Astana Finance Days: Bıyl Qazaqstannyń EO elderimen taýar aınalymy 50% ósti
Nur-Sultan qalasynda úsh kún boıy (27-29 maýsym) «Astana Finance Days» V halyqaralyq konferentsııasy ótip jatyr.
«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynda ótip jatqan sharanyń bıylǵy taqyryby - ornyqty damý, áleýmettik jaýapkershilik jáne ósý.
«Eýroodaq pen Qazaqstan arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń 30 jyldyǵy qarsańynda biz EO-men áriptestiktiń ózekti, mańyzdy, neǵurlym belsendi kezeńge ótip jatqanyn rastaımyz. Qalyptasyp otyrǵan kúrdeli jaǵdaıda álemdik ekonomıka transformatsııa protsesin bastan keship otyr. Jahandyq ózgeristerge teris áser etetin pandemııanyń saldary, sanktsııalar, suranystyń tómendeýi jáne logıstıkalyq úzilister boldy. Sońǵy 10 jylda EO elderimen saýda kólemi quldyraýdy kórsetip otyr (2012-2021 jyldary taýar aınalymy $52,5-ten $28,9 mlrd-qa ıaǵnı 45%-ǵa tómendedi). Biz muny shıkizat taýarlary baǵasynyń qubylmalylyǵymen baılanystyryp otyrmyz. Jyl bastalǵaly 4 aı ishinde EO elderimen taýar aınalymynyń 50%-dan asyp túskeni ($8,2-den $12,7 mlrd-qa deıin) qýantady», - dedi QR Premer-Mınıstriniń orynbasary, QR Saýda jáne ıntregratsııa mınıstri Baqyt Sultanov.
Úkimet basshysy orynbasarynyń málimdeýinshe, Qazaqstannyń EO elderine shyǵaratyn eksport kólemi ulǵaıdy. Búginde 216 jańa eksporttyq taýar paıda boldy.
Sondaı-aq, Eýroodaqtyń Qazaqstanǵa quıǵan ınvestıtsııasy sońǵy 10 jyldyń ózinde shamamen 270 mlrd eýrony qurady. Búgingi tańda 27 joba pysyqtalyp jatyr.
«Búginde kóptegen elder týyndaǵan daǵdarystyq jaǵdaıǵa jańasha kózqaraspen qaraýǵa, buryn qabyldanǵan normalar men tájirıbeden bas tartyp, jumystyń jańa formatyna kóshýge májbúr. Qazir elimizde aýqymdy saıası jáne ekonomıkalyq reforma júrip jatyr. Olar memlekettik basqarýdy qaıta júkteýge jáne «Jańa Qazaqstandy» qurýǵa baǵyttalǵan. Reforma keshendi ekonomıkalyq qaıta qurýmen qatar iske asyrylyp jatyr. Osy oraıda biz Eýroodaqpen ekijaqty ekonomıkalyq baılanysty odan ári damytý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýdy jalǵastyramyz», - deıdi ol.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstan - Ortalyq Azııa elderi arasynda Eýroodaqpen keńeıtilgen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıǵan alǵashqy el.
«Biz EO-nyń Ortalyq Azııa óńirindegi senimdi seriktesimiz. Yntymaqtastyq spektri boıynsha ekijaqty kelisimniń úlken áleýeti bar. Eýroodaqpen ózara is-qımyl ekonomıkalyq damý, ishki jáne syrtqy oıynshylardyń múddesi jaǵynan bizdiń kózqarasymyzǵa saı keledi. Syndarly jáne jasampaz yntymaqtastyq arqyly ǵana óńirlik qatynasty nyǵaıtýǵa jáne kún tártibindegi ózekti ekonomıkalyq máselelerdi sheshýge tolyqtaı yqpal ete alamyz», - dedi B. Sultanov.
Óz kezeginde «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń basqarýshysy Qaırat Kelimbetov elde júrip jatqan saıası jáne ekonomıkalyq reformalardy sóz etti.
