Astanada Geıdar Álıevtiń 90 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan kórme ashylady

Foto: None
ASTANA. 2 mamyr. QazAqparat - Erteń, 3 mamyrda QR Tuńǵysh Prezıdenti mýzeıinde ázirbaıjan halqynyń jalpyulttyq kóshbasshysy Geıdar Álıevtiń 90 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Geıdar Álıev jáne onyń kezeńi» atty kórme ashylady.

Bul shara mýzeıdiń «Mádenıet arqyly únqatysý» jobasy aıasynda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń qorymen birlese uıymdastyrylyp otyr.

Myńjyldyqtar toǵysynda, dáýirlerdiń almasý shaǵynda tarıh saıası ómir sahnasyna memlekettiń táýelsizdigi, tutastyǵy men egemendigin qamtamasyz etýde eren eńbek sińirgen saıası qaıratkerler men ult kóshbasshylaryn shyǵardy. Bul postkeńestik keńistiktegi memleket basshylaryna arnalǵan mereıtoılyq is-sharalar toptamasyndaǵy ekinshi kórme, dep habarlady atalmysh murajaıdan.

2012 jyldyń maýsym aıynda Reseı Federatsııasy Tuńǵysh Prezıdentiniń 80 jyldyǵyna arnalǵan «Borıs Eltsın jáne onyń kezeńi» atty kórmesi ótkizilgen. Kórmeni uıymdastyrýshylar qatarynda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń qory da boldy.

QR Tuńǵysh Prezıdenti mýzeıi men Qazaqstandaǵy Ázirbaıjan elshiliginiń arasynda tyǵyz áriptestik baılanystar ornaǵan. Atap óter bolsaq, 2008 jyldyń 10 mamyrynda G. Álıevtiń 85 jyldyǵyna oraı, mýzeıde halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa ótti. Elbasynyń jeke muraǵatyndaǵy óziniń biregeıligi jáne qundylyǵymen mańyzdy bolyp tabylatyn fotosýretter men qujattar, memleketter arasyndaǵy qarym-qatynastardyń shejiresi ǵana emes, bul bizdiń halyqtar arasyndaǵy «myzǵymas dostyq pen ózara qurmettiń» kýágerleri bolyp sanalady. Kórme ekspozıtsııasynda mýzeıdiń qorlarynan alynǵan Ázirbaıjannyń tarıhy men mádenıeti jaıly syıǵa berilgen qundy kitaptar men Ázirbaıjan elshiligi usynǵan fotosýretter de qoıylǵan.

Geıdar Álıev óz halqy táýelsizdiginiń tarıhyna Táýelsizdik baıraǵyn kókke asqaqtatqan Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti retinde engen bolatyn. Óziniń bir suhbatynda Geıdar Álıev: «...Qolymnan shyqqan árbir nárse men úshin óte qymbat. Turǵyzylǵan zaýyt ta, fabrıka da, elektr stansasy da, jol da, kópir de, úı de, ǵımarat ta, záýlim saraı da, bári-bári men úshin qymbat. Biraq meniń júregime halqymnan, otanymnan, týǵan jerimnen qymbat eshnárse joq», - degen bolatyn.

Bárimizge belgili, N.Á. Nazarbaev pen G.Á. Álıevti jyly lebizdi dostyq qatynastar baılanystyratyn. Qazaqstan men Ázirbaıjan arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń qazirgi deńgeıi kópshilik jaǵdaıda eki kóshbasshynyń onjyldyq birlesken qyzmetiniń jemisi bolyp sanalady. Elbasy Nursultan Nazarbaev óz áriptesi, jaqtasy týraly pikirlerinde: «Geıdar Álırzauly ázirbaıjan halqy men qazaq halqynyń arasyndaǵy san ǵasyrlyq dostyqty nyǵaıtý baǵytynda, Ázirbaıjan Respýblıkasynyń, sonymen qatar TMD elderiniń damýyna kóp eńbek sińirdi»,- degen bolatyn.

Bizdiń respýblıkalarymyzdyń arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastardyń 20 jyldan astam tarıhy bar. Biraq osy ýaqyt aralyǵynda Qazaqstan men Ázirbaıjan barlyq burynǵy keńestik respýblıkalarǵa áser etken daǵdarystyq jaǵdaıda egemendik pen ótpeli kezeńniń kúrdeli satylarynan múdirmeı ótti.

Qazirgi tańda Qazaqstan men Ázirbaıjan áleýmettik-ekonomıkalyq, energetıkalyq, qarjylyq jáne syrtqy saıası salalarda, shyn máninde TMD keńistigindegi kóshbasshy elder bolyp sanalady.

Seıchas chıtaıýt