Astana - HHІ ǵasyrdyń qaıtalanbas jobasy - Sansyzbaı Esilov
Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen 1998 jyldyń 6 mamyrynda Aqmola ataýy Astana bolyp ózgertildi. Qazaqstannyń jańa elordasy - Astananyń halyqaralyq tusaýkeseri 1998 jylǵy 10 maýsymda ótkizildi.
Búgingi tańda Astana halyqaralyq iskerlik jáne mádenı ortalyqqa aınaldy. Elordamyzda álemdik, halyqaralyq is-sharalar jıi ótedi. Astana qalalyq máslıhatynyń hatshysy, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Sansyzbaı Esilov Qazaqstan elordasynyń alǵashqy jyldary, búgini men keleshegi týraly oılarymen bólisti.
- Sansyzbaı Seıitjanuly, Siz osy Aqmola oblysynda dúnıege kelip, qazirgi Astana qalasyndaǵy №64 mektepti bitirgen ekensiz. Osy óńirde eńbek etip, abyroıǵa bólendińiz. Al 1997-2007 jyldary Astana ákiminiń birinshi orynbasary jaýapty qyzmetin atqardyńyz. Elordanyń jańa orynǵa qonys tebýine Siz de atsalystyńyz. Astananyń kóshirilýi týraly oılaryńyzdy aıtyp berseńiz?
- Qazaqstan keleshekti baǵdarlaǵan jasampaz josparlary men bedeldi bastamalary bar jas memleket retinde úshinshi myńjyldyqqa aıaq basty. Táýelsizdigin nyǵaıtyp, saıası reformalaryn jáne ekonomıkasyn naryq jolyna salýdy tabysty júrgize bilgen elimiz negizgi memlekettik ınstıtýttardy qalyptastyrý kezeńin aıaqtap, tıimdiligi uzaq merzimdi keleshekke eseptelgen senimdi strategııalyq baǵdarlamalardy júzege asyrýǵa kiristi. Sonyń ishinde eldiń ortalyǵyn Alataý baýraıynan Saryarqa tórine kóshirýge táýekelge bel býǵan jasampaz jobalardyń biri desem, artyq aıtqandyq bolmas. Bastaý alǵan kúnnen osy kezge deıingi aýqymdy dáýirnama kezeńin búgingi kún belesinen taǵy bir saraptap kórsem, ózim tek kýágeri bolyp qana qoımaı, tikeleı sony júzege asyrýǵa belsendi qatysýshylardyń biri bolǵanymdy erekshe sezimmen eske alamyn. Tarıhta bir ret bolatyn uly iske atsalysqanym kóńilime qýanysh uıalatady. Men úshin Astana - Otan-Ana. Osy sózden-aq kóp maǵyna ańǵarylyp tur ǵoı dep esepteımin. Meniń taǵdyryma óshpes iz qaldyrǵan osynaý ulanǵaıyr oqıǵanyń ortasynda bolǵanym úshin ózimdi aıryqsha baqyttymyn dep sanaımyn.
Elbasy 1993 jyldary sóılegen sózderinde halyqtyń qalaı qabyldaıtynyn baıqaý úshin astanany kóshirý týraly ıdeıasyn aıtyp qalyp júrdi. Bul týraly ol óziniń «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda da jazdy.
Al 1994 jyly 6 shilde kúni Joǵarǵy Keńes Prezıdenttiń bastamasy boıynsha el astanasyn Aqmola qalasyna kóshirý týraly sheshim qabyldady. Memleket basshysynyń usynysyna kóptegen adamdar «Taıaýda oryndala qoıatyn joba emes-aý» degen túsinikpen qarady. Ózim de qazir moıyndaımyn, «Bul júzege asýy múmkin be?» dep ol kezde men de sene qoıǵan joqpyn. Alaıda, Elordasy bolýǵa laıyqty mekenderdiń ishinen meniń týǵan qalamnyń tańdalǵanyna jan-júregimmen qýanyp júrdim. Ol kezde ómirden tájirıbe jınaqtaǵan, eseıgen shaǵym, eger Elbasynyń oıy júzege assa, qatardaǵy oblys ortalyǵynyń turǵyndary úshin barlyq jaǵynan alǵanda da jańa kezeń bastalatyn oqıǵa bolatynyn túsindim.
- Qalany daıyndaý jumystary qalaı bastalyp edi?
