Astana qalasy QHA ǵylymı qoǵamdastyǵy aldaǵy saılaýdy ótkizýdi qoldaıdy

Foto: None
ASTANA.2016 jylǵy 22 qańtarda Astana qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ǵylymı-saraptamalyq toby Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Májilisiniń saılaýyn qoldaý boıynsha otyrys ótkizdi.

Otyrysqa Astana qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ǵylymı-saraptamalyq tobynyń (odan ári - Astana q. QHA ǴST ), elordalyq etnomádenı birlestikterdiń ókilderi, qoǵam qaıratkerleri men BAQ qatysty.

Sharanyń maqsaty - QR Parlamenti Májilisi depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn ótkizý boıynsha bastamany qoldaý úshin Astana qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ǵylymı-saraptamalyq toby músheleriniń biryńǵaı pozıtsııasyn qurý.

Otyrysqa qatysýshylar «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrýǵa qatysty birqatar máselelerdi jáne QR Parlamenti Májilisi depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn ótkizý qajettiligin talqylady, dep habarlaıdy astana.kz.

Astana q. QHA ǴST tóraǵasy Vıdadı Salahov zań shyǵarýshy bıliktiń jáne Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tyǵyz ózara áreket etýiniń mańyzdy ekendigin aıtty.

«Zań shyǵarýshy bılik - memlekettiń daǵdarysqa qarsy strategııasyn júzege asyrýdyń basty elementi, memlekettiń odan ári turaqty damýynyń fýndamenti. Búginde zań shyǵarýshy bılik pen Qazaqstan halqy Assambleıasynyń arasyndaǵy eki jaqty yntymaqtastyqty jalpyulttyq birlikti nyǵaıtýdyń negizi retinde damytý asa mańyzdy bolyp otyr», - dep atap ótti V. Salahov.

Elordalyq «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, Astana q. QHA ǴST múshesi Salman Geroev QR Parlamenti Májilisi depýtattarynyń kezekten tys saılaýy - Memleket basshysynyń daǵdarysqa qarsy saıasatyn tabysty iske asyrýdyń kepili ekendigin jetkizdi. «Saılaýdy ótkizýdi qazirgi zamanǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaılar talap etýde».

Otyrysqa qatysýshylar Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine jańa tulǵalar, zamanaýı jáne belsendi halyq ókilderi qajet degen ortaq pikirge keldi, óıtkeni tıimdi Parlament - álemniń damyǵan 30 eliniń qataryna enýdiń mańyzdy faktorlardyń biri jáne «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrýdyń negizi.

Seıchas chıtaıýt