«Astana Opera» jańa maýsymda qandaı qoıylymdar usynady
«Astana Opera» teatry 8 qyrkúıekte óziniń 11-shi maýsymyn ashty. Dástúr boıynsha ulttyq klassıkanyń shedevri – A. Jubanov pen L. Hamıdı jazǵan «Abaı» operasyn jurtshylyq nazaryna usyndyq, osylaısha elimizdiń baı mádenı murasyn saqtaý men kóbeıtýdiń, otandyq avtorlar men oryndaýshylardy nasıhattaýdyń mańyzyn kórsettik. 15 qyrkúıekte balet trýppasy «Kúlshe qyz» spektaklin qoıdy, bul óte qyzyqty, stıldi, zamanaýı qoıylym, ony áli kórmegenderdiń bárine barýǵa keńes beremin. Ondaǵy sahna bezendirilýi, jaryq, kostıýmder men rekvızıtter, kınematografııalyq tehnıkalar kórermenderge úlken áser syılaıdy», - dedi R. Seıitbekov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Osy demalys kúnderi Grýzııa astanasy Tbılısıde teatrdyń opera trýppasynyń gastroli úlken tabyspen ótken. Bul qalada «Astana Opera» ujymy alǵash ret óner kórsetken.
«Degenmen jyl saıyn teatrdyń gastroldik geografııasy keńeıip keledi. Sheteldegi árbir qoıylym óte jaýapty jáne qyzyqty shara, óıtkeni biz teatrymyz ǵana emes, el atynan óner kórsetemiz, sheteldikterdi ulttyq mádenıetimizben tanystyramyz. Tájirıbe kórsetkendeı, búkil álem bizge úlken qyzyǵýshylyq tanytýda. Sondyqtan árdaıym gastroldik baǵdarlamaǵa otandyq avtorlardyń shyǵarmalaryn qosamyz – bul elimiz týraly esh sózdi qajet etpeıtin mýzyka tilimen aıtýdyń tamasha múmkindigi», - deıdi R. Seıitbekov.
Qyrkúıek – «Astana Opera» úshin óte belsendi aı, 29-30 qyrkúıek kúnderi teatrda «Sılfıda» baletiniń premerasy ótedi. Onda kórermenderdi dástúrli shotland áýenderi, sıqyrly keıipkerler, qyzyqty stsenarıı kútedi. «Sılfıdanyń» alǵashqy premerasy 1832 jyly Parıjde ótken, onyń balet tarıhynda alar orny bólek.
«Jeltoqsan aıynda balet týrppasynyń «Dýbaı opera» sahnasyndaǵy gastroli týraly kelissózder júrip jatyr, onda jańajyldyq «Şelkýnchık» baletin usyný josparlanýda. Ótken jyly Mádenıet mınıstrligi alǵash ret «Umaı» ulttyq syılyǵyn bekitkenin bilesizder. Bıyl da bul keremet syılyqty teatr sahnasynda ótkizemiz, jaqynda baıqaýǵa qatysýshylardan ótinim qabyldaýdy bastaımyz. Oǵan qosa, balalar repertýarynda da jumysty jandandyramyz. K. Baıseıitova atyndaǵy kameralyq zal sahnasynda «Bala-teatr» atty jańa jobany usynamyz jáne J. Dastenovtyń «Qańbaq shal» ulttyq balalar operasynyń tusaýyn kesemiz», - dedi teatr ókili.
Teatrdyń taǵy bir mańyzdy jobasy – «Astana Opera» halyqaralyq opera akademııasy. Ótken mereıtoılyq maýsymda teatr alǵashqy túlekterin shyǵarǵan edi. Jas ártister negizgi opera tilderi (ıtalıan, frantsýz, nemis), akterlik sheberlik jáne sahnadaǵy qozǵalys boıynsha daıyndyqtan ótken.
«Bıyl da «Astana Opera» halyqaralyq opera akademııasy jobaǵa qatysqysy keletin úmitkerlerdi irikteıdi. Álemniń túrli elderinen keletin úmitkerlerdi úsh konkýrstyq kezeń kútedi, qazylar alqasynyń sheshimimen 10 talantty vokalıst tańdalady. Olar bir jyl boıy elimizdiń bas teatrynda úzdik sheteldik jáne qazaqstandyq jattyqtyrýshylardan tálim alyp, sheberlikterin arttyrady», - dedi Rústem Seıitbekov.