Astana álemdik sáýlet óneriniń jaýharlaryn bir arnaǵa toǵystyrǵanymen de asqaq - Halıl Akynjy
***
Halıl AKYNJY: Táńirtaýǵa maqtanyshpen qaraıdy
Aqmola, Tselınograd, Astana - osy úsh ataý Qazaqstan tarıhynyń úsh bólek kezeńin kórsetedi. Alǵashqysy orystyń otarlaý saıasatyn, keıingisi Keńestik Qazaqstandy kóz aldyńyzǵa ákeledi. Jer-sý ataýlaryna erekshe mán bergen qazaqtyń bolmysy men ulttyq tanymyn joıý úshin júrgizilgen astyrtyn saıasatty túsiný qıyn emes. Úshinshi ataý - tas buǵaýdan bosaǵan táýelsiz Qazaqstannyń jarqyn sımvoly. Qazaq dalasynyń bir buryshynda Reseı patshalyǵynyń maqsatyna saı Qazaq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń bas qalasy mindetin atqarǵan Almatydan astananyń Aqmolaǵa, ortalyq aımaqqa kóshirilgeniniń dáıekti dáleli. Áralýan etnıkalyq toptar men ulystardy biriktirip otyrǵan Astana dep atalatyn jańa qalanyń salynyp, qazaq eliniń bas qalasy atanǵanyn aıdaı álemge bildirip tur.
1991 jyl - qazaq úshin memleketti qalyptastyrýdyń, ult bolashaǵyn aıqyndaýdyń, jerge ıelik etýdiń jarshysy boldy. Qazaq halqynyń kóne tarıh pen salt-dástúrge baı ómir salty saltanat qurǵan Uly Dalanyń qaq ortasynda oryn tepken Astana - beıbit eldiń kóz qýanyshyna, baǵa jetpes baılyǵyna aınaldy. Qutty qonys Nursultan Nazarbaevtyń esimimen sabaqtas, bolashaqta da aty qatar atala beredi. Óıtkeni jańa astananyń ornyn tańdaýda ǵana emes, ulttyq oıý-órnekpen bezendirilgen arhıtektýralyq dızaınde de Elbasynyń qoltańbasy bar.
Elordanyń ajary álemdik sáýlet óneriniń jaýharlaryn bir arnaǵa toǵystyrǵanymen de asqaq. Qala kóshelerinen dástúrli qytaı arhıtektýrasyn, HHІ ǵasyrdyń Londony men Parıjin, ıyq tiresken shirkeýlerdi, munaraly meshitterdi kórýge bolady. Ártúrli mádenı is-sharalardy ótkizýge arnalǵan ǵımarattar, mýzeı-murajaılary eriksiz moıyn burǵyzady. Astananyń álemde balamasy joq, aıshyqty ǵımaratynyń biri - Han shatyr. Biregeı nysan ór minezdi qazaq halqynyń shejireli tarıhynan syr shertip, óz bıligin ýysynda myqtap ustap otyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Tuǵyrly monolıttik som quımalardan turǵyzylǵan keshen: «Biz búkil jer júzin, álem halyqtaryn jaqsy tanımyz. Integratsııalaný úrdisine daıynbyz. Alaıda ulttyq bederimizdi umytýǵa peıildi emespiz» degen oıdy jetkizetindeı. Jańa qala álemdik deńgeıdegi is-sharalardy ótkizý úshin de barlyq múmkindikterdi qarastyrǵan.
Táýelsiz Qazaqstan syrtqy saıasattaǵy róline de basa mán berip, dos kóbeıtý, kórshiles eldermen syılasý jáne ózara senimge negizdeletin qarym-qatynas qurý ıdeıasymen qarýlandy. Álemniń alyp memleketteri Qytaımen jáne Reseımen myńdaǵan shaqyrym shekaralas jatqan Qazaqstan eki kórshisimen yntymaqtastyǵyn nyǵaıtyp, áriptestik qarym-qatynasyn jalǵastyryp otyr. Ózge uıymdarmen jarasymdy áriptestik ornatty. EYQU jáne IKU uıymdarynyń sammıtin ótkizip, táýelsizdikke jańadan qol jetkizgen elderdiń ekiniń birine buıyra bermeıtin BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes músheligine tańdaldy.
