Astana ózin ózi qamtamasyz etýge qabiletti, qarymyna qaýqary saı shahar boldy
Aldymen ákim myrza elordanyń áleýmettik-ekonomıkalyq resmı málimetterine toqtalyp, ár saladaǵy derekter men jetistikter jaıynda baıandap berdi.
«2013 jyl boıynsha qalamyzdyń jalpy ishki ónimi 7 paıyzǵa ósip, 2 trln. 700 mlrd. teńgeden asady dep kútýdemiz. Ónerkásip ónimi 230 mlrd. teńgeni quraıdy. Ortasha jalaqy mólsheri 165 myń teńge bolady. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 15 paıyzǵa artyq», - dedi ol.
Bıyl shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaýdyń nátıjesinde olardyń óndiretin óniminiń kólemi alǵash ret 1 trln. 100 mlrd. teńgege jetken kórinedi.
Sonymen qatar Astananyń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýy boıynsha jalpy kólemi 87 mlrd. teńgeden astam qarjyny quraǵan 19 ınvestıtsııalyq jobanyń jumysy jolǵa qoıyldy. Osynyń arqasynda qalada 3 myńnan astam jańa jumys orny ashyldy. Jalpy qala boıynsha 2013 jyly 18 myńǵa jýyq jańa jumys orny ashylsa, onyń 12 myńy shaǵyn jáne orta bıznes salasynda. Nátıjesinde osy jyly qala qazynasyna quıylǵan salyq túsiminiń kólemi 600 mlrd. teńgeni qurady.
Budan bólek, I. Tasmaǵambetov emhanalardaǵy uzyn-sonar kezekti aldaǵy jyldyń sońyna qaraı joıýǵa ýáde etti. Ákim densaýlyq saqtaý salasynda qala ákimshiliginiń barlyq kúsh-jigeri emhanalyq býyndaǵy júktemeni jeńildetýge baǵyttalǵanyn atap ótti. Bir jyl buryn emhanalar eki ese júktememen jumys istegen eken. Emdeý mekemeleriniń tapshylyǵyn sheshý maqsatynda ótken jyly eki aýrýhanadan bólek, bir emhana tapsyryldy. Bıylǵy jeltoqsanda taǵy bir ambýlatorııalyq-emhanalyq keshen ashyldy. Osy emhananyń paıdalanýǵa berilýimen jáne Sol jaǵalaýda 2014 jyldyń ekinshi jartysynda ambýlatorııalyq-emhanalyq keshenniń, sondaı-aq Ilınka eldi mekeni men Dosmuhamedov kóshesi boıynda emhanalardyń ashylýymen elordalyq emhanalyq býyn normatıvti jumys tártibine kóshedi. «ıAǵnı, biz 2014 jyldyń sońyna qaraı emhanalarda bundaı uzyn-sonar kezek bolmaıdy dep josparlaýdamyz»,-dep naqtylap ótti ol.
Qala basshysy mektepter máselesine toqtala kele, bul salada 23 myń oqýshy orny tapshy bolyp otyrǵandyǵyn, bıylǵy oqý jylynyń ózinde Astanaǵa mektep jasyndaǵy 5 myńǵa tarta bala kelgenin jetkizdi.
Aıta keteıik, aǵymdaǵy jyly tórt mektep paıdalanýǵa berildi, al 2014 jyly japy bilim beretin taǵy 10 mektep esigin ashady. Bul 10 nysannyń qurylysy júrip jatyr jáne olar aldaǵy jyly paıdalanýǵa beriledi. Sonymen qatar 2014 jyly orta bilimniń taǵy 5 nysanynyń qurylysy bastalmaq.
Máselen, jyl basynan beri HQKO-larda elimizdiń ózge óńirlerinen elordaǵa kelgen 101 283 adam tirkeldi, al tirkeýden shyqqandar tek 22 747. ıAǵnı qalada 78 myńnan astam adam turaqtady.
«Árıne, qarqyndy damý úrdisi elordany elimizdiń barsha óńirleriniń adamdary úshin turǵylyqty jer retinde tartymdy etýde. Olardyń ózderiniń bolashaǵyn Astanamen baılanystyrý nıeti aýqymdy ishki kóshi-qonǵa sebep bolýda. Osy oraıda bul áleýmettik salaǵa kúrdeli aýyrtpalyq túsiredi. Óz kezeginde osynyń nátıjesi balabaqshalardaǵy oryndardyń jetkiliksizdigine soqtyrady», - dedi ákim. Búginde qalada alty jasqa deıingi 110 myńnan astam bala bar. Qala múmkindigin eskersek, balabaqshaǵa 32 684 bala ornalastyrylǵan. Jalpy qazirgi kezde kezektegi balalar sany 72 myńǵa jýyq. Belgili bolǵandaı, sońǵy 4 jylda elordada 80 balabaqsha salynǵan. 2014 jyly taǵy 17 mektepke deıingi mekemeni paıdalanýǵa berý josparlanǵan.
Munymen qosa, qazirgi ýaqytta qalada jyl saıyn 1 mln. sharshy metrden artyq turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi eken. 2013 jyldyń qorytyndysy boıynsha elordada 1 mln. 200 myń sharshy metr turǵyn úı tapsyrylmaq. Qala basshysynyń atap ótýinshe, Astana elimizdiń elordasy atalǵan ýaqyttan beri 12 mln. sharshy metr turǵyn úı salynyp, paıdalanýǵa berilgen. Memlekettik qoldaý men túrli baǵdarlamalardyń arqasynda 18 myń otbasy nemese 60 myń adam baspanaly boldy. «Osylaısha, sońǵy 15 jyldyń ishinde Astana halqynyń turǵyn úımen ortasha qamtamasyz etilýi adam basyna 15-ten 25 sharshy metrge deıin ósti», - dedi I.Tasmaǵambetov.
