Astana Opera ǵımaraty: barqyt matasy akýstıkaǵa áser etedi

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Astananyń sol jaǵalaýynda ornalasqan «Astana Opera» teatry kelýshilerdi óziniń asqan ásemdigimen tańdandyrady. QazAqparat tilshisi elordanyń 20 jyldyq mereıtoıy qarsańynda osynaý ásem ǵımaratty aralap qaıtqan bolatyn.

«Astana Opera» Memlekettik opera jáne balet teatry 2013 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen quryldy. Qazaqstan Prezıdenti barsha kórermenderdi Ortalyq Azııadaǵy eń úlken opera jáne balet teatrynyń ashylýymen quttyqtap, elordanyń 15 jyldyǵyna arnalǵan baǵa jetpes syılyq bolǵanyn atap ótken edi.

Jalpy aýmaǵy 64 myń sharshy metrdi quraıtyn jańa teatr áý basta Mılandaǵy «La Skala», Madrıdtaǵy Koroldik opera, Máskeýdegi Úlken nemese Nıý-Iorktegi «Metropolıten-opera» sııaqty álemdik teatrlarynyń qataryna kirýge tolyq quqyly óner shańyraǵy retinde oılastyryldy. Ony turǵyzýda otandyq mamandardan basqa Shveıtsarııa, Italııa, Albanııa, Marokko, Reseı syndy 33 eldiń sheberleri qatysty. Jobaǵa ıtalııalyq sáýletshi Renato Arkettı jetekshilik etti.

Teatr qurylysyna 30 gradýstyq aptap pen 30 gradýstyq aıazǵa tózimdi qurylys materıaldary paıdalanylǵan. Onyń ishki jáne syrtqy bezendirýleri barokko, birneshe stıldi qamtıdy. «Astana Opera» ǵımaraty turǵyndardyń barlyq áleýmettik toptarynyń, sonyń ishinde múmkindigi shekteýli adamdardyń kelýine de qolaıly. Olar úshin teatrda eni keń esikter, qaýipsiz pandýstar, arnaıy lıft jáne spektaklder men kontsertterdi barynsha jaıly ári qaýipsiz tamashalaýǵa múmkindik beretin qajetti atrıbýttar bar.

Ortalyq foıege kirgen qonaqtardyń nazary úlken aspaly shamǵa túseri sózsiz. Bogemdik hrýstaldan jasalǵan bul shamnyń salmaǵy - 1 tonna 600 keli. Foıe edenderi sıtsııalııalyq mármárdan jasalsa, qabyrǵadaǵy barlyq Býrabaı jáne Sharyn quzdarynyń sýreti 3D formatynda qolmen salynǵan.

Astana Opera ujymy ǵımarattaǵy eń sapaly akýstıkamen maqtana alady. Ánshi nemese aspaptyq oryndaýshy shyǵarmany qaı úndestilikte oryndasa da, ony sapaly jáne aıqyn dáldikpen berý múmkindigi bar. Arnaıy akýstıkalyq effekt bolý úshin orkestrlik shuńqyr ústine, sahna men zalǵa otyzǵa tarta mıkrofon qoıylǵan. Munda sahnany qorshaı ornatylǵan aınalardyń turýy da tegin emes. Aına kelgen dybysty keri ıterip, teatr akýstıkasyna oń yqpal etedi. Barqyt matasy da akýstıka úshin óte paıdaly, sondyqtan zaldaǵy oryndyqtar men kreslolar biryńǵaı velıýr matamen qaptalǵan.

Osy oraıda sahna shymyldyǵyna toqtalmaı óte almaımyz, sebebi Astana Opera shymyldyqtary órtenbeıtin velıýr matadan jasalǵan. Bul shymyldyqtardy úsh túrli - kóldeneń, tik jáne dıagonaldy ádispen ashyp-jabýǵa bolady.

Teatrdyń Úlken zaly 1250 adamǵa arnalǵan. Bul oryndar ózara parter, parter boks, amfıteatr, beletaj, 1-2 balkondar jáne galereıa bolyp bólinedi. Balkondar ulttyq oıýmen bezendirilgen jáne tutas zaldyń tús gammasy ashylǵan anar jemisin beıneleıdi.

Sondaı-aq, Astana Opera ǵımaratynda «Sahna shejiresi» mýzeıi ornalasqan. Munda teatr qurylysy qalaı bastaldy, irgetasynyń qalanýy kezindegi fotosýretter,  Qazaqstanda óner kórsetken opera jáne balet teatrlarynyń kostıýmderi qoıylǵan. Atap aıtqanda, mýzeıden ańyzǵa aınalǵan Ahmet Agadı, Baıǵalı Mombekov, Bıbigúl Tólegenova, Roza Baǵlanova, Nurjamal Úsenbaevanyń kostıýmderin kórýge bolady.

«Astana Opera» sahnasynda Bıbigúl Tólegenova, Aıman Musaqojaeva, Janııa Áýbákirova, Nurjamal Úsenbaeva, Alan Bóribaev, Maıra Muhamedqyzy jáne taǵy basqa áıgili qazaqstandyq ártistermen birge álemdik mýzyka óneriniń juldyzdary: Plasıdo Domıngo, Zýbın Meta, Elena Obraztsova, Valerıı Gergıev, Hose Karreras, Anna Netrebko, Marselo Alvares, Svetlana Zaharova, Vadım Repın, Denıs Matsýev, Vladımır Spıvakov óner kórsetti. Sondaı-aq, bul sahnada belgili qazaqstandyq ártister men ujymdar, neopolıtandyq «San-Karlo», genýıalyq «Karlo Felıche» teatry, Sankt-Peterbýrgtegi Marıın teatry, Novosibir opera jáne balet teatry, Z.Palıashvılı atyndaǵy Tbılısı memlekettik opera jáne balet teatry jáne taǵy basqa aıtýly ujymdar gastroldik sapar sheńberinde ónerlerin pash etti.

Astana Opera ujymy jańashyldyqtan, jańa tásilderdi qoldanýdan qashqan emes. Sáýir aıynda Muqan Tólebaevtyń «Birjan-Sara» operasy úshin teatr sahnasyna shynaıy sarqyrama qulaıtyn taý turǵyzyldy. 3D tehnologııalardy paıdalanýdyń arqasynda tabıǵat pen ómir kórinisteri sahnada tiri qalpynda kórsetilgendeı áser týdyrdy. Al mamyr aıynda múmkindigi shekteýli jandardyń máselesine nazar aýdartý maqsatynda ártister kózge túrtse kórgisiz qarańǵylyqta erekshe qaıyrymdylyq kontsertin ótkizdi. Astananyń 20 jyldyq mereıtoıy qarsańynda «Astana Opera» ujymy «Korsar», «Týrandot» «Manon» syndy birqatar premeralardy ázirlep otyr.

Seıchas chıtaıýt