Astanada elektrondyq memlekettik qyzmet kórsetý úlesi 99,3 paıyzǵa artty

<p>Bıylǵy 5 aıda Astana qalasynyń memlekettik kiris organdary 923 236 memlekettik qyzmet kórsetti. Snyń ishinde 916 676, ıaǵnı 99,3% qyzmet elektrondyq túrde, al 6 560 qyzmet qaǵaz túrinde kórsetilgen. Jeke tulǵalarǵa, sonyń ishinde jeke kásipkerlerge 510 397 qyzmet, al zańdy tulǵalarǵa 412 839 qyzmet kórsetildi. Bul týraly ÓKQ alańyndaǵy brıfıngte Astana qalasy boıynsha Memlekettik kirister departamenti memlekettik qyzmetter basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Aıgúl Álimova málimdedi.</p>

«Mańyzdy jetistikterdiń biri – Elektrondyq memlekettik qyzmetterdiń úlesin 99,3 paıyzǵa deıin arttyrý boldy. 2013 jyldyń 15 sáýirinde Qazaqstan Respýblıkasynda «Memlekettik qyzmetter týraly» № 88-V Zańy qabyldandy. «Memlekettik kórsetiletin qyzmetter týraly» Zańnyń 8-babynyń 2-tarmaǵynyń 1-tarmaqshasyna sáıkes, memlekettik kórsetiletin qyzmetter tizilimi bekitildi. «Memlekettik kórsetiletin qyzmetter týraly» Zańnyń 10-babynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes, 2020 jylǵy 10 shildede Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń mindetin atqarýshynyń buıryǵymen Memlekettik kirister organdarynyń memlekettik qyzmetter kórsetý № 665 erejesi bekitildi. Osy Qaǵıdalarmen Memlekettik kirister organdary memlekettik qyzmetter kórsetý standarttary, memlekettik qyzmet kórsetý tásilderi, Memlekettik qyzmet kórsetý merzimderi, Memlekettik qyzmet kórsetý nysany, memlekettik qyzmet kórsetý nátıjesi, Memlekettik qyzmet kórsetý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshydan alynatyn tólem mólsheri jáne ony alý tásilderi aıqyndalǵan. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda qajetti qujattardyń tizbesi, Memlekettik qyzmet kórsetý úshin, Memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin negizder jáne memlekettik qyzmetti kórsetý erekshelikterin eskere otyryp, onyń ishinde elektrondyq nysanda jáne Memlekettik korporatsııa arqyly kórsetiletin ózge de talaptar kórsetilgen», - dedi Aıgúl Álimova.

Onyń aıtýynsha, Memlekettik kiris organdary 42 memlekettik qyzmet kórsetedi, sonyń ishinde qyzmet berýshiniń keńsesi arqyly qaǵaz jetkizgishte 1 qyzmet kórsetilgen, elektrondyq túrde – 5 qyzmet jáne balamaly negizde aqparattyq júıeler arqyly, sondaı-aq «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamy Memlekettik korporatsııasy arqyly 36 qyzmet kórsetiledi.

«Eń kóp suranysqa ıe memlekettik qyzmetterge toqtalatyn bolsam, bul salyq eseptiligin qabyldaý, salyq eseptiligin keri qaıtaryp alý, sondaı-aq salyqtardy, bıýdjetke tólemderdi, ósimpuldardy, aıyppuldardy esepke alý jáne qaıtarý. Eń kóp suranysqa ıe memlekettik qyzmetterdiń biri – salyq eseptiligin qabyldaý. Osy jyldyń 5 aıynda bul qyzmet 666 983 ret kórsetildi, sonyń ishinde elektrondy túrde 665 802, qaǵaz túrinde 1 181 qyzmet kórsetildi. Osy qyzmettiń tártibi Memlekettik kirister organdarynyń memlekettik qyzmetter kórsetý qaǵıdalaryna 12-qosymshasynda aıqyndalǵan. Memlekettik qyzmet jeke jáne zańdy tulǵalarǵa kórsetiledi», - dedi spıker.

