«Astanaǵa 12 myń kamera ornatylady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Altaıdyń alty aılyq qysy kárine mindi. Sońǵy kúnderi qatty jel úrlegen sire qar jol qozǵalysyna aıtarlyqtaı tosqaýyl boldy. Keıbir baǵyttarda birneshe kún boıy jol jabyq. Tipti, keı tustaǵy kólik boıyn jasyrǵan nar qar tańǵaldyrady. Qalyń qardyń túsýi men qarly burqasynnyń tyıylmaýyna baılanysty óńirdiń Úrjar, Zyrıan, Rıdder, Shemonaıha, Glýbokoe, Zaısan syndy birqatar qalalary men aýdandary arasyndaǵy jol qozǵalysyna qoıylǵan shekteý áli kúshinde. Atap aıtqanda, Óskemen - Taýly Úlbi - Severnoe, Óskemen - Rıdder - Reseı shekarasy, Óskemen - Semeı, Óskemen - Shemonaıha - Reseı shekarasy, Semeı - Reseı shekarasy, Shemonaıha - Sekısovka, Almaty - Óskemen (Qaısenov kenti men Qalbataý aýyly arasy), Tarǵyn - Samar, Omby - Maıqapshaǵaı, Aıagóz - Aqsýat, Borodýlıha - Jezkent joldary jabyq. Jol boıynda patrýldik qyzmet kezekshilik etip júr.
«Aldyńǵy táýlikte Shyǵys Qazaqstan oblysynda qalyń qar qursaýynda qalǵan 117 adam qutqaryldy. Omby - Maıqapshaǵaı jolynda oblystyq apattyq-qutqarý jáne órt sóndirý qyzmetiniń qutqarýshylary Baıbýra men Daýbaı atalatyn eki ýchaskede jolaýshylarǵa kómek kórsetti. Kókpekti aýdanynyń aýmaǵymen ótetin bul jol ýchaskesi tabıǵattyń tynysh kúninde de borandatyp turady.Al aýa raıy qubyla qalǵan kezde avtokólik júrgizýshilerine zor qıyndyq týdyrady. Shynjyr tabandy kóliktiń kómegimen qalyń qar qalqasyn arshyǵan qutqarýshylar jolsyzben júre beretin tehnıkanyń arqasynda qar qursaýynda qalǵan adamdardy qaýipsiz jerge tasydy. 26 jeltoqsanda Omby-Maıqapshaǵaı avtokólik jolynyń qar basyp qalǵan eki ýchaskesinen 93 adam qutqaryldy»,-dep jazady gazet.
Bas basylymda «Aıaz Ata úshin astyndaǵy «atyn» satqan» degen materıal kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qaraǵandynyń Denıs Evtýhov degen turǵyny avtoservıste qarapaıym jumysshy bolyp isteıdi. Ol súıikti qalama Aıaz Atanyń músinin syıǵa tartam dep astyndaǵy temir tulparyn alǵan da satyp jibergen.
Sodan, dostarymen tize qosyp, qyrkúıektiń basynan bastaǵan Aıaz Atanyń bıiktigi tórt metrge jýyq músinin taıaýda jasap bitirdi. Turǵyndardyń qaýipsizdigin oılap, plastıkten jasalǵan músinniń ishki qýysyn armatýramen myqtap turyp shandyǵan.
Bir ókinishtisi, Aıaz Atanyń janynan qalmaıtyn Aqshaqarǵa aqsha jetpeı qalypty. Denıstiń aıtýynsha, olar bul olqylyqtyń ornyn kelesi jyly toltyrmaq.
Denıs jáne onyń komandasy músinge kók jáne aq tústi paıdalanǵan. Kók shapannyń shalǵaıy men qolǵaptardy qazaqtyń oıýymen kómkeripti. «Bizdiń Aıaz Atany sheteldiń Santa-Klaýsymen shatastyrmasyn dep ádeıi osylaı istedik. Jalpy, biz Otanymyzdy shyn súıetinimizdi sózben emes, ispen dáleldegendi jón kórdik!», - deıdi Evtýhov degen er jigit.
Aıaz Atanyń eńseli músinine kúni keshe ǵana ashylǵan «Dostyq úıiniń» aldyna ornatylǵan shyrshanyń janynan oryn tıdi.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda Astana qalalyq ІІD bastyǵy Amantaı Áýbákirovten alynǵan suhbat jarııalandy.