Elorda ákimine qoıylǵan saýaldardyń birqatary jeke turǵyn úı qurylysyna jer telimderin bólý men qala mańyndaǵy aýyldarǵa ınfraqurylym tartý máselesi tóńireginde boldy.
I. Tasmaǵambetovtiń sózine qaraǵanda, Astana qalasy aýmaǵynyń jer kólemi 71 myń gektar. Qaladan 60 shaqyrym qashyqtyqtaǵy 80 aýylda 156 myń adam turady. Alaıda olardyń keıbiri Qaraǵandy oblysyna, al keıbiri Aqmola oblysyna qaraıdy. «Olardy qazir kommýnıkatsııamen, jolmen, áleýmettik máselelermen, ıaǵnı balabaqshamen qamtamasyz etý meniń quzyrymda emes. Bul eki oblystyń sharýasy. Men olardy ysyryp tastap otyrǵan joqpyn, óıtkeni aýyldarda turatyn halyqtyń kóbisi Astanada jumys isteıdi. Kóbisi qalada balalaryn oqytyp, densaýlyq saqtaý mekemelerinde em qabyldaıdy. Sondyqtan bul baǵytta arnaıy baǵdarlama qabyldandy. Qazir bul aýyldarda halyq sany 156 myń bolsa, orta eseppen 250 myńǵa deıin ósýine jaǵdaı bolady»,-dep toqtaldy ákim. Astanaǵa qosylǵan 20 aýyl bar. Osydan úsh jyl buryn máslıhat qabyldaǵan sheshimge sáıkes, atalǵan aýyldardyń kúrdeli máselelerin sheshý nazarǵa alyndy.
«Búginde 6 aýyldaǵy máseleler tolyqtaı sheshildi, al basqalarynda qarajatqa baılanysty jumysymyz júrip jatyr. Sondyqtan bizdiń aldymyzǵa qoıyp otyrǵan mindet, qalaǵa qosylǵan 20 aýyldaǵy qordalanǵan máselelerdi sheshý. Qalǵan aýyldardaǵy problemalar oblystyń jaǵdaıyna baılanysty»,-dedi I. Tasmaǵambetov.
Osy taqyrypty jalǵastyra otyryp, qala basshysy ıgerilmegen jer máselesine toqtaldy. «Kezinde 14 myń gektar jer menshikke berilgen. Al elordanyń kólemi 71 myń gektar jerdi qamtıdy. Sol 14 myń gektardy osydan on jyl buryn alyp, alaıda, ol jerler ıgerilmegennen keıin tıisti másele kóterildi. Bul máseleni Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha prokýratýra organdary qarap jatyr. Onyń eki myń gektaryndaı alqaby qazir memlekettiń qoryna qaıtarylyp, qalǵany qaralyp jatyr»,-dedi ákim. Osy oraıda I. Tasmaǵambetovtiń aıtýynsha, bul ýchaskelerdi alǵandar ınvestıtsııasyn salyp sol jerlerdi ıgerýdi bastaıdy nemese olaı bolmaǵan jaǵdaıda mindetti túrde jer memleketke qaıtarylady.
Qaladan 30 shaqyrymdyq qashyqtyqta jeke úı salýǵa jer berýge tyıym salý týraly Elbasynyń tapsyrmasy bar ekeni málim. Ákimniń paıymynsha, qalaǵa jaqyn jerlerge úı salynyp, aýyldar paıda bolyp jatyr. Biraq bul aýyldarda ne jol joq, ne elektr qýatymen qamtamasyz etilmegen. Eń bastysy, bul jerlerde jumys orny joq. Sondyqtan barlyǵy qalaǵa kelip jumys istep, jaǵdaıyn osynda sheshedi. Olaı bolatyn bolsa, mundaı turmys halyqqa qolaıly bolmaıdy.
Astanada 10 sotyq jerge ıe bolýǵa nıetti adamnyń sany 100 myńnan asyp otyrǵanyna toqtalǵan qala basshysy, «Bundaı jaǵdaı qalada joq. Sebebi, Bas josparymyz boıynsha 2025-2030 jylǵa deıin berýge múmkindik bar jerdiń kólemi 10 sotyqtan esepteıtin bolsaq, tek 15 myń adamǵa arnalǵan. Bul 15 myń ýchaskeni halyqqa qazir bólip berýge bolady. Biraq ta, bul jer telimderinde jol joq, qubyrlar tartylmaǵan»,-dedi I. Tasmaǵambetov.
Osy oraıda ol azamattar úı salyp alǵannan soń qajetti ınfraqurylym bolmaǵannan keıin qıyndyqqa tap bolatynyn sóz etti. Atalǵan 15 myń jer telimin ınfraqurylymmen qamtamasyz etý úshin 150 mıllıard teńge qajet. Bul qarjyny bir sátte bóle salýǵa múmkindik joq. Sondyqtan bul birte-birte sheshilip kele jatqan másele.
Aıtpaqshy, qazirgi kezeńde Astana óz kúshimen qaladaǵy ómir súrýge qajetti shyǵystardy qamtamasyz ete alady. Sonymen qatar 2015 jyldan bastap elorda qazynasynan respýblıkalyq bıýdjetke 7,5 mlrd. teńge kóleminde qarjy aýdarý bastalady, al 2016 jyldan bastap onyń kólemi 17,3 mlrd. teńgege jetedi. «Bul óte mańyzdy kórsetkish. ıAǵnı, osy sátten bastap Astana respýblıkalyq bıýdjettiń donor óńirleriniń tórttigine enedi»,- dep túıdi ákim.