Astanada Ortalyq Azııadaǵy bosqyndar aǵymy men olardy qorǵaý máseleleri talqylandy
Jıynnyń maqsaty - Ortalyq Azııadaǵy eńbek kóshi-qony salasyndaǵy jańa betalystardy saraptaý men ózara tájirıbe almasý, qatysýshy memleketterdiń kóshi-qon zańnamasyndaǵy olqylyqtaryn anyqtaý men ortaq usynymdar jasaý bolyp tabylady. Kezdesý barysynda olardyń ári qaraı beıimdelý quraly retinde Almaty protsesine qatysýshy memleketterdiń eńbek naryǵyna bosqyndardyń qoljetimdiligi máseleleri qarastyryldy.
Sharaǵa QR Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý vıtse-mınıstri Birjan Nurymbetov, BUU-nyń Orta Azııa boıynsha bosqyndardyń isteri jónindegi Joǵarǵy Komıssar basqarmasynyń aımaqtyq ókili Bernard Doıl, Orta Azııa boıynsha Kóshi-qon jónindegi halyqaralyq uıymnyń aımaqtyq úılestirýshisi Deıan Keserovıch (ári qaraı - KHU), Qyrǵyzstannyń eńbek, kóshi-qon jáne jastar mınıstriniń orynbasary Almazbek Asanbaev, Túrkmenstannyń memlekettik kóshi-qon qyzmeti basshysynyń orynbasary Merden Gýrdov, sondaı-aq, Almaty protsesine qatysýshy memleketterdiń ókilderi qatysty.
HKU málimetinshe, álemdegi árbir jetinshi adam bosqyn bolyp sanalady, onyń ishinde 214 mln. halyqaralyq jáne 740 mln. ishki bosqyndar. Bul úrdis ári qaraı óz jalǵasyn tappaq. Halyqaralyq bosqyndar sany qazirgi 214 mln. kórsetkishten 2040 jyly 400 mln-ǵa deıin kóbeıýi boljanyp otyr.
Óz sózinde QR Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý vıtse-mınıstri Birjan Nurymbetov Almaty protsesine qatysýshy memleketter eńbek kóshi-qon problemalary men bosqyndardy jumyspen qamtý máselelerin sheshý kerektigin alǵa tartty.
«Qazaqstanda rettelgen eńbek kóshi-qonynyń negizgi aǵymy Qytaı, Túrkııa, Ózbekstan, Serbııa jáne Úndistan elderiniń úlesinde. Uzaq ýaqyt boıy ruqsatnamamen jumys isteıtin eńbek bosqyndary Túrkııa elinen keletin. Olar elimizde jumys isteıtin shetel azamattarynyń úshten bir bóligin qúrady. 2010 jyly «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik korıdory qurylysyna baılanysty Qytaı elimizde jumys isteıtin shetel azamattary, sonymen qatar qytaı ınvestıtsııalary arqyly júzege asyrylatyn ózge de jobalar boıynsha birinshi orynǵa shyqty», - dedi Birjan Nqrymbetov.
Sonymen qatar, vıtse-mınıstr eńbek etýshi bosqyndardyń quqyǵyn qorǵaý jáne olardy jergilikti eńbek naryǵyna biriktirý tek qana kóshi-qon máselelerin retteý arqyly júzege asyrylatynyn málimdedi.
«Kóshi-qon máselelerin jalpy eldi damytý mazmunynda sonymen qatar, kóshi-qon protsesterine qatysýshy elderdiń múddeleri men azamattardyń ámbebap quqyqtaryn saqtaý negizinde kóshi-qon saıasatyn basqarýdy úılestirý turǵysynda qarastyrý mańyzdy», - dep atap aıtty Birjan Nurymbetov.
Kezdesý sońynda qatysýshylar Ortalyq Azııaǵa rettelmeıtin aralas kóshi-qon jáne eńbek mıgratsııasynyń saldarynan týyndaıtyn máselelerdi sheshý baǵytyndaǵy kópjaqty yntymaqtastyqty ári qaraı jalǵastyrýǵa kelisti.
Aıta keteıik, Almaty protsesi 2011 jyly Qazaqstannyń bastamasymen qurylǵan turaqty pikir almasý alańy bolyp tabylady. Onyń maqsaty - aımaqtyq formattaǵy jáne jahandyq perspektıvadaǵy bosqyndar men halyqaralyq kóshi-qonnyń ózekti máselelerin birlese otyryp sheshý. Qazaqstan Almaty protsesiniń birinshi basshysy bolyp saılanǵan bolatyn. Bizdiń elden basqa Almaty protsesiniń turaqty qatysýshylary - Ázerbaıjan, Aýǵanstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkııa jáne Túrkmenstan elderi. Iran men Pákistan baqylaýshy mártebesinde.