Astanada tuńǵysh Aımaqtyq BAQ forýmy ótedi
16-18 qarasha aralyǵynda elimizdiń túkpir-túkpirinde eńbek etip júrgen aqparat quraldarynyń ókilderi, memlekettik organdardyń ókilderi, qoǵamdyq qaıratkerler, blogerler bas qalamyzda bas qosady. Aýqymdy jáne mańyzdy basqosýda otandyq medıa keńistiktiń búgingi ahýaly jáne qolbaılaýly máseleler, BAQ-ty damytýdyń zamanaýı ádis-tásilderi keńinen qaýzalady.
Qoǵamdyq pikirdi qalyptastyratyn medıa salanyń ókilderi úshin mazmundy semınarlar uıymdastyrylady. Oǵan baspasóz qyzmetteri men BAQ ókilderiniń ózara is-qımyly, konvergentti jýrnalıstıkanyń damý basymdyqtary, ıdeıalardy ilgeriletýdiń jańa joldary, aqparatty jetkizýdiń jańa úlgileri, oratorlyq sheberlik, aımaqtyq BAQ ózekti máseleleri arqaý bolmaq. Beıneoperatorlar men televızııa salasynyń ınjenerleri de arnaıy dáristerde pikir almasyp, bilip-túıgenderimen bólise alady.
Medıa qaýymdastyqtyń jumysyn jetildirýge baǵyttalǵan tuńǵysh Forýmdy QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń tapsyrysymen «Nur Otan» partııasynyń Saıası menedjment mektebi uıymdastyrady. Uıymdastyrýshylar aýqymdy basqosý aqparat salasyndaǵy mamandardyń kádesine jarap, atqarýshy bılik pen BAQ arasynda baılanys kópirin nyǵaıtýǵa, ózara tájirıbe almasýǵa jáne biliktilikti arttyrýǵa qolǵabys etetinine úmit artyp otyr. Sebebi kez kelgen qoǵamnyń damýynda tórtinshi bıliktiń oıyp alatyn orny bar. BAQ memleket pen halyq ómiriniń aınasy ekendigi daýsyz.
Táýelsizdiktiń shırek ǵasyry ishinde elimizben birge otandyq aqparattyq keńistik túledi. 25 jyl ishinde qazaqstandyq jýrnalıstıka aıaǵynan nyq turyp, sapaly damýdyń dańǵyl jolyna bet aldy. Otandyq medıa «halyqtyń kózi, qulaǵy hám tiline» aınalyp, elimizdegi jańashyldyqtar men jańalyqtardyń jarshysyna aınaldy.
Elimizdiń aqparattyq naryǵy qazaqstandyqtardyń ómiriniń asa mańyzdy aspektilerin nysanaǵa alǵan. Bul ulttyq bolmysymyzǵa saı tálim-tárbıelik baǵyttaǵy tól ónimderde arqaý etiledi. Sońǵy jyldary otandyq buqaralyq aqparat quraldarynda qazaqstandyq mazmunnyń úlesi artqan. Turaqtylyq pen kelisimdi nyǵaıtatyn, táýelsizdik qundylyqtaryn dáripteıtin sapaly medıa ónimder oqyrman men kórermenniń kóńiline medeý.
Resmı málimetterdi sóıletsek, elimizdiń aqparat aıdynynda ter tógetin medıa quraldarynyń qatary eselengen. 2014 jyly olardyń sany 2211 jetse, bıyl kórsetkish 2973 quraǵan. Onyń 80 paıyzdan astamy merzimdi basylymdarǵa tıesili. Zaman talabyna saı dástúrli aqparat quraldarymen qatar ınternet BAQ taralýy qarqyn alǵan. Elimizdegi aqparattyq agenttikterdiń qatary 193-ke jetken.
Qazaqstandyq aqparat aıdynynda ilgerileý bar. Biraq qoǵamnyń ekonomıkalyq, saıası-áleýmettik damýy, aqparat dáýiriniń jedel ózgerýi medıa naryqty odan ári jetildirýdi talap etedi.
Búginde saladaǵy kúrmeýli máselelerdi quqyqtyq turǵydan retteý jiti nazarǵa alynǵan. «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine aqparat jáne kommýnıkatsııalar máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasynyń tujyrymdamasy pysyqtalyp, kópshiliktiń talqysyna túsken. Jańa tetikter aqparattyq naryqta áleýmettik jaýapkershilikti arttyryp, quqyqtyq mádenıetti arttyrady dep kútilýde.