Ótinishti qabyldaý jáne memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesin berý balama negizde júzege asyrylady.

Memlekettik qyzmetti alý úshin kórsetiletin qyzmetti alýshylar 2017 jylǵy 25 jeltoqsandaǵy «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly (Salyq kodeksi)» Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 208-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes, salyq eseptiligin usynady.

Salyq ótinishi men salyq eseptiligi tańdaý ádisi boıynsha, tıisti salyq organdaryna usynylady, ıaǵnı:

1) kelý tártibimen-qaǵaz jetkizgishte, onyń ishinde «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy arqyly (qosylǵan qun salyǵy boıynsha salyq eseptiligin qospaǵanda);
2) poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen-qaǵaz jetkizgishte;
3) elektrondyq nysanda, salyq tóleýshiniń kabıneti arqyly (cabinet.salyk.kz).

Sondaı-aq salyq organynyń sheshimi boıynsha qosylǵan qun salyǵy boıynsha tirkeý esebinen alynǵan salyq tóleýshiler boıynsha qosylǵan qun salyǵy boıynsha salyq eseptiligi de erekshelik bolyp sanalady. Bul jaǵdaıda salyq eseptiligi kórsetiletin qyzmetti berýshige kelý tártibimen usynady.

Memlekettik qyzmet elektrondyq (tolyq avtomattandyrylǵan) jáne qaǵaz túrinde tegin kórsetiledi.

Salyq ótinishi men salyq eseptiligi salyq organdaryna salyq kodeksinde belgilengen tártippen jáne merzimderde usynylady.

Memlekettik qyzmet kórsetý nátıjesi:

1) salyq eseptiliginiń ekinshi danasynda kórsetiletin qyzmetti berýshi qyzmetkeriniń belgisi;
2) poshta nemese ózge de baılanys uıymyn ıakı Memlekettik korporatsııada salyq eseptiligin qabyldaý týraly qabyldaý ýaqyty men kúnin belgileý;
3) kórsetiletin qyzmetti berýshiniń salyq eseptiligin elektrondyq túrde qabyldaǵany nemese qabyldamaǵany týraly habarlama;
4) memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý týraly kórsetiletin qyzmetti berýshiniń dáleldi jaýaby;
5) Memlekettik kirister organdarynyń aqparattyq júıesinde qalyptastyrylǵan Patent.

«Qosymsha túrde jarııa etiletin málimettiń biri, 2024 jylǵy 1 shildeden bastap «shaǵyn bıznes sýbektileri úshin ońaılatylǵan deklaratsııa 910.00 salyq eseptiligi nysany boıynsha 2024 jylǵy 1 jartyjyldyqtaǵy salyq eseptiligin tabys etý merzimi bastalatynyn atap ótkim keledi. Sondaı-aq 2024 jylǵy 2 toqsanda jeke tabys salyǵy jáne áleýmettik salyq boıynsha deklaratsııalar boıynsha (200.00-nysan), qosylǵan qun salyǵy boıynsha (300.00-nysan), qorshaǵan ortaǵa teris áser etkeni úshin tólem boıynsha (870.00-nysan) jáne bólshek salyqtyń arnaıy salyq rejımin qoldanatyn salyq tóleýshiler úshin (913.00-nysan). Kórsetilgen kezeń úshin salyq eseptiligin tabys etý merzimi osy jyldyń 15 tamyzynda aıaqtalady. Málimet úshin ýákiletti organnyń resmı ınternet-resýrsynyń www.kgd.gov.kz basty betinde, «memlekettik qyzmetter – salyq tóleýshiniń aýmaǵy» bóliminde tanysý úshin salyq eseptiliginiń ózekti nysandary, sondaı-aq olardy toltyrý erejeleri qoljetimdi», - dedi Aıgúl Álimova.