Astana protsesi aıasynda ádepti dıplomatııanyń barlyq arsenaly qoldanylǵan - sarapshy
«Uıymdastyrýshylardyń eńbegin baǵalaı ketken jón, olar qajet emes olqylyqtardy boldyrmaý úshin aldyn ala barlyq nıýanstardy eskeripti. Sırııalyq ókilderdiń qatarynda kereǵar toptardyń kóp ekendigi málim. Olardyń basym bóligi Astanada birinshi ret bir-birimen júzdesip otyr», - dedi sarapshy.
Onyń aıtýynsha, kelissózderde kim kimge qarama-qarsy otyrǵany mańyzdy emes, bastysy bul talqylaýlar óziniń oń jalǵasyn tapqany qajet. Abbasovtyń oıynsha, bul óte úlken problema, sebebi maıdan ótinde soǵys órtiniń qaıta tutynýyn boldyrmaý mańyzdy.
Sarapshy atap ótkenindeı, ıslam radıkaldarynyń keıbir toptary áli kúnge deıin qarýlaryn tastamaı otyr, kez kelgen ýaqytta soǵys oty tutanýy múmkin.
«Sebebi jaýapkershiliktiń basym bóligi Reseıge, Iranǵa, Túrkııaǵa, sonymen qatar AQSh-qa jáne BUU ókili Mıstýranyń moınyna artylady. Olarǵa uıymdastyrýshy jáne kelissózderdegi deldal retinde daǵdarysty sheshýdiń jalpy baǵytyn jasaqtaý úshin ádepti dıplomatııanyń barlyq arsenalyn iske qosý kerek», - dedi ol.
Sonymen qatar sarapshynyń atap kórsetkenindeı, atalmysh protseske qazaqstandyq dıplomatııanyń qatysýy úlken ról atqarady. Sebebi kelissózderdiń Astanada ótýine barlyq qatysýshylar qazaqstandyq tarapqa ózderiniń senim votýmyn joldady.
«Astana kelissózder protsesiniń qatysýshysy bolmaǵannyń ózinde, qazaqstandyq dıplomatııa bul alańda mańyzdy róldi atqaryp otyr. Astanaǵa barlyǵy qulaq túredi, búkil qatysýshylarmen birdeı senimge ıe bolǵan qazaqstandyq tarapqa senedi ári onyń usynystaryn tyńdaýǵa daıyn», - dep atap ótti Abbasov.
«Astana protsesiniń aldyn ala nátıjesi seńdi qozǵalta bilgendiginde. Bul nátıjeler jemisti jáne áleýetti bolýy úshin, deldardardyń arasynda kelispeýshilikterdiń oryn almaýyna úlken mán berý kerek. BUU-daǵy Sırııanyń resmı ókili Bashar al-Djafarı kelissózderge Túrkııanyń qatysýyn jaqtyrtpady. Degenmen onyń bul qylyǵy protsess barysyna bálendeı áser ete qoıǵan joq», - deıdi saıasattanýshy.
Sonymen birge ol qorytyndy qujattyń mańyzdylyǵyna da toqtaldy. Eger taraptar ortaq bitimge keletin bolsa, Astana Sırııa daǵdarysyn sheshýdegi birinshi ári eń mańyzdy belesti eńseredi.
«Álemdik sarapshylyq ortada, medıakeńistikte Astana protsesiniń birinshi kúnine qatysty biryńǵaı pikir qalyptasyp úlgergen joq. Keıbir sarapshylar Astanadaǵy kelissózderdiń alǵashqy kúni optımıstik turǵyda baǵalasa, ekinshileri pessımıstik turǵyda baǵalaýda. Degenmen, kelissózderdiń bastalýynyń ózin jeńis dep sanaıtyn optımıster aqıqatqa jaqyndaý degim keledi. Sırııa ókilderiniń olqy qylyqtary bolǵany ras. Biraq kez kelgen ótkir kelissózder onsyz ótpeıdi. Oppozıtsııanyń óz básekelesterine degen narazylyǵy jınalyp qalǵany daýsyz. Emotsııalar da kóp, bundaı usaq oqıǵalar men olqylyqtardyń oryn alýy - suhbattyń jetispeýshiliginen bolyp otyr», - dep atap ótti sarapshy.
Onyń oıynsha, beıbit jospardy jasaqtaý joly osyndaı suhbattardan turady. Sondyqtan barlyq qatysýshylardyń suranystary men talaptaryn jeke-jeke taldaǵan abzal.
«Eger Astana protsesi sátti aıaqtalsa, aqpan aıynda kelissózderdiń Jenevadaǵy kezeńi ótedi. Onda daǵdarysty beıbit sheshý jospary bekitilýi yqtımal. Biraq Astana protsesinde atalmysh ahýaldy sheshý joldarynyń negizi qalanýy da ábden múmkin», - dep túıdi sózin sarapshy.