- Ashyǵyn aıtaıyn, daıyndyq isine kirisý týraly alǵashqy tapsyrmany 1993 jyly-aq alyp edim. Sol kezde oblys ákiminiń orynbasary - memlekettik múlik jáne jekeshelendirý jónindegi aýmaqtyq komıtettiń tóraǵasymyn. Almaty qalasyna kezekti issaparǵa bardym. Sol jyldary QR Premer-Mınıstriniń orynbasary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik múlik jónindegi memlekettik komıtetiniń tóraǵasy qyzmetin atqarǵan Jánibek Káribjanov maǵan: «Esińizde bolsyn! Áli jekeshelendirilmegen, paıdalanýǵa berilmegen ǵımarattar men nysandardy baqylaýda usta. Aldaǵy ýaqytta kóptegen adamdy ornalastyrý úshin qajet bolady», - dedi.
Bul men úshin elge keńinen tarap ketken Prezıdent bastamasynyń júzege asatynyn rastaıtyn alǵashqy erekshe ókim boldy. Jáne de biz qajetti qordy jasaı bildik.
1997 jyly jeltoqsannyń basynda jańa Elordanyń birinshi ákimi Ádilbek Jaqsybekov meni qala ákiminiń orynbasary qyzmetine shaqyrdy. Ol kezeńde memlekettik organdardyń Almatydan Aqmolaǵa kóship kelip ornalasýy belsendi túrde júrip jatty. 8-9 jeltoqsan kúnderi negizgi organdardyń qyzmetkerleri kóship keldi. 1997 jyly 10 jeltoqsan kúni saltanatty shara ótip, Aqmola Qazaqstan astanasy quqyǵyn ıelendi.
Shynyn aıtaıyn, qym-qýyt qala tirshiliginiń mashaqaty bastan asyp jatty. Qystyń qarly borany men aıazy jáne qalanyń syn kótermeıtin ınjenerlik ınfraqurylymynyń oıda joqta apatqa ushyrap jatatyny onsyz da qıyn jaǵdaıdy odan ári kúrdelendirip jiberdi. Qalanyń eki jylý berý ortalyǵy - TETs-1 men TETs-2 qashan turyp qalatyny belgisiz, eki ıininen demalyp turdy. Biraq qandaı jaǵdaıda da Elordamyzdy jylýmen, sýmen jáne elektr qýatymen qamtamasyz etý birinshi kezektegi mindet boldy.
- Qandaı kúrdeli máseleler týyndady?
- Buryn kezek-kezek elektr jaryǵyn óshirý «dástúri» bolǵanyn biraz jerlesterimiz áli de umytpaǵan shyǵar. Al odan basqasha qalaı isteýge bolar edi? Elektr qýaty men jylý múldem jetpeı jatty. Bizder qalalyq elektr jelisiniń dırektory Valerıı Kýshnarenkomen birlese otyryp, táýlik boıǵy jáne saǵat boıynsha óshirip-qosý kestesin jasadyq. Birinshi kezekte úzilissiz elektr qýatyn talap etetin nysandardyń qyzmetin qamtamasyz etý qajet boldy. Árıne, amalsyzdan jasalǵan osyndaı áreketimiz turǵyndar tarapynan renish týǵyzdy. Ásirese, Elordaǵa kóship kelgen atqaminerler qatty synǵa aldy. Óıtkeni olar sap-salqyn jataqhanalar men qonaq úılerge ornalasqan bolatyn.
Jylý men elektr qýatynyń tapshylyǵynan bólek, sýmen qamtamasyz etýde de irkilister oryn aldy. Qalalyq sý arnasynyń ınjenerlik júıesi men barlyq ınfraqurylymy apatty jaǵdaıda edi, kásiporyn bankrot bolýdyń sál ǵana aldynda turdy, qyzmetkerlerine der kezinde eńbekaqy tóleı almaı, tyǵyryqqa tirelip jatty. Al bul jaǵdaı tutynýshylardy tolǵandyrmaıtyny anyq. Eger adam jumystan kelgende, úıdiń ishi azynap turǵan sýyq bolsa, onyń ústine jaryqty aıyryp, sýdy tyıyp tastasa, qandaı kóńil-kúı bolýy múmkin?! Bılikke degen qandaı kózqarasy qalyptasatyny da belgili. Sondaı jaǵymsyz syn-eskertpelerdi estip júrdik. Árıne, barlyq máseleni bir sátte sheship tastaý múmkin emes qoı.
Bizdiń bastan keship júrgen barlyq qıyndyqtarymyzdy Memleket basshysy bilip otyrdy, jańa astana «tyńyn ıgerýdegi» usaq-túıek máselege deıin óziniń baqylaýynda ustady. Árıne, bizge eskertýler jasady, oryn alyp jatqan oqıǵalarǵa tereń úńilip, máseleni sheshýge yqpal etetin naqty sharalar qabyldady. Sol kezdegi basty mindet - qalany Elorda mártebesine laıyqty etý.