«Shyndyǵynda, elorda halqy kún sanap ósip keledi. Qala halqynyń tyǵyzdyǵyna jáne olardyń habarlamalaryna jedel áreket etý maqsatynda, ishki úlestirý esebinde qalanyń úsh aýdanyna qosymsha «Ońtústik-Shyǵys» jáne «Kóktal» shaǵyn aýdandarynda aýdandyq polıtsııa bólimsheleri qurylyp, jyl basynan beri qyzmet etýde. Jyl saıyn Astanada beınekameralardyń edáýir sany qosymsha ornatylady. Bir mezette josparly jańǵyrtý júrgizilýde, osy sekildi eskirgen júıelerdiń ornyna beıne taldaý qyzmetteri bar zııatkerlik beıne júıeler engiziledi. Azamattardyń qaýipsizdigi men jaılylyǵyna arnalǵan joǵary talaptar úlken qalalardyń barynsha zııatkerli jáne mobıldi bolyp kelýin qalaıtyny sózsiz. Sondyqtan Astana 2017 jyly álemdegi 50 «aqyldy» qalalardyń halyqaralyq úzdikter qataryna ený úshin ınnovatsııalyq tehnologııalardyń damýyna bet aldy. Tirshilik qareketin keshendi qamtamasyz etý júıesin engizý sheńberinde qosymsha 12 myńnan asa beınequrylǵy ornatý qarastyrylýda. Astanada «Qaýipsiz qala» jobasyn engizý oń kózqaras tanytyp, halyqtyń qajettiligin qanaǵattandyrýda. Olardyń kómegimen polıtsııanyń jumysy ǵana emes, sonymen qatar jedel járdem, apattyq-qutqarý jáne basqa da shuǵyl áreket etý qyzmetteriniń jumysy jeńildeıtinine senimdimiz. Olardyń barlyǵy onlaın rejıminde baqylaý júıesin qaraı alady.Búginde ІІD jumysyn TMD elderindegi áriptesterimen baılanyssyz elestetý múmkin emes. Osy jyldyń maýsymynda elordalyq ІІD Máskeý qalasy ІІB qylmystyq izdestirý bóliminiń qyzmetkerleri keldi. Birikken qyzmetti nyǵaıtý máseleleri ǵana emes, arnaıy qylmys túrlerin ashýda oń tájirıbe almasý máseleleri de talqylandy»,-deıdi qalalyq ІІD bastyǵy. Bul suhbat «Astanaǵa 12 myń kamera ornatylady» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Dárilerdiń shekteýli baǵasy belgilendi» atty materıal basyldy. Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi Ulttyq dárilik formýlıardy ázirledi.Bul týraly baspasóz máslıhatynda QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi Medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq qyzmetti baqylaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Larısa Pak málim etti.
Ulttyq formýlıarda memlekettik reestrde tirkelgen dárilerdiń shekteýli baǵasy belgilenip otyr. Bul óz kezeginde, áleýmettik jaǵdaıy men tabysynyń mólsheri tómen árbir azamatqa dárilik kómekti qoljetimdi etýdi qamtamasyz etpek.
- Ulttyq formýlıardy qurý barysynda Ulybrıtanııanyń tájirıbesi alyndy. Oǵan halyqaralyq sarapshylar tartyldy. Sonyń ishinde Brıtanııanyń ulttyq formýlıaryn jasap shyqqan Dýnkan Enraıt bar. Sonymen qatar Jańa Zelandııa men Avstralııa mamandary qolushyn berdi. Ulttyq formýlıardy qurýda qazaqstandyq farmakologtar, sarapshylar, professorlar da shet qalǵan joq, - dep atap ótti komıtet basshysynyń orynbasary.
Onyń sózine qaraǵanda, bul tizimge ǵylymı turǵyda ǵana emes, tájirıbede dáleldengen sapaly dárilik zattar enip otyr.
*** «Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Ataýdy aıqyndaýda buqaranyń belsendiligi qajet» degen maqala jarııalandy. Onda Pavlodar oblysynda elimiz táýelsizdik alǵan jyldardan beri onomastıka salasynda atqarylǵan jumystar jaıynda baıandalǵan. Jalpy alǵanda óńirde 81 eldi mekenniń ataýy qazaqshalandy. Qazirgi tańda oblystyń Baıanaýyl, Ertis, Maı, Aqtoǵaı aýdandary men Ekibastuz, Aqsý qalalaryna qarasty aýyl-aımaq ataýlarynyń basym bóligi ulttyq sanamyzǵa tán ataýlarmen órnektelgen.
«Naqtyraq toqtalar bolsaq, búgingi kúni Baıanaýyl aýdanyna qarasty 38 aýyldyń 36-sy, Maı aýdanyndaǵy 23 aýyldyń barlyǵy, Lebıaji aýdanyndaǵy 27 aýyldyń 25-si, Ertis aýdanyndaǵy 34 aýyldyń 29-y, Aqtoǵaı aýdanyndaǵy 37 aýyldyń 30-y jáne Ekibastuz qalasyna qarasty 27 aýyldyń 25-i qazaqı ataýlardan quralǵan. Jalpy alǵanda oblys aýmaǵynda 3 qala, 10 aýdan, 4 kent, 138 aýyldyq okrýg, 402 aýyl bar. Qazirgi ýaqytta oblysymyzdaǵy 138 okrýgtiń 83-i (60%) jáne 402 aýyl ataýynyń 259-y, ıaǵnı 64 paıyzy qazaq tilinde»,-dep jazady maqala avtory.