Astana tórinde Jambylǵa arnalǵan jyr men kúı jármeńkesi uıymdastyryldy

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Astana qalasyndaǵy Jambyl Jabaevtyń eskertkishi janynda rýhanı-mádenı shara ótti. Jyr men kúı jármeńkesi jyr alybynyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıý rásiminen bastalady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul is-shara qazaq ultynyń tól ónerleri – jyr men kúıdi dáriptep, babalardyń ushan-teńiz murasyn qaıta jańǵyrtyp, urpaqtan urpaqqa taratyp jáne olardy jastar arasynda nasıhattaý maqsatynda uıymdastyryldy.

«Jambylǵa jańa kózqaras» taqyryby boıynsha tanymal qalamger, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, akademık Ýálıhan Qalıjan baıandama jasady.

«Uly Abaısyz, uly Jambylsyz biz qalaı «Jańa Qazaqstannyń» ulttyq qundylyqtaryn ulyqtaımyz?! «Jańa Qazaqstan» urpaqtary – babalar murasyna zárý. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev qoǵamǵa jańa formatty túsinik alyp keldi. «Jańa Qazaqstandy» hákim Abaısyz, Jambyl jyraýsyz qurýǵa bola ma? Bolmaıdy», - dedi Ý.Qalıjan.

Ol osydan eki jyl buryn Memleket basshysyna usynys-hat joldaǵanyn, onda: «Kommýnıstik júıe, onyń ıdeologtary Jambyldy partııanyń uranyna aınaldyryp jiberdi. Tek partııalyq maqsat turǵysynan baǵalady. Altyn qylysh qynabynda jatpaıdy. Jambyldy taný úshin jańa kózqaras, jańa tanym kerek» dep jazǵanyn atap ótti.

«Halyq pikirine nazar aýdarǵan Prezıdent Q.Toqaev óz Jarlyǵymen memlekettik komıssııa quryp, ǵasyr Gomeriniń 175 jyldyq toıyn respýblıkada joǵary deńgeıde ótkizýdi tapsyrǵan bolatyn. Osylaı Jambyl ómiri men shyǵarmashylyǵyna jańa kózqaras qalyptastyryp bergenin, úlken qýanyshpen jetkizgim keledi», - dedi Ý.Qalıjanuly.

Tushymdy oılaryn alǵa tartqan baıandamashy sóziniń sońyn: «Jambyl babanyń án-jyry, kúıleri men aıtystary, dastandary qazaǵymen birge jasaıtyn ulttyq qundylyqqa aınalyp ketti. Endi tarıh dońǵalaǵy keri ketpeıdi, egemen, táýelsiz Qazaqstannyń ulttyq brendi retinde Jambyl baba esimi jasaı beredi, jasaı beredi. Búgingi urpaq abyz Jambylǵa kommýnıstik ıdeologııa turǵysynan emes, táýelsizdik ıdeıasy turǵysynan qaraı bastady. Jambylǵa jańa kózqaras bastaldy», - dep qorytyndylady.

«Kúı anasy» respýblıkalyq qorynyń jetekshisi Tólegen Qýanyshev óz sózinde atalǵan is-shara ónerli jastardyń talabyn shyńdaýǵa, baǵyn ashýǵa baǵyttalǵanyn jetkizdi. Odan ári: «Kúı anasy» qory basty maqsatynyń biri retinde ultymyzdyń tól aspaby – dombyrany, kúılerdi, kúıshiler men kompozıtorlardy, sonymen qatar dástúrli óleń men jyrlardy dáriptep nasıhattaýdy qolǵa alýda. Osy kúnge deıin arnaıy jáne qoljetimdi sheberlerge 187 dombyrany jasatyp, elimizdiń túrli nysandaǵy óner mektepterine tegin tarattyq», - dedi.

Halyqaralyq jáne respýblıkalyq konkýrstardyń laýreaty Qurman Baıtas Jambyldyń «Tógeıin jyrdy halqyma» degen tolǵaýyn shyrqady.

Kompozıtor Nurǵısa Tilendıevtiń Jambyl babamyzdyń 100 jyldyǵyna arnap jazǵan «Ata tolǵaýy» atty kúıin QR Mádenıet salasynyń úzdigi Batyrlan Ábenov oryndady. Al túrli baıqaýlardyń laýreaty Baýyrjan Joldybekov kompozıtor Tólegen Mombekovtyń «Jambylǵa arnaý» atty kúıin shertti. Kompozıtor Kentaý Nazarbek óziniń «Men qazaqpyn» atty tolǵaýyn oqyp berdi.

Osy shara barysynda Astana qalasynyń turǵyny, Qazaqstan Respýblıkasy bilim salasynyń qurmetti qyzmetkeri Úmit Sádýaqasova óziniń Sádýaqasov Nuráli esimdi nemeresine dombyra syılady. Ónerli jasqa Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, professor, kúıshi-ustaz Orynbaı Dúısen bata berdi. Odan keıin O.Dúısen Jambyldyń shákirti Kenen Ázirbaevtyń «Qulaq kúıin» oryndap, qoshemetke bólendi.

Sonymen qatar «Kúı anasy» qory atynan elordalyq «Nurjuldyz» ulttyq mýzykalyq stýdııasynyń jetekshisi Aıym Muhtarqyzy men stýdııa oqýshylary Tomırıs Dosjanova jáne Aqdııar Akshorınge 5 dombyra syıǵa tartyldy.

«Jyr men kúı jármeńkesinde» Jambyl Jabaevtyń óleńderi oqyldy. Atap aıtqanda, Aqan Qurmanov atyndaǵy № 17 mektep-gımnazııasynyń oqýshylary Bekasyl Orazymbet, Alııar Navrýzov, Alına Ahmetova, Arlan Qaıyrbekov jyr alybynyń óleńderin qazaq, orys, aǵylshyn jáne frantsýz tilinde mánerlep oqyp berdi.

Dástúr boıynsha Jambyl Jabaevtyń jyrlaryn jáne basqa kúıshilerdiń kúılerin tartý saıysy ótkizildi. Tóreshiler alqasynyń sheshimi boıynsha jeńimpaz ben júldegerlerge syı-sııapat tabys etildi.

«Kúı anasy» respýblıkalyq qory muryndyq bolǵan osy mádenı sharanyń ótýine Astana qalasy Baıqońyr aýdanynyń ákimdigi, Astana qalalyq qoǵamdyq keńesi jáne Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń ujymy atsalysty.


Seıchas chıtaıýt