- Qalanyń sol kezdegi jaı-kúıi týraly ne aıtar edińiz?
- Kúrmeýi sheshilmeı jatqan máseleler az emes edi. Biz qalalyq kommýnaldyq sharýashylyqty qabyldap alǵanda birneshe dońǵalaqty traktory men sý tasıtyn avtomashınasy ǵana bar eken, ıaǵnı, talap deńgeıinen shyǵatyn tehnıkasy joq degen sóz. Jambastap jatqan kommýnaldyq salany jedel túrde aıaǵynan tik turǵyzý qajet boldy, biraq oǵan qarajat jetispeıdi. Onyń syrtynda qalada avtokólik sany kúrt ósip kele jatty, kezinde Tselınograd úshin jobalanǵan kósheler endi astanalyq talapqa jaýap bere almaı, tar ekeni birden baıqaldy. Kóshede buryn bolmaǵan keptelister men irkilister oryn aldy. Qysta joldardy qalyń qar basyp qalatyn, al kóktemde qalanyń shet jaǵyndaǵy kóshelerdiń laı batpaǵy kólik dońǵalaqtaryna «jarmasyp» ortalyqqa da jetetin edi.
Bir joly, qalany damytý jónindegi dástúrli keńeste Prezıdent jaýyn-shashyn kúnderi tipten las bolyp ketetin kóshelerdiń joldary týraly aıtyp, bizderdi qatty synǵa aldy. Eger de keıbir kóshelerde, tipti qala ortalyǵynyń ózinde turǵyn úılerdiń aýlalarynda tolyq asfalt tóselmegen bolsa, kóshe qalaı las bolmasyn?! Bul jerde jańbyr sýy aǵyp ketetin kárizdiń bolmaǵanyn aıtýdyń ózi artyq! Memleket basshysy bizderdi shaǵyn avtobýsqa otyrǵyzyp, qala boıynsha «ekskýrsııa» jasaýǵa alyp shyqty. Týyndaǵan máselelerdiń sol jerde anyq-qanyǵyna kóz jetkizip, Astanaǵa qajetti kómek kórsetý jáne ony sheshýge yqpal etý jóninde Qarjy mınıstrligine jáne basqa da memlekettik organdarǵa tapsyrma berdi. Sonyń ishinde qarajat jóninen qoldaý jasaýdy mindettedi. Máseleniń osylaı sheshimin tabýy birneshe jyl boıy qalany kórkeıtýge, abattandyrýǵa jaǵdaı jasap berdi. Tek ortalyq qana emes, qalanyń shet jaǵyndaǵy kósheleri de tolyqtaı kúrdeli jóndeýden ótkizilip, turǵyndardyń jaıly da jaqsy ómir súrýine múmkindik týdy.
- Sátimen júzege asqan jobalardyń birin aıtyp ótseńiz?
- Ol úshin ómirde bolǵan oqıǵalardan taǵy bir mysal keltireıin. Birde keshkisin Ádilbek Yryskeldiuly maǵan telefon soǵyp, qalalyq sý arnasynyń dırektorymen birge Telman sýsorǵysh stantsııasyna jedel jetýimdi talap etti. Biz usha jóneldik...
Túsinikti bolý úshin aıta keteıin, stantsııa Esil ózeniniń arnasy men «Nura-Esil» arnasynyń qosylǵan jerinde ornalasqan. Jáne ol TETs-2-ni sýmen qamtamasyz etedi. Kezinde bul arnanyń sýyn tehnıkalyq maqsatta paıdalanýǵa josparlanǵan eken. Biraq onyń synappen lastanǵany belgili bolyp, ol ıdeıadan bas tartypty.
Stantsııa basyna Prezıdent keldi. Biz jaǵdaıdy búkpesiz aıtyp berdik. Elbasy sózimizdi úzbeı, tyńdap aldy da: «Bárin de túbirimen ózgertý qajet. Jedel túrde sharalardy qolǵa alý kerek!» - dedi. 1999 jyly Memleket basshysy N.Á.Nazarbaev resmı saparmen Japonııaǵa bardy. Sol joly Elbasy eki memleket arasyndaǵy mańyzdy kelisimderge qol jetkizdi. Sonyń nátıjesinde Astana qalasynyń sý qubyrlary men kárizderin kúrdeli jóndeýden ótkizý úshin Japonııa Úkimeti tarapynan jeńildikpen qaryz bólindi. Eki el arasyndaǵy kelisimderdi Qazaqstan Parlamenti zań túrinde bekitti. Ústimizdegi jyly osy aýqymdy joba aıaqtalady. Sóıtip, Astanany eshbir irkilissiz jáne sapaly aýyz sýmen qamtý máselesi sheshimin tapty.
