Astanaǵa keletin gaz jelisine qosylý aqyly bolady - Qanat Bozymbaev
Aıta keteıik, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin «Saryarqa» gaz qubyrynyń Astanaǵa deıingi ýchaskesin aıaqtaý josparlanyp otyr. Oǵan deıin jergilikti bılik gaz taratý jelilerin tartyp úlgerýi kerek. Al árbir úıdi jelige qosqany úshin aqy alynady.
«Iá, tegin bolmaıdy. Biraq ony esepteý kerek. Qazir naqty baǵany eshkim aıta almaıdy. Ár aımaqta ártúrli baǵa bolady. Úlken úıler bar, shaǵyn úıler bar, barlyǵy kólemine baılanysty bolady. Mysaly, qudyq (gaz qudyǵy - avt.) úıdiń janynda bolsa, onda kóp emes. Bes-alty metrlik polıetılen qubyry, transheıa, jumystar - boldy. Al úıdiń aýdany úlken bolsa, úlken qazandyq qajet. Soǵan saı úlken qubyrlar da kerek bolady. Sondyqtan, ázirshe baǵanyń shamamen qansha bolatynyn aıta almaımyn», - dedi Q.Bozymbaev QazAqparat tilshisine bergen suxbatynda.
Mınıstrdiń aıtýynsha, «Saryarqa» qubyrymen gaz eń aldymen jylý elektr stansasyna jetkiziledi. Sonyń arqasynda qalanyń ekologııalyq jaǵdaıy jaqsarady degen jospar bar. Sebebi, kómirdiń ornyna gaz jaǵylady.
«Budan bólek, jekemenshik sektor bar. Gaz aldymen Kóktalǵa, sosyn Ońtústik-Shyǵys aýdanyna tartylady», - dep atap kórsetti Q.Bozymbaev Astanada ótken jıynda.
Aıta keteıik, búgingi sharada mınıstr Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta ortaq energetıkalyq naryqty qurýǵa arnalǵan xattamanyń rásimdeletinin málimdedi. Atalǵan shara EAEO týraly kelisimsharttyń bes jyldyǵyna oraı uıymdastyrylady.
«Hattama naryqty qurý kezeńderin retteıtin bolady. Negizi, atalǵan qujattyń keıbir tarmaqtary boıynsha áli kúnge deıin qyzý talqylaý júrip jatyr. Máselen, Qazaqstan men Reseıdiń arasynda birqatar máseleler boldy. Degenmen, biz onyń bárin rettep aldyq. Sosyn eksport jáne ımportpen aınalysatyn arnaıy uıymdy qurýǵa qatysty mańyzdy bir másele boldy. Qazaqstanda kez kelgen kompanııa ruqsat alyp, energııany eksportqa shyǵara alady, ımport jasaýǵa da bolady. Al Reseıde ondaı jumyspen arnaıy uıymdar aınalysady. Osynyń úlgisinde árbir memlekette arnaıy uıymdy qurý máselesi kóterilgen bolatyn. Biraq biz óz pozıtsııamyzdy qorǵaı aldyq. Eksport pen ımportty monopolızatsııalaýdyń qajeti joq dep sanaımyz», - deıdi Q.Bozymbaev.