Táýelsizdikti jarııalaǵannan keıin óz resýrstaryn basqarýdy qolǵa alǵan Qazaqstan álem ekonomıkasyna óz múddesine saı damý qadamdary arqyly jol taba bilgen sırek kezdesetin elderdiń biri. Jerasty baılyǵyn sheteldik tehnologııa men kapıtaldyń kúshimen paıdalana alatyndyǵyn túsinip, Keńes kezeńinen qalǵan taptaýryn ádisten jedel arylyp, álemdik ekonomıkaǵa ıntegratsııalaný úshin naqty qadamdar jasady. Ǵalamdyq deńgeıdegi mańyzdy sharalardyń birine aınalǵan Astana ekonomıkalyq forýmy osy úderisti jalǵastyrý úshin jyl saıyn ekonomıst-ǵalymdar men memlekettik qyzmetkerlerdiń basyn qosyp keledi. Jahandyq ekonomıkalyq qubylystar men jańalyqtardy talqyǵa salatyn forým álemniń eń yqpaldy jıyny.
Túrki áleminiń aqsaqaly Nursultan Nazarbaev 1992 jyly ótken Túrki tildes elderdiń alǵashqy sammıtinde jáne 2006 jyly Antalııada ortaq uıym qurý týraly usynys jasap, tyń bastama kótergen bolatyn. 2009 jyly Nahchyvan kelisimi arqyly dúnıege kelgen Túrki keńesi búginde túrki áleminiń birtutastyǵyna yqpal etip, basty ról atqaryp otyr. Týysqan halyqtardyń birligin kózdeıtin keńes múshe elderdiń kózqarastaryna qurmet kórsetip, túrki ıdeıasyn iske asyrý boıynsha aýqymdy jumystardy júzege asyrýda.
Túrki keńesiniń mańyzdy mekemesi Túrki akademııasy Astanada iske kiristi. Túrki tarıhyna qatysty táýelsiz zertteý jumystary arqyly túrki elderin ǵylym salasynda tanyta bastady.
Bas qalanyń kóshirý, qazirgi bilim men ǵylymǵa mán berý, din men ulttyq múddeniń arasyn alshaqtatpaý, zaıyrlylyq ıdeıalaryn paıdalana otyryp memleket basqarý jáne latyn álipbıine aýysý - HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen basqa bir Túrikti - Atatúrikti eske salady.
Osy tusta Túrkııanyń ult-azattyq kúres kezeńinde qazaq aqyny Maǵjan Jumabaıdyń «Aq teńiz, Qara teńiz ar jaǵyna, Baýyrym, meni tastap qaldyń ketip» dep baýyryn Altaıǵa shaqyrǵan «Alystaǵy baýyryma» atty óleńi eriksiz eske túsedi. Túrkııalyqtar Altaıǵa qaıtpady, alaıda túrikterdiń Atasy atanǵan Túriktiń arqasynda táýelsiz el boldy. Maǵjanyń:
«Eriksiz er túrikti oıǵa alarsyń
Kókke asqan Han Táńirge qaraı-qaraı...» dep jyrlaǵan óz eli de búgin Túrkııa syndy táýelsizdigin jarııalady. Endi qazaq Táńirtaýǵa óz qaıǵy-qasiretimen, kiriptarlyǵymen emes, basyn tik kóterip, táýelsiz el bolýdyń maqtanyshymen jáne ójet minezimen qarap otyr. Ol da «túrki áleminiń aqsaqaly» mártebesin ıelengen Qazaqqa qaryzdar.
Halıl AKYNJY
Túrki keńesiniń burynǵy bas hatshysy
***
Maqala Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń kómegimen daıyndaldy