Astana aıtýly oqıǵalar alańy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - 1991 jyly Saryarqanyń tósindegi shaǵyn qalada nebári 300 myńǵa jýyq halyq bar edi. Qazirgi ýaqytta Astana bar alashtyń basyn qosqan mıllıon turǵyny bar shaharǵa aınaldy.

1994 jyldyń 6 shildesinde Nursultan Nazarbaev el astanasyn Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly alǵash ıdeıany Parlament depýtattarynyń aldynda aıtty. Astanany soltústikke qaraı myń shaqyrymnan da qashyqtyqta jatqan Saryarqanyń saıyn dalasyna kóshirý týraly batyl sheshim osy kezde qabyldandy.

1996 jyly Prezıdent jarlyǵymen Aqmolada erkin ekonomıkalyq aımaq quryldy. Erkin ekonomıkalyq aımaq qala qurylysynyń qarqyndy júrýi úshin qarjy tartýda jáne sol jaǵalaýdy ıgerýde qýatty katalızator boldy. Tabysty jumys nátıjesinde aımaq jumysynan túsken tabystyń 60 paıyzyn alyp otyrdy.
1997 jyldyń 20 qazanynda Nursultan Nazarbaev «Aqmola qalasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy dep jarııa­laý» týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Al 8 qarashada elordaǵa elimizdiń kók týy, eltańbasy jáne Prezıdent baıraǵy jetkizildi.

Elorda tarıhynda 1998 jyl el astanasy ataýynyń ózgerýimen este qaldy. Qalaı bolǵanda da jańa at usynýǵa kelgende nebir usynystar aıtylǵany belgili. Sońǵy sheshimdi Elbasynyń ózi qabyldady. Al 10 maýsym kúni jańa astananyń halyqaralyq tusaýkeseri dúrkirete toılandy. Bul kúni Qazaqstan búkil álemge óziniń jańa, jas, jasampaz elordasy Astanany tanystyrdy.

Elorda eń alǵash 1999 jyly ıÝNESKO sheshimimen «Beıbitshilik qalasy» degen joǵary ataqqa ıe bolyp, arnaıy medalmen marapattaldy. Bul abyroı áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası jáne mádenı damýda turaqtylyqqa qol jetkizgen, ultaralyq tatýlyqty saqtaǵan, álem mádenıetine eleýli úles qosqan jas qalalarǵa beriledi.

Kóp uzamaı Astana aıtýly oqıǵalardyń úlken alańyna aınaldy. Máselen, 2001 jyly Astanaǵa Rım papasy ІІ Ioann Paveldiń kelýi búkil álem úshin jańalyqtyń jarshysy boldy. Óıtkeni bul Rım katolık shirkeýi basshysynyń Ortalyq Azııaǵa alǵash ret taban tireýi edi. 2002 jyldyń 30 tamyzynda bas qalanyń boıtumary «Astana-Báıterektiń» tusaýy kesildi.

2003 jyly Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi ótti. Dúnıe­júzinde alǵash ret uıymdas­tyrylyp otyrǵan sharaǵa Eýropa, Azııa, Afrıka men Taıaý Shyǵystyń 13 elinen mártebeli meımandar keldi. 2004 jyldyń jeltoqsanynda jańa rezıdentsııa - Aqorda resmı túrde ashyldy. 2006 jyly biregeı ǵımarat Beıbitshilik jáne kelisim saraıy paıdalanýǵa berildi. 2008 jyldan bastap 6 shilde memlekettik mereke bolyp jarııalandy. Bul kúni barsha qazaqstandyqtar Astana kúnin toılaıdy.

2009 jyly Astanada res­pýblıka boıynsha tuńǵysh zııatkerlik mektep ashyldy. Fızıka-matematıka baǵytynda tereńdetip oqytatyn mektepte elimizdiń barlyq aımaǵynan kelgen daryndy balalar qabyldanady. Osy jyly Táýelsizdik alańynda «Qazaq eli monýmenti» boı kóterdi. Al 2010 jyly aradaǵy on jyldyq úzilisti jalǵaǵan EQYU-ǵa múshe 38 eldiń memleket jáne úkimet basshylaryn, halyqaralyq jáne óńirlik uıymdardyń basyn qosqan Astana sammıti ótti.

2011-2017 jyldar aralyǵynda Astananyń jetken jetistikteri kóz qýantady. Álemniń 27 elinen kelgen myńnan asa sportshy qatysqan Azııada oıyndarynyń ashylý saltanaty, 2011 jyly «Máńgilik el» saltanat qaqpasynyń boı kóterýi, 2012 jyly Ortalyq Azııadaǵy eń úlken «Áziret Sultan» ortalyq meshitiniń el ıgiligine berilýi, 2013 jyly «Astana Opera» tetarynyń tusaýkeseri, 2014 jyly Ulttyq murajaıdyń ashylýy, 2015 jyly Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn toılaýy­, 2016 jyldyń 4 shildesine mıllıonynshy turǵynnyń dúnıege kelýin qalaı aıtsaq ta jarasady. Endi búgin «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesin uly dala tórinde tanystyryp, 114 el men 14 halyqaralyq uıymnyń basyn qosqanymyz eldigimizdiń asqaq ta mártebeli belgisi ekendigi daýsyz.  

Seıchas chıtaıýt