Astanada Alash qaıratkerlerine arnalǵan kórme ashyldy
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynda «Kórkem jáne derekti tarıhı týyndylarda memlekettilik jáne memleketshildik ıdeıasy árdaıym kórinis tabýy qajet. Biz kezinde elge qyzmet etýdiń ozyq úlgisin kórsetken Alash qaıratkerlerinen taǵylym alamyz. Olar ótken ǵasyrdyń basynda táýelsizdik ıdeıalaryn halyq arasynda dáripteýge zor eńbek sińirip, azattyq jolynda qurban boldy. Táýelsizdigimizdiń mereıtoıy aıasynda osyndaı birtýar tulǵalardy eske alyp, olardyń murasyn jastarymyzǵa jáne búkil álemge pash etýimiz kerek», - dep jazǵan edi.
Osylaısha, kórmege Prezıdenttik ortalyqtyń kitaphana jáne mýzeı qorlarynan eksponattar men kitaptar, memleket qaıratkerleri týraly tarıhı qujattar qoıyldy.
«Kórme arqyly biz ult qaıratkerleriniń jazyqsyz umytylǵan esimderin, olardyń aǵartýshylyq ıdeıalaryn nasıhattap, óskeleń urpaqqa jetkizýdi kózdeımiz. Halqymyzdyń táýelsizdikke jetý jolyndaǵy mańyzdy kezeńderin eske alǵanda memlekettigimizdiń qalyptasýy men damýyna úles qosqan Alash jáne Túrkistan avtonomııalaryn da umytpaýymyz kerek. Qysqa ǵumyryna qaramastan, bul uıymdar qazirgi demokratııamyzdyń dánin septi. Qos avtonomııanyń taǵdyry bizge belgili – 1917 jyldyń sońynda qurylǵan Túrkistan avtonomııasy nebári eki aıdan keıin, 1918 jyldyń aqpanynda qulady. Al Alash avtonomııasy 1920 jyldyń naýryzynda taratyldy. Ondaǵy qaıratkerler – Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatov, Muhametjan Tynyshpaev totalıtarlyq júıe qurbany boldy, Mustafa Shoqaı otanynan alysta kóz jumdy, alaıda el bostandyǵy ıedıalarynan bas tartqan joq. Búgingi kórmede sizder osy tarıhı tulǵalardyń jeke zattary men arhıvtik qujattaryn qamtıtyn biregeı materıaldarmen tanysa alasyzdar», - dedi Prezıdenttik ortalyq basshysy Baqytjan Temirbolat.
Sondaı-aq QR Ulttyq arhıviniń, Sáken Seıfýllın mýzeıi, Jetisý oblysynyń Muhametjan Tynyshbaev atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıi, Turar Rysqulov atyndaǵy Túlkibas aýdandyq tarıhı-ólketaný mýzeıi, Jambyl oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıleriniń qorlarynan alynǵan 170-ke jýyq jádiger tarıhı tulǵalardyń ómirleri men qyzmetteri týraly jan-jaqty baıandaıdy.
«Bizdiń kórmede Mustafa Shoqaıdyń Frantsııada jaryq kórgen «ıAsh Túrkistan» jýrnalyna paıdalanǵan mórleri, baspa mashınkasy qoıyldy. T. Rysqulovtyń redaktsııasymen jaryq kórgen «Vosstanıe 1916 goda v Kırgızstane» kitaby, T. Rysqulovtyń jubaıy, 8 jyl boıy ALJIR tutqyny bolǵan Ázıza Rysqulovanyń qoldanǵan sandyǵy kelýshilerdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrary sózsiz. Oǵan qosa, Sáken Seıfýllın oqyǵan kitaptar, kabınet jınaqtary, Muhametjan Tynyshbaevtyń baspa mashınkasy, paravoz maketteri jáne qujattar men arhıvtik materıaldar qoıylǵan», - dedi Prezıdenttik ortalyqtyń sarapshysy Asqar Nesipbaı.
Kórmege T. Rysqulovtyń nemeresi Adel Rysqulova arnaıy keldi jáne óz estelikterin aıtyp berdi.
«Turar Rysqulovtyń 5 balasy boldy. Meniń anam Rıda Rysqulova – bes balanyń kenjesi, 1937 jyly 21 mamyrda atam tutqyndalǵanda, anam ájemniń qursaǵynda qalǵan eken. ıAǵnı, T. Rysqulov kenje qyzyn kórmeı ketti, úlken uly Eskendir Rysqulov ta 17 jasynda abaqtyda týberkýlezden kóz jumdy. 1938 jyldyń aqpan aıynda ájem Ázıza Rysqulova, onyń anasy Arıfa Isengýlova jáne meniń jórgektegi anam ALJIR-ge jiberilgen. Anam úsh jasqa tolǵanda ALJIR-den Osakarovkadaǵy balalar úıine tústi. Osylaısha, tutas otbasy birz jyldan keıin ǵana bas qosa aldy. Meni týǵannan Ázıza ájem baýyryna salyp ósirdi, óle-ólgenshe 30 jyl ájemmen birge turdym. Atamnyń murasy tutas urpaq úshin mańyzdy, kórmeni joǵary deńgeıde uıymdstyrǵandaryńyz úshin alǵys aıtamyn! Atammen maqtanamyn, ómirdiń qıyn sátterinde «Atam qalaı jasar edi?» dep oılanamyn», - deıdi Adel Rysqulova.
Aıta keteıik, bıyl Alash qozǵalysynyń negizin salýshylardyń biri, tarıhshy-ǵalym, tuńǵysh temirjol qatynastarynyń ınjeneri Muhametjan Tynyshpaevtyń týǵanyna – 145 jyl, Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, Túrkistan avtonomııasynyń jetekshisi Mustafa Shoqaıdyń týǵanyna – 134 jyl, aqyn, jazýshy, Qazaq AKSR Halyq komıssarlary keńesiniń tóraǵasy Sáken Seıfýllınnniń týǵanyna – 130 jyl, sondaı-aq memleket jáne qoǵam qaıratkeri Turar Rysqulovtyń týǵanyna – 130 jyl toldy.