«Pandemııadan keıin álem boıynsha kiris kózi azaıdy. Odan keıin elimizde qańtar oqıǵasy boldy. Atalǵan oqıǵa eldegi jalpy jaǵdaıdy ózgertý qajettigin kórsetti. Memleket basshysy shuǵyl sheshimder qabyldap, konstıtýtsııalyq reformany qolǵa aldy. Eldegi ózgeris Parlament arqyly emes, referendým arqyly júrip jatyr. ıAǵnı halyqqa erik pen tańdaý berildi. Bul - Qazaqstanǵa qatysty jaǵdaı. Dúnıejúzilik bank usynysyna kelsek, bıznes modelin ózgertý qajet. Bizge kelsek, Qazaqstanda bul baǵytta birneshe megatrend bar. Buǵan deıin «Huawei» ókili atap ótkendeı, tehnologııa qaryshtap damyp jatyr. Qazaqstan kóshten qalmaı kele jatyr. Biz Eýrazııa yntymaqtastyq uıymy aıasynda jasalǵan kelisimge sáıkes jumysty jalǵastyra beremiz», - deıdi ol.
QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Mádına Ábilqasymova elimizde turaqty damý qaǵıdattaryn eskere otyryp, qarjy uıymdarynyń strategııalary men bıznes úlgisi kezeń-kezeńimen ıntegratsııalaý saıasatyna saı júrip jatqanyn málim etti.
«Birinshi kezeńde bizdiń agenttik qarjy uıymdaryna ESG táýekelderine ushyraý dárejesi týraly aqparatty erikti túrde ashýǵa qatysty usynymdar jobasyn ázirledi. Qarjy uıymdary bolsa ESG táýekelderiniń óz qyzmetine áseri týraly usynymdardy óz erkimen engizip, esepti jarııalaı alady. Kelesi qadam ESG qyzmetine qatysty aqparatty erikti túrden mindetti túrde jarııalaýǵa kóshirý. Ekinshiden, biz táýekelderdi basqarýdyń ishki júıesi men bankterdiń korporatıvtik basqarý júıesin ózgertý úshin retteýshi normalarǵa qajetti ózgeris kerektigin qarastyryp jatyrmyz. Úshinshi kezeńde ESG táýekelderi qarjy uıymdaryn qadaǵalaý júıesinde ıntegratsııalanady. ıAǵnı ESG táýekelderiniń monıtorıngi bankter boıynsha SREP jyl saıynǵy qadaǵalaý baǵalaýy sheńberinde júzege asyrylady», - deıdi agenttik basshysy.
Sondaı-aq, qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi 2024 jyly qarjy uıymdary úshin ESG táýekelderi boıynsha testileý ótkizýdi josparlap otyr.
Testileýdiń ádisnamasy men stsenarıi 2023 jyly ázir bolady.
Aıta ketsek, ESG - ekologııalyq, áleýmettik jáne korporatıvtik basqarý standartynyń jınaǵy.
«Aıtylǵan mindetterdi iske asyrý úshin agenttik turaqty damý qaǵıdattaryn ımplementatsııalaý jónindegi quqyqtyq bazany qurý boıynsha halyqaralyq qarjy uıymdarymen belsendi yntymaqtastyq jasaıdy. Bıyl sáýirde agenttik IFC-men ESG boıynsha yntymaqtastyq týraly shart jasasty. Qazaqstanda turaqty jáne «jasyl» qarjylandyrý júıesin engizý jónindegi jol kartasyn ázirleý josparlanyp otyr. Sol sııaqty jasyl taksonomııany halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirý de oıda bar. Taǵy da IFC-pen birge qarjy uıymdary úshin ESG táýekelderin basqarý jónindegi nusqaýlyq jáne ESG táýekelder jónindegi aqparatty ashý jónindegi nusqaýlyq ázirlenedi», - deıdi M. Ábilqasymova.
Odan bólek, agenttik basshysynyń sózinshe, Eýropa qaıta qurý jáne damý banki jáne IFC-men yntymaqtastyqta qarjy naryǵyna qatysýshylardyń ESG máseleleri men turaqty qarjylandyrý quraldary týraly habardar bolýyn arttyrýǵa baǵyttalǵan birqatar is-shara ótedi.
«Qazaqstanda ótken jyldan bastap «jasyl», áleýmettik oblıgatsııalar, ornyqty damý oblıgatsııalaryn shyǵarý maqsatynda ornyqty qarjylandyrý quraldary úshin qajetti quqyqtyq orta qalyptasty. Búginde turaqty damýmen baılanysty oblıgatsııa naryǵynyń kólemi 200 mln AQSh dollarynan (95,8 mlrd teńge) asyp túsedi. Al KASE-de atalǵan oblıgatsııanyń kólemi 125 mln AQSh dollaryn qurap otyr. Emıtentter retinde Azııa damý banki (79 mln AQSh dollary), Eýrazııalyq damý banki (43 mln AQSh dollary) jáne «DAMÝ» qory (2,2 mln AQSh dollary) qatysty», - deıdi ol.