Elordanyń ınfraqurylymyn ulǵaıtý jóninde basqa da is-sharalar júzege asyryldy. Aıtalyq, táýelsizdik jyldary Qazaqstanda bizder birinshi bolyp 120 megavatt qýattylyǵy bar týrbogeneratordy iske qostyq. Búgingi tańda TETs-1 jáne TETs-2 jylý berý ortalyqtaryn kúrdeli jóndeýden ótkizý jumystary qolǵa alyndy jáne de TETs-3 salynyp jatyr.
14 jyl ishinde qala turǵyndary úsh eseden astam ósti. Adamdardyń ómir súrý deńgeıi anaǵurlym ózgerdi. Men qaı kezde de baǵa berýge obektıvti túrde qaraımyn. Óıtkeni ol kezeń men qazirgini salystyra alamyn.
- Qyzmet kórsetý oryndaryn talapqa saı jasaý úshin qandaı sharany qolǵa aldyńyzdar?
- 1997 jyldyń qysyn taǵy da eske alsam, ol kezde Astanaǵa qonys aýdarǵan kóptegen sheneýnikter áıelderin, otbasylaryn Almatyǵa qaldyryp kelgen bolatyn. Olardyń «kúndelikti nandaryn» taýyp jeýiniń ózi ótkir máselege aınaldy. Túski tamaqtaryn keńselerinde ishti. Al keshki asty da bir jerde ishýi kerek qoı? Ol kezde qalada sanaýly ǵana meıramhanalar men dámhanasymaq, aty bar da zaty joq tamaq ishetin oryndar boldy.
1998 jylǵy 10 maýsymǵa belgilengen Astananyń tusaýkeseri jaqyndaǵan saıyn jaǵdaı tipten kúrdelene tústi. Meni jáne sol kezdegi ákimniń birinshi orynbasary Asqar Mamındi bastyǵymyz shaqyryp alyp, 1 maýsymǵa deıin jekemenshik kapıtaldy jumyldyrý jóninde tapsyrma berdi. ıAǵnı, jedel túrde jıyrma, tipti otyz shaqty servıstik qyzmet kórsetý jáne oıyn-saýyq nysandaryn ashýymyz kerek boldy. Jáne de meımandar aldynda «qyzaryp turmaý úshin» jańa nysandardyń sapasy joǵary bolýy kerek ekeni eskertildi.
«Bul endi qashanǵa deıin jalǵasa beredi? Bizdiń kásipkerlerimizge qarasaq, qalyń uıqyda jatqan sekildi. Eshkim de bir nárse istegisi kelmeıdi»,- degen edi sol kezde Ádilbek Jaqsybekov.
Mindetter alǵa qoıyldy. Endi ony oryndaý kerek. Kásipkerlerdi jınap aldyq ta, qandaı jumys jasalǵanyn talqyǵa saldyq. Jekeshelendirilgen nysandar nege áli kúnge deıin bastapqy jaǵdaıda tur? Qanekeı, bárin de joǵary deńgeıge jetkizeıik! Jáne alǵa tartqan basty dáıegimiz: Bul Sizder úshin týyp turǵan zor múmkindik ekenin túsinińizder. Qala ósedi, qyzmetteriń kúnnen kúnge suranysqa ıe bola beredi. Búgin shyǵyn shyǵaryp, qomaqty qarjy salyp, ter tókseńizder, erteńgi kúni ony birneshe esemen qaıtaryp alasyzdar!
Kóptegen kásipkerler bizdiń osy usynysymyzǵa den qoıdy jáne keıin eshqaısy da ókingen joq. Búgingi tańda Astanada halyqqa qyzmet kórsetý salasynda mańyzdy oń ózgerister oryn alǵanyn kórip otyrmyz.
- Búgingi Elordanyń kelbeti qandaı?
- Jyl ótken saıyn Elordamyz ásem de kórikti qalaǵa aınalyp keledi. Astana - Elbasynyń táýekelge bel býǵan jobasy degen sózderdi estımin. Eger ishki jaǵdaılar jaıly aıtatyn bolsaq, qala ósti, Qazaqstannyń injý marjany boldy, egemendigimiz ben memleketimizdiń nyshany, belgili brendi ekenin aıta alamyn. Endi bul qala yńǵaıly ómir súrýge arnalǵan - Astananyń áleýmettik kórsetkishteri Qazaqstannyń basqa qalalary men aımaqtaryna qaraǵanda áldeqaıda joǵary. Qala bıýdjeti Astanany aýystyrǵan kezindegi 9-10 mıllıard teńgeden 250 mıllıard teńgege deıin ósti! Taǵy bir aıqyn belgi - jalpy aýmaqtyq ónim. 1997 jyly ol 60,5 mlrd. teńgege teń boldy. Qazirgi tańda 1,8 trıllıondy qurap otyr! Budan ósimniń 30 esege artqanyn kórýge bolady!
ıAǵnı, bul - Astananyń tek Elorda retinde qalyptasýymen ǵana shektelmegeni! Qala aıtarlyqtaı ekonomıkalyq áleýetke ıe boldy, el ekonomıkasyndaǵy ózindik úles salmaǵy 8,3 paıyzdy quraıdy. Al bul protseste shaǵyn kásipkerliktiń úlesi - shamamen 43 paıyz. Mundaı kórsetkishtermen kez kelgen aımaq maqtana almaıdy!
Biraq bir mańyzdy jaıt bar, ol jaıly Elbasymyz jıi aıtady: osy jerde, jas Elordamyzda, jańa áleýmettik genotıp - egemen Qazaqstannyń azamaty qalyptasýda. Astana turǵyndary basqa qalalardyń turǵyndarynan ózderiniń tárbıesi, dili men dástúri, júris-turysy boıynsha erekshelenip turýy kerek. Olar óz qalasyn súıýi kerek, onyń taǵdyryna alańdap, Parıjimen maqtanatyn parıjdikterdeı, Máskeýimen - máskeýlikter sııaqty biz de Elordamyzben maqtana bilýimiz kerek.
Bul baǵyttaǵy oń úrdister júzege asyrylýda. Qalada júrip kele jatqanyńda qarasań, turǵyndardyń bet-júzi múldem ózgergen, on jyl burynǵyǵa uqsamaıdy. Minezderi ashyq, júzderi jarqyn, maqsattary aıqyn, asqaq armandarmen rýhtanǵanyn jańa zaman urpaǵyn baıqamaýyń múmkin emes.
Biraq jańa adamdy qalyptastyrý - uzaq ýaqytqa sozylatyn protsess, ol basqa jaǵdaılarǵa qaraǵanda kúrdeli bolýy da múmkin. Jáne dál osy maqsattyń júzege asýy bizdiń qalamyzdy shynymen de tartymdy da aıshyqty ete túseri sózsiz. Belgili aforızmniń balamasyn keltirer bolsam, Astana kóz jasyna senbeıdi, tabandylyqqa senim artady degen ustanymdy basshylyqqa ala otyryp, aldaǵy ýaqytta da Elordamyzdy kórkeıtý jolynda shynaıy patrıottyq sezimmen aıanbaı ter tógip, eńbek ete berýimiz kerek dep esepteımin.
- Qorytyndy pikirińizdi bildirseńiz?
- Astananyń alǵashqy qadamynan búgingi jetistigine deıingi aralyqtaǵy eldik birligimizben, memlekettik myqtylyǵymyzben kelgen abyroıly asý-belester týraly oıymdy qoryta kele, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Eýrazııa júreginde» atty kitabynyń tanystyrylymynda aıtqan sózine toqtalsam deımin: «Astanany kóshirý ıdeıasyna beldi birjolata bekem býa turyp, men ortaǵa bárin salatynymdy, ıaǵnı ózimniń saıası mansabymdy, tipti, múmkin, ómirimdi báıgege tigetinimdi sóz joq túsindim. Árıne, men ómirdi qııý maǵynasynda emes, fılosofııalyq turǵyda - el Prezıdenti retinde qoǵam aldyndaǵy ózimniń ómirlik mindettemelerimdi oryndamaý maǵynasynda aıtyp turmyn. HH ǵasyrdyń aıaǵynda óz tarıhymyzda tuńǵysh ret eldiń ulttyq múddelerin basshylyqqa ala otyryp, táýelsiz Qazaqstannyń astanasy qaı jerde ornalasatyny týraly sheshim qabyldaýymyzdyń zor saıası jáne ımandylyq máni boldy jáne bola beredi. Bul azattyq pen táýelsizdik alǵan egemen halyqtyń erkiniń kórinisi-tin»,- dedi Elbasy.
Astana - jańa myńjyldyqtyń qalasy, Eýrazııa júregi, halqymyzdyń Elordasy! Memleketimizdiń kemel josparlary men qazaq halqynyń arman-murattaryn ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jalǵastyra bermek!
- Raqmet áńgimeńizge.