaı-aq Almaty aýdanynyń ákimdigi 15 ýchaskede sý burý jelisin qurdy, al Saryarqa aýdanynyń ákimdigi 17 kóshede 40 drenajdyq qudyq ornatyp, naýalardy jabdyqtady.
Múddeli memlekettik organdardyń jáne jasaqtalǵan toptardyń kúshi men daıyndyǵy «Kóktem-2024» respýblıkalyq komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵýy sheńberinde tekserildi.
- Bıyl Astanada el kólemindegi jáne halyqaralyq deńgeıdegi qandaı aıtýly is-sharalar (áleýmettik, mádenı, sporttyq) josparlanyp otyr?
- Jospar naqtylanyp, pysyqtalyp jatyr. Jalpy bıylǵa Astana halyqaralyq forýmy, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe memleketter basshylary keńesi, V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary, taǵy sol sııaqty sporttyq, mádenı halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalar qarastyrylǵan.
- Jeńis Mahmýduly, sizde bos ýaqyt bola ma? Bolsa qalaı ótkizesiz? Sportpen shuǵyldanasyz ba?
- Jumys kestesiniń tyǵyzdyǵyna baılanysty kóp bos ýaqyt bola bermeıdi. Alaıda bos ýaqyt bolǵan jaǵdaıda fýtbol jáne shańǵy tebý syndy sport túrlerimen aınalysýǵa tyrysamyn.