Astanada logıstıka etalony bolýy tıis - Ch. Izmaılov
Atap aıtqanda, burynǵyny jańǵyrtýǵa, ıaǵnı Uly Jibek jolyn jańǵyrtý jumystaryna Qazaqstan sońǵy jyldary belsendi kirisip otyr. Osy tarıhı magıstraldiń qaýqarlyǵyn damytýdyń astarynda el ekonomıkasynyń túrli salalaryn jańa serpinmen damytý jatqanyn eskerip ótken jón. 2009 jyldan beri el aýmaǵynda iske asyrylyp jatqan Uly Jibek jolyn qaıta tiriltý mega jobasy barysynda «Batys Eýropa-Batys Qytaı» avtojoly dáliziniń qurylysy atqarylýda. Jalpy uzyndyǵy 8 445 shaqyrymǵa (Qazaqstan arqyly ótetin dálizdiń uzaqtyǵy 2 787 shaqyrym) sozylǵan joldyń ınfraqurylymy tolyq qalyptasqannan keıin bul mega joba álem nazarynda bolatyny sózsiz.
Atap aıtqanda, búgin Astanada Qazaqstan kólik kúnderi aıasynda ótken «TRANSEÝRAZIıA» halyqaralyq konferentsııasy barysynda bolǵan baspasóz máslıhatynda TMD-nyń Kóliktik úılestirý keńesi atqarýshy komıtetiniń tóraǵasy Chıngız Izmaılov elimizdiń kóliktik áleýeti joǵary ekenin basa aıtty. Onyń paıymdaýynsha, Qazaqstanda logıstıka etalonyn ornalastyrý qajet. «Máselen, ýaqyt etalony Londonda ornalasqan. Metrıkalyq ólshem júıesiniń etalony Parıjde oryn teýip otyr. Al Qazaqstan Eýrazııalyq qurylyqtyń dál ortalyǵynda ornalasqandyqtan, meniń oıymsha, logıstıka etalony Astanada qurylýy tıis. Men muny bekerden aıtyp turǵanym joq jáne kólik salasynda 40 jyldan astam ýaqyt qyzmet jasaǵanymdy eskere otyryp, osy usynysty durys dep sanaımyn»,-dep túıindedi sózin Atqarýshy komıtettiń tóraǵasy.
Sońǵy kezde ǵalymdar 21 ǵasyr logıstıkaǵa negizdeledi degen pikirdi jıi aıtyp júr. Atap aıtqanda, osy oı-tujyrymdy tolyqtaı quptaımyz desek qatelespeımiz, sebebi búginde kóptegen isker toptar aldymen logıstıkany kóptegen problemalardy sheshetin faktor retinde qarastyrady. Al jahandyq deńgeıdegi bızneste logıstıkanyń mańyzdy ról atqaratyny aıtpasa da belgili. Jalpy bul sala túrli júıedegi materıaldyq, aqparattyq jáne qarjylyq resýrstardyń qozǵalysyn josparlaý jáne basqarý, qadaǵalaýǵa yqpal etedi.
Atap aıtsaq búginde júkterdiń negizgi bóligin quraıtyn Qytaı sekildi elder men Eýropanyń tutynýshy naryǵy tranzıttik memleketter tarapynan jańa tetiktermen usynystardy qajettilik etedi. Sondyqtan da osy múmkindikti qalt jibermesten Qazaqstan kólik salasynda birqatar aýqymdy jobalardy iske asyrýǵa kirisip te ketti.
Osyny QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Berik Kamalıevtiń sózimen jalǵaıtyn bolsaq, Qazaqstan úshin basty halyqaralyq núkte Qytaımen Dostyq-Alashankoý halyqaralyq temir jol shekaralyq ótpesi bolyp tabylady. Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde Aqtoǵaı-Dostyq ýchaskesiniń jáne Dostyq-Alashankoý shekaralyq ótpesiniń ótý qabilettiligi artatyn bolady. ıAǵnı, osy ótpeniń kórsetkishi 2011 jyly 16,5 mln. tonnaǵa deıin, al 2020 jyly 20 mln. tonnaǵa deıin joǵarylaıdy. Sonymen qatar, Shyǵys-Batys jáne Soltústik-Ońtústik baǵytynda jańa marshrýttardy qalyptastyrý qazaqstandyq ónim úshin de, trnazıttik júkter úshin de tabysty iske asyrylyp jatqan Jetigen-Qorǵas jáne Ózen-Túrikmenstannyń memlekettik shekarasy temirjol jabalary jaqsy múmkindik beredi.
Endi osy oraıda mınıstrlik jan‑jaqty ashyp kórsetken aldaǵy kórsetkishterge keńinen toqtalsaq, 2015 jylǵa qaraı Qazaqstannyń kólik dálizderi arqyly ótetin júk tranzıti 25 mln. tonnaǵa jetedi eken.
B. Kamalıevtiń sózinshe, 2010 jyly Qazaqstannyń kóliktik dálizderi arqyly júk tranzıti 15 mln. tonnany qurady. Tranzıtten túsken jalpy kiris shamamen 900 mln. AQSh dollaryna jýyqtady. «2015 jyly elimizdiń aýmaǵy arqyly, ıaǵnı jer kóligi arqyly ótetin tranzıt kólemi 25 mln. tonna kóleminde josparlanyp otyr», - dep atap ótti mınıstr. Sol belgilengen merzimde tranzıtten túsetin jalpy kiris 1,4 mlrd. AQSh dollaryna deıin ósedi. Bul kórsetkishter ınfraqurylymdy damytý jáne tranzıt úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý esebinen qamtamasyz etilmek.
Máselen, Táýelsizdik jyldary kólik-kommýnıkatsııalyq keshenine eleýli ınvestıtsııa tartylǵany málim. Memlekettiń ishki jalpy óniminde kólik salasynyń úlesi osy jyldary ortasha alǵanda 9 paıyzdy qurady. Sońǵy on jylda kólik-kommýnıkatsııalyq keshendi damytýǵa 9,5 mlrd. AQSh dollary quıyldy. Kólik salasyna 4,2 mlrd. AQSh dollary kóleminde halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynan zaemdar tartyldy. Osy jyldary tasymaldanǵan júk kólemi 2,5 mlrd. tonnaǵa nemese 1,8 esege artty. Qyzmet kórsetilgen avıajolaýshylar sany 6 mln. jolaýshyǵa deıin nemese 5,5 esege kóbeıdi. Al temirjoldyń ótkizý qabilettiligi 260 mln. tonnaǵa deıin artty. Jalpy alǵanda qazaqstandyq yqpaldastyq úrdisterdi halyqaralyq kóliktik júıege enýin jyldamdatý jáne eldiń tranzıttik áleýetin damytý maqsatynda kóliktik qyzmet kórsetetin básekeli orta quryldy. Atap aıtqanda, jolaýshylar men júk tasymalyna degen suranystyń deńgeıi jaman emes. Endigi kezekte eleýli basymdyqqa ıe bolyp otyrǵan tarıhı magıstral Uly Jibek joly boıymen ótetin «Batys Eýropa-Batys Qytaı» mega jobasyn tolyǵymen iske asyryp, onyń jemisin kórý. Osy senimdi kóliktik kúretamyrdy qurý arqyly Azııa men Eýropa elderiniń kóliktik saıasatynda Qazaqstan negizgi basymdyqqa ıe bolatynyn haq.