Astanada M. Jumabaevqa arnap eskertkish ornatý qajet - QR Jýrnalıster odaǵynyń múshesi R.Júnis
Sóz basynda aıta keterligi, 1929 jyly «Alqa» atty jasyryn uıym qurdy degen jalǵan aıyp taǵylǵan M. Jumabaev Máskeýdegi Býtyrka túrmesine qamalyp, 10 jyl aıdaýǵa kesiledi. Degenmen, 1936 jyly M.Gorkıı men E.Peshkovanyń aralasýymen bostandyq alyp, Qazaqstanǵa oralǵan M. Jumabaev Qyzyljar qalasyndaǵy joǵaryda atalǵan bir ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar kolledjde orys tili men ádebıetinen sabaq bergen edi.
- Baryn bergen Barys jyly Qazaq halqy úshin jeńisti ári jemisti jyl boldy. Jer sharynyń talaı memleketi daǵdarys qamytyn keıip, daýryǵyp jatqanda bizder bir jyldyń ishinde 150-den astam iri kásiporyndy iske qosyp, ekonomıkamyzdy órkendetýge bel sheshe kiristik, - dep bastady sózin R. Júnis. - Ótken jyldyń basynan bedeli men mártebesi joǵary Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń tóraǵalyq tizginin qolǵa alyp, 1-2 jeltoqsan kúnderi 11 jyl boıy ótpegen sammıtin uıymdastyrdyq. Reseı men Belarýs elderimen Kedendik odaq quryp, biryńǵaı ekonomıkalyq keńistigimizdi ulǵaıttyq. Mereıli merekemiz, eldigimiz ben egemendigimizdiń tuǵyry Táýelsizdigimizdiń 19 jylyn atap óttik. Mine bunyń barlyǵy da Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń jemisi dep bilemin».
«Jalpy ótken jyldyń jeltoqsan aıy halqymyzǵa tabysty boldy desek artyq aıtqandyq emes», - dep áńgimesin jalǵaǵan Roza Nurmaqqyzy, Táýelsizdik kúni men Qyzyljar qalasyndaǵy Maǵjan Jumabaev atyndaǵy gýmanıtarlyq kolledjdiń 90 jyldyq mereıtoıy erekshe esinde qalǵanyn basa aıtty.
«Rasynda da talaı náýbet zamandy basynan ótkergen Qazaq halqynyń derbes, jeke memleket quryp, egemendik alý jolynda oıanyp kelip, qalǵyp ketken kezderi de kóp boldy. Sonyń ishinde naǵyz oıanǵan kezi sonaý 1986 jyldyń yzǵarly jeltoqsan aıy bolatyn. Oǵan deıin keńestik shekpen astynda respýblıkany meken etken 100-den astam ult ókilderimen birge qazaq halqy da buıyǵy ómir keshýde edi. Degenmen qazaq ekendigimizdi, naǵyz Qazaq eli ekendigimizdi oǵan deıin tanysaq ta, tanymaǵandaı keıip tanytyp, bir-birimizden jasqanyp kelgenimiz de aşy da bolsa shyndyq. Mine osy ýaqytta Reseıdiń alys túpkirinen kelgen beıtanys sheneýniktiń Qazaq eli bıligine qol salýy, 86 jyldyń jeltoqsany bizge kóp oı saldy. Ásirese jastardyń dúrbeleńi, olardyń Sátbaev kóshelerinde qan josa bolýy bizdiń sanamyzdy silkintip, jigerimizdi janydy», - dedi dál sol kezeńde Qazaq televıdenıesiniń oqý-baǵdarlama redaktsııasynda jumys istegen Roza Nurmaqqyzy.
R. Júnistiń pikirinshe, sol kezden bastap egemendiktiń dámin sezgen bizderge táýelsiz el atanyp, qazirgi Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń bılik basyna kelýi úlken áser etti. «Mine osy kezden bastap biz ózimizdiń naǵyz qazaq ekenimizdi tanı bastadyq», - degen ol talaı jyl Qazaq televıdenıesinde júrip, Maǵjan Jumabaev jaıynda jasaǵan súbeli baǵdarlamalary jaıyndy sóz órbitti.
«20 ǵasyrdyń 60 jyldarynda Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetinde bilim ala júrip Temirǵalı Nurtazın, Bısenbaı Kenjebaev syndy professorlardyń aldyn kórdim. Eń alǵash Maǵjan esimin anam Maǵrıpadan estidim. Oqytýshym B.Kenjebaev Jumabaev esimin ataǵanda-aq aqynnyń ómirimen jete tanysýǵa, óleńderin oqýǵa degen yntam oıandy. Árıne, oǵan deıin talaı aqyn-jazýshylar «halyq jaýy» degen jalamen atylyp ketken kezde bizder oǵan kóp mán bergenimizden, ony taldap beretin adam bolǵan joq bolatyn. Mine osy aralyqta oqytýshymyzdyń Maǵjan jaıynda eptep-eptep syr tartýy bizderge qatty áser berdi», - deıdi Roza apa.
Osydan keıin Qazaq televıdenıesine jumysqa ornalasqan R.Júnis qazaq jýrnalıstıkasynyń tarıhynda tyńnan túren salyp, Maǵjannyń týǵan-týystaryn izdestirip, shákirtterin, aqynnyń kózin kórgen azamattardy izdep-taýyp, «Maǵjannyń shyraǵy», «Maǵjannyń armany», «Ana saǵynyshy», «Maǵjan juldyzdary» syndy habarlar ázirlegen. Alaıda sol habarlarynyń búgingi kúnge jetpeı qalýy Roza Nurmaqqyzynyń kóńilin qatty qapalandyryp júr. «Men zeınetkerlikke shyqqanymda mańdaı terim sińgen sol habarlar túrli sebeptermen joıylyp ketipti. Qatty ókinemin. Men, bul oraıda jazǵanym, jasaǵan dúnıelerim joq dep otyrǵanym joq. Maǵjannnyń týǵan-týystarynyń, shákirti Hamza Abdýllınniń, taǵy sol sııaqty ondaǵan adamnyń sóılegen sózderi joıylyp ketip otyr. Ol eńbekterim jastarymyzǵa da, bolashaǵymyzǵa da kerek dúnıe edi ǵoı», - deıdi zertteýshi.
R.Júnistiń pikirinshe, M.Jumabaevtyń tula boıyna bitken qasıetteri aýdarmashylyǵy, lırıktigi, aqyndyǵy, pedagogtigi, kórkóm sóz sheberligi, áli kúngi tolyǵymen ashylǵan joq. Tipti ony til mamany desek pe artyq emes. Óıtkeni M. Jumabaev arab, túrik, parsy, orys tilderin jetik meńgergen. 1913-1917 jyldary Ombydaǵy muǵalimder daıarlaıtyn semınarııada oqyp, ony úzdik bitirip, Potanın syılyǵyn alǵan. Aqynnyń osyndaı qasıetterine alǵa tartqan R. Júnis Maǵjan Jumabaev atyndaǵy gýmanıtarlyq kolledjde zerthana ashý qajet dep sanaıtyndyǵyn jetkizdi.
«Maǵjan elin, jerin, ana sútimen boıyna daryǵan ana tilin súıgen adam. Elin súıe otyryp órkenıetti, mádenıetti, aldyńǵy qatarly elderdiń deńgeıine kóterilýdi tiledi. Ol eldiń qor bolmaýyn, qul bolmaýyn armandady. Azat partııasynda júrip, táýelsizdik alý jóninde keremet shyǵarmalaryn jazdy. Sol armany qazir oryndaldy. Jalpy Maǵjan jaıynda qalam tartyp, óshpes mura qaldyrǵan Halyq jazýshysy Sáken seri Júnisov meniń týǵan aǵam. Qarap otyrsam, aǵamnyń keıbir sózderi, sóılem quraý ádisteri Maǵjanmen úndes sııaqty kórinedi. Negizinen talantty azamattar ójet, eshkimge qol jaımaıtyn, eshkimge baǵynbaıtyn tentekteý bolýy da qajet sııaqty. Mine, Sáken aǵam da, Maǵjan da eshkimge qol jaımaı ómirden ótti», - deıdi R. Júnis.
Osy oraıda Roza Nurmaqqyzy elordada, Saryarqanyń tórinde Maǵjan Jumabaevtyń eńseli eskertkishi boı kóterse degen ishte júrgen arman-tilegin jetkizdi.
Onyń pikirinshe, elim, jerim dep ómirden ótken órshil azamattyń alyp beınesi ashyq alańqaıda turǵany abzal. «Bir kezderi Máskeýde Maıakovskıı, Pýshkın, Esenın eskerkishteriniń aldynda aqyndar jınalyp jyr oqıtyn. Mine osy dástúr elimizde de jandanyp bolashaqta Maǵjan eskertkishteriniń aldynda jyr músháıralary ótse aıyp pa? Nege biz osylaı aqyndarymyzdy qurmettemeske», - dep túıindedi áńgimesin R.Júnis.