«Astana – álem qalasy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 3 shilde, beısenbi kúni respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

1997 jyly Qazaqstannyń ákimshilik basqarý ortalyǵyn Aqmolaǵa kóshirý, ıaǵnı respýblıka astanasyn aýystyrý týraly zańdyq kúshi bar qujatty qabyldaýǵa qol kótergen depýtattardyń talaıy «bul memleketimiz aqsha jaǵynan múlde qıyn jaǵdaıda turǵan kezinde, ekonomıka damý arnasyna túspeı turǵan kezinde júzege aspaıtyn bos qııal» retinde qabyldanyp edi dep eske aldy keıinnen. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Astana - álem qalasy» atty maqalasynda jazady.

Basylymnyń jazýynsha, tipti Memleket basshysynyń atqarýshy bılik boıynsha úzeńgiles serikteri de «Astananyń aýysýy oryndalmaıtyn arman sekildi kórinip edi» deıdi. Biraq 1997 jyly memlekettik basqarý júıesi Almatydan qotaryla kóshýdi bastady da, qys ishinde Aqmolanyń qaqaǵan aıazynda jańa qonysta jumystaryn júrgizýge májbúr boldy. Dál sol tusta eshkim de astana búgingideı kún saıyn qulpyra túsetin qalaǵa aınalyp shyǵa keledi dep oılamaǵan shyǵar. Saryarqa tósinde qala qurylysy ǵylymynyń HHІ ǵasyrdaǵy eń ozyq úlgileriniń biri ómirge keldi.

Maqala «Óz aıaǵymen kelgen joba», «Shetel qarjysyna salynǵan qala», «Álemdi túıistirgen Astana», «Óner men sport mekeni» degen taqyrypshalarǵa bólinip, árqaısysynda Astananyń kóp qyry ashylǵan. Maqala avtory sózin qorytyndylaı kele, «Saq pen skıf jaıly álemniń bilgeni, álemdik dýaly aýyzdardyń jaqsy sóz aıtqany budan 2 myń jyldardyń ar jaǵynda edi. Odan keıingi dúrildegen Otyrar kúıregen soń bizdiń tekti álemniń qurmettegeni shamaly. Shyńǵyshan qylyshynan qoryqqandar bolǵan shyǵar, biraq qurmet boldy dep aıtý qıyn. Qazaq ataýy XV ǵasyrda shyqqan deıdi. Sodan beri de bes ǵasyrdan astam ýaqyt ótipti. Biraq Astana dáýiri bastalǵannan bergideı tanymaldyq pen qurmet eshqashan da bolǵan joq. Táńirim qurmetimizdi kóbeıte bergeı», - deıdi.

Osy basylymnyń jazýynsha, Astana qalasy ákimdiginiń qala kúni qurmetine uıymdastyrǵan «Máńgilik el - ult muraty» atty dástúrli músháırasy máresine jetti. Bıyl tórtinshi jyl ótkizilgen jyr báıgesine elimizdiń túkpir-túkpirinen jetpisten asa aqyn qatysypty. Qytaı men Mońǵolııadan da baq synaǵandar bar. Máńgilik eldiń jyrshylary arasynan top jaryp, ozyp shyqqandar kúni keshe Astanadaǵy Kongress hol saraıynda saltanatty jaǵdaıda marapattaldy.

Akademık, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń Fılologııa kafedrasynyń meńgerýshisi Seıit Qasqabasov tóraǵalyq etken qazylar alqasy bas júlde - 2,5 mıl­lıon teńgeni semeılik aqyn, Memleket bas­shysyna jyr arnaǵan Arman Sherı­zatov­qa tabys etti. Birinshi oryn men 1 mıllıon 500 myń teńgeni «Sendeı bolsyn barlyq Otan, bar ana» dep óleń jazǵan almatylyq Aqsúırik Іzmuqanova jeńip aldy. Ekinshi oryn ekeý eken. Ekeýin de qaraǵandylyq aqyndar (800 myń teńgeden) - Abzal Bóken men Іlııas Muqaev qan­jy­ǵalaryna baılady. Úshinshi orynǵa tigilgen úsh júldeni (400 myń teńgeden) Ha­lyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri, She­shenstannyń Halyq batyry, alma­tylyq Rafael Nııazbekov, jezqazǵandyq Kenjebaı Ahmetov pen astanalyq belgili aqyn Talǵat Eshenuly bólisti. Bes yntalan­dyrý syılyǵy (150 myń teńgeden) mońǵo­lııalyq qart aqyn Shynaı Rahmetuly, almatylyq Batyq Májıtuly, Qytaı Halyq Respýblıkasynyń azamaty Serik Túsiphanuly, aqtóbelik Baltabek Nur­ǵalıev, aıagózdik Birjan Ahmet qatarly aqyndarǵa tabys etildi. Bul músháırada márttik tanytqan mekemeler de bolmaı qalmady. Mysaly, Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Erlan Sydyqov taǵaıyndaǵan 100 myń teńge - Baqytjan Tobaıaqovqa, Astana qalalyq Til basqar­masynyń bastyǵy Erbol Tileshev júldege tikken 100 myń teńge - Jarylqasyn Boran­baevqa, al Astanadaǵy «Folıant» bas­pasynyń dırektory Nurlan Isa­bekovtiń júldesi aqtóbelik Gúljaınar Qaldınaǵa tapsyryldy. Elbasynyń «Máńgilik El» ıdeıasyna ún qosyp, jyr arnaǵandardyń arasynda jastar kóp. Bas báıgeni de jas aqyndar aldy. Maqala «Máńgilik el jyrshylary marapattaldy» degen taqyryppen berilgen.

