Astanadaǵy turǵyn úı parkıngterinde tehnıkalyq qyzmet kórsetýge tyıym salyndy
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Turǵyn úı qatynastary týraly» Zańynyń 2-babynda parkıngke túsinikteme berilgen. Ol kóppáterli turǵyn úılerdiń astyńǵy bóliginde avtokólikterge arnalǵan turaq. Sonymen qatar atalǵan zańnyń 40-babynda parkıngtiń nemese qoımanyń konstrýktıvtik bóligi men fýnktsıonaldyq maqsatyn ózgertýge tyıym salynǵan.
Kópqabatty turǵyn úılerdiń, qoldanystaǵy ǵımarattardyń jekelegen bólikterin rekonstrýktsııalaýǵa arnalǵan sheshimdi Astana qalasynyń sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasy qabyldaıdy.
Odan bólek, ortaq múlikti qaıta jabdyqtaý jáne qaıta josparlaý jaǵdaıynda turǵyndardyń úshten ekisiniń jazbasha kelisimi talap etiledi.
«Qazaqstan Respýblıkasy Tótenshe jaǵdaılar mınıstriniń Órt qaýipsizdigi qaǵıdalaryn bekitý týraly 2022 jylǵy 21 aqpandaǵy № 55 buıryǵyna sáıkes parkıngterde, jabyq úlgidegi avtoturaqtarda jobalaý qujattamasynda kózdelmegen ózge de fýnktsıonaldyq maqsattarǵa jol berilmeıdi. Sondaı-aq, kópqabatty turǵyn úıdi jobalaý qujattamasynda kórsetilmegen jaǵdaıda jertólesin, shatyryn, tehnıkalyq bólmeleri men úı jaılardy jáne jeldetkish kameralardy maqsatqa saı emes paıdalaný men qoldanýǵa tyıym salynady», — delingen basqarmanyń resmı jaýabynda.
Basqarma «Almaty» aýdanyndaǵy kópqabatty turǵyn úı turǵyndary parkıngte 2 avtokólikterge tehnıkalyq qyzmet kórsetý stantsııasynyń jumysyna qatysty narazylyǵyna derekter bazasynda qaıta jabdyqtaýǵa ruqsat joq dep jaýap bergen.
«Basqarmanyń derekqorynda fýnktsıonaldyq maqsaty ózgergen «Almaty» aýdanynda kórsetilgen meken — jaı boıynsha úıdi parkıngti qaıta josparlaýǵa, qaıta jabdyqtaýǵa ruqsat berý qujattary kórsetilmeıdi», — dep habarlanǵan Sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasynyń aqparatynda.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti týraly» Zańynyń 1 babynda normalar men talaptar (sharttardyń, qaǵıdalardyń, shekteýler) buzylǵan jaǵdaıda jaýapkershilik qarastyrylǵan.
Ol degenimiz óz betinshe qurylys salýǵa, sondaı-aq ǵımarattyń sáýlettik kelbetin ózgertýge, ǵımarattardy, jekelegen úı-jaılardy jáne ǵımarattar men turǵyn úılerdi qaıta josparlaýǵa (qaıta jabdyqtaý, qaıta beıindeý) tyıym salynady.