Assambleıanyń basty mindeti - toleranttyq, dostyq pen kelisim atmosferasyn saqtaý - Májilis depýtaty Egor Kappel

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstannyń Táýelsizdik jyldarynda jetken jetistiginiń barshasy turaqtylyq pen beıbitshiliktiń arqasynda bolsa, onyń negizi Elbasy áý bastan aıqyndaǵan etnıkaaralyq kelisim men birlikten bastaý alady. Búgingi kúni Qazaqstanda álemde teńdessiz sanalatyn tatýlyq pen birliktiń, kópetnıkalyq qoǵam tatýlyǵynyń biregeı úlgisi qalyptasqany barshaǵa aıan. Bul úlgige álem elderiniń qyzyǵýshylyq tanytýy, ony zerttep, zerdeleýge múddelilik bildirýi de sonyń aıǵaǵy. Al mundaı úlginiń qazaq dalasynda qalyptasýyna, sondaı-aq qoǵamda turaqtylyqtyń saqtalýyna Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýtynyń qosqan úlesi de zor. Memleket basshysy N. Nazarbaev Tóraǵalyq etetin Assambleıa búginde 19 jasqa tolyp otyr. Osyǵan oraı, QazAqparat tilshisi Qazaqstan halqy Assambleıasynan QR Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna saılanǵan Egor Kappel myrzamen etnıkaaralyq qatynastar baǵytynda memlekettik saıasatty júrgizýdegi Assambleıanyń róli, onyń aldaǵy mindetteri jaıynda áńgimelesken edi.

- Egor ıAkovlevıch, Qazaqstan halqy Assambleıasy sekildi mundaı biregeı ınstıtýttyń elimizde qurý qajettiligin Siz nemen baılanystyratyn edińiz?

- Árıne, eń aldymen bizdiń elimiz 20 jyldan astam ýaqyt boıy ekonomıkalyq ta, saıası baǵytta da tabysty damyp kele jatqanyna toqtalǵym keledi. Osy ýaqyt aralyǵynda Qazaqstan halyqaralyq qaýymdastyqtyń tolyqqandy múshesine aınaldy, endigi kúni elimiz óziniń uzaqmerzimdi perspektıvalyq damý baǵytyn aıqyndaý ústinde. Osy rette Keńes Odaǵy ydyraǵan kezeńde qalyptasqan tarıhı jaǵdaılarǵa oralsaq, bizdiń elimiz sol kópultty el retinde saqtalyp qalǵanyn ańǵaramyz. Saqtalyp qana qoıǵan joq, osyny damytty. Al Qazaqstannyń kópultty memleketke aınalýyna negizinen eldegi ındýstrııalandyrý, Stalın tusyndaǵy júzege asqan kúshtep jer aýdarýlar, tyń ıgerýler úlken ról atqardy dep bilemin.

Al mundaı kópultty eldegi ótpeli kezeńde etnıkaralyq qaqtyǵystardyń táýekelinde qalmas úshin qandaı da bir naqty qadam kerek bolǵany anyq. Mine, osyǵan oraı, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev barlyq mınıstrlikterge tapsyrma júktep, Qazaqstandaǵy barlyq 130 etnos ókilderiniń bir memleket astyndaǵy tatý-tátti ómirin qamtamasyz etý joldaryn aıqyndaýdy júktegen bolatyn.

Sosyn keıinnen Prezıdenttiń usynysymen Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly sheshim qabyldandy. Memleket basshysy Assambleıanyń Tóraǵasy bolyp saılandy, sonyń arqasynda osynaý ınstıtýt ózine júktelgen fýnktsııany jemisti atqardy jáne atqaryp ta keledi dep oılaımyn.

Jalpy, Qazaqstan halqy Assambleıanyń jumysy negizinen eki quramnan turǵan bolatyn, bular - tarıhı qalyptasqan halyqtar dostyǵy jáne memlekettik ulttyq saıasat. Alaıda 2007 jyly ınstıtýttyń jumysyn túbegeıli jańǵyrtý, ne bolmasa onyń qyzmetiniń formattaryn biraz jetildirýdiń qajettiligi týyndady. Soǵan oraı, elimizde júzege asqan konstıtýtsııalyq reforma aıasynda zańnamalarǵa tıisti ózgerister engizilip, Assambleıa múshelerinen Parlament Májilisine 9 adam saılanatyn boldy. Al sol kezdiń ózinde osy 9 depýtatty qalaı saılaımyz, 130 ulttyń