***

Búgin Astana-Arena sport kesheniniń ashylǵanyna týra 5 jyl tolyp otyr, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jýrnalısi «Astananyń altyn alqasy - «Astana-Arena» atty maqalasynda.

«Biz ádette bala kúngi, jas shaqtaǵy áserlerdiń este jaqsy saqtalatynyn aıtyp jatamyz ǵoı. Baqsaq, kisiniń shaý tarta bastaǵan shaǵynda kórgen kórikti kórinisteriniń de júrekke jyly uıalap qalatyn kezderi kezigedi eken. Budan tórt jylǵa jýyq ýaqyt buryn, dáliregi, 2010 jylǵy qazannyń 13-i kúni fýtboldan Qazaqstan men Germanııa quramasy arasyndaǵy matchtan reportaj jazý úshin alǵash ret «Astana-Arena» stadıonyna kirip barǵanymda, men týra sondaı háldi bastan keshtim. Kúmbezi kókpen talasqan kórkem keshen birden kóńildi kóterip jiberdi. Bul bir jaǵy qadamyn endi qaryshtatyp jazyp kele jatqan Qazaq eliniń de álemdegi aldyńǵy qatarly dáýletter dúrmeginde zamanaýı jabyq sport ǵımarattaryn sala bastaǵanyn tanytatyn jaǵymdy jańalyq ta bolatyn. Munyń ózi de bizdiń Táýelsizdigimizdiń kezekti bir sımvoly ispettes», - deıdi avtor.

Basylymnyń jazýynsha, Jer betindegi birinshi jaraqty-jabdyqty jabyq sport kesheni AQSh-tyń Hıýston qalasynda boı kótergen eken. «Astrodom» dep atalatyn bul stadıonnyń ilki ıdeıa­sy beısboldyń joǵary lıgasynda oınaıtyn jeke komandasy bolýyn armandaǵan jergilikti tóreshi Roı Hoffonttstyń ushqyr qııalynan týyndapty. Úsh jyl boıy úzdiksiz salynǵan jańa stadıon aqyrynda 1965 jylǵy 9 sáýirde saltanatty jaǵdaıda ashylady. Onyń ashylý saltanatyna AQSh-tyń sol kezdegi prezıdenti Lındon Djonson qatysady. Negizinen jańbyrdan góri kúnnen qorǵanýǵa arnalyp jasalǵan ǵımaratta keıin beısbolmen qatar, fýtbol, basketbol, boks sekildi kóptegen buqaralyq sport jarystary qanat qaǵa bastaıdy. Arada birneshe jyl ótken soń tap osyndaı keshender Jańa Orlean, Toronto, Pontıak, San-Antonıo, Sıetl, Indıanapolıs jáne Mınneapolıs qalalarynda da paıda bolady. Al qazir mundaı qurylystar álemniń damyǵan elderindegi basty qalalardyń barlyǵynda derlik bar.

«Rýhy bıik halyqtyń irgesi berik!» Elbasy Ulttyq mýzeıdiń qysh kitabyna osylaı dep jazdy, dep habarlaıdy «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda.

Basylymnyń atap ótýinshe, qala kúni merekesi qarsańynda elordanyń rýhanı qazynasy taǵy bir mádenı oshaqtyń dúnıege kelýimen eńselendi. Astanada Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi ashyldy. Jańa ǵımarattyń tusaýyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ózi kelip kesip berdi. Táýelsizdik kóshesine aıryqsha sán berip turar bul ǵımarattan jurt atamekenniń aıbynyn, alashtyń rýhyn baıandaıtyn babalardyń baıyrǵy qundylyǵyn tamashalaıdy desek, al keıingi jas urpaq úshin onda ósken tamyr, ótken tarıh taǵylymyn jan-jaqty tanyp-bilýge tolyq múmkindik týǵyzylyp otyr.

«Qazaqstan Respýb­lı­­kasynyń Ulttyq mýzeıi» respýblıkalyq memlekettik mekemesi Prezıdent Jar­ly­ǵymen 2013 jylǵy 30 mamyrda qurylǵan bolatyn. Bul Ortalyq Azııa aımaǵy boıynsha esh jerde balamasy joq teńdessiz biregeı joba bolyp tabylady. Kólemi 74 myń sharshy metrden asatyn Ulttyq mýzeı Qazaqstannyń erte ǵasyrdan bastap kúni búginge deıingi arheologııalyq, etnografııalyq jádigerleri men mádenı eskertkishterin jınaqtaýymen qundy.

Qazaqstan Prezıdenti jańa mýzeıdiń tarıhty tanytý jáne elimiz týraly tereń bilimdi sińirý ortalyǵyna ǵana emes, belgili mádenı jáne ǵylymı mekemege aınalatynyna senim bildirdi.

- Ulttyq mýzeı ǵylymı jáne rýhanı ortalyqqa aınalady, bizdiń Qazaqstan jolynyń barlyq ilgeri jetistikterin tanytady, arhıtektýralyq ólshemmen alǵanda, mýzeı ǵımaraty qazirdiń ózinde Reseıdiń Ermıtajymen, Frantsııanyń Lývrymen, Amerıkanyń Metropolıten mýzeıimen birge álemniń iri ekspozıtsııalary ondyǵynyń qatarynda tur, - dep atap ótti Nursultan Nazarbaev.

Memleket basshysy sóziniń sońynda mýzeıdiń qysh kitabyna estelik qoltańba qaldyrdy. Mun­da Prezıdenttiń: «Rýhy bıik ha­lyqtyń irgesi berik!» degen tilegi tur. Munan soń Elbasy Astana, Táýelsizdik, Altyn, Ejelgi jáne orta­ǵasyr tarıhy, Etnografııa, Qazirgi zamanǵy óner zaldaryn aralap kórdi.

Mýzeı qurylysy «Qazmu­naıgaz» AQ bólgen qarajat ese­binen júrgizilgen. Ulttyq mý­zeıdiń dırektory Darhan Myń­baı, bas merdiger - «Bazıs Joba LTD», dızaın jobany oń­tústikkoreıalyq «Design be Art» kompanııasy otandyq dızaınerlermen birlesip júzege asyrǵan, qurylys jumystarynyń bas merdigeri - túrkııalyq «Turkuaz Construction» JShS kompanııasy.

Al endi jalpy Ulttyq mýzeıdiń ózi týraly aıtatyn bolsaq, kórme zaldary, qoımalar jáne jumys zerthanalary óte aýqymdy. Mýzeıdiń ekspozıtsııa­syn jasaqtaý kezinde álemdik mýzeıtaný men jańa tehnologııanyń eń ozyq ádistemeleri qoldanylǵan jáne de munda Qazaqstannyń ejelgi dáýirden bastap qazirgi kúnge deıingi arheologııalyq, etnografııalyq, tarıhı-mádenı eskertkishteri jınaqtalǵan. Jobaǵa sáıkes qabattary satylap bıikteıtin (2 qabattan 8 qabatqa deıin) 7 bloktan túzilgen mýzeıdiń ekspozıtsııalyq alańy 14 myń sharshy metrden asatyn jerdi alyp jatyr. Al murajaılar aýqymy 5 myń sharshy metrge jýyq. Munan bólek ýaqytsha kórmeler ótkizetin «Ulttyq mıras» ǵylymı-zertteý ıns­tıtýty, jańǵyrtý sheberhanalary, zerthanalar, murajaılar, oqyrman zaldary bar kitaphanalar, ilespe aýdarma quraldarymen jabdyqtalǵan máslıhat zaly, kádesyı kıoskisi, kafe, býfet ornalasatyn jaılar bar.

Torqaly toıdyń qarsańynda tusaýy kesilgen shańyraqtyń shattyq dýmany búgin jalǵasyn taýyp jatyr. Qazaq eliniń atyn dúnıejúzine tanytýǵa qazirdiń ózinde barynsha kirisip ketken munyń jaqut qazynasynyń ishinen jurt keleshekte elimizdiń búkil tarıhı-mádenı qundylyǵyn, qymbat jádigerlerin kórip, rýhanı shólin qandyrǵysy keletini taǵy aqıqat.