Astanada emhana naýqasty gemodıalız alý múmkindiginen zańsyz aıyrǵany úshin 50 myń teńge moraldyq shyǵyn tóleıdi
«Elordanyń múmkindigi shekteýli turǵyny (I toptaǵy) 2013 jyldan ambýlatorlyq gemodıalız alady, 2016 jyldan beri esepte turady. 2022 jyly tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi aıasynda Ambýlatorlyq gemodıalız ortalyǵymen qyzmet kórsetýge shart jasasqan. Alaıda, bir jyl emdelgennen keıin Ortalyq emdelýshige onyń medıtsına qyzmetkerlerine qatysty keleńsiz minez-qulqyn alǵa tartyp, shartty birjaqty buzý týraly habarlama jibergen», — delingen habarlamada.
Emdelýshi Ortalyqtyń ony kepildendirilgen medıtsınalyq kómeksiz qaldyrǵanyn kórsetip, shartty buzýdy zańsyz dep taný jáne moraldyq zııandy óteý týraly talap qoıýmen sotqa júgingen.
Osyndaı keleńsizdiktiń saldarynan ol sol túni gemodıalız alý úshin Almatyǵa ushyp barýǵa májbúr bolǵan. Ortalyq óz jaýabynda emdelýshiniń medıtsına qyzmetkerlerin balaǵattaýy jáne áleýmettik jelilerde Ortalyqtyń iskerlik bedeline nuqsan keltiretin kórineý jalǵan aqparat taratýy boıynsha quqyq qorǵaý organdaryna shaǵym túsirgenin atap ótken.
Shart talaptaryna sáıkes, medıtsınalyq mekeme medıtsınalyq qyzmetkerlermen janjal men tózimsiz minez-qulyq týyndaǵan jaǵdaıda emdelýshini shyǵarýǵa quqyly.
Sot isti qarap, kelesideı sheshim shyǵardy.
«Talap qoıýshynyń Ortalyqta em alý barysynda erejeni óreskel buzý faktisi sotta rastalǵan joq. Jalǵan aqparat taratýdyń bul daýǵa qatysy joq. Osyndaı jaǵdaıda sot Ortalyqtyń shartty buzý jónindegi áreketterin zańsyz dep tanyp, talap qoıýshynyń paıdasyna 50 myń teńge moraldyq shyǵyndy óteý týraly sheshim shyǵardy», — dep habarlady QR Joǵarǵy sotynyń baspasóz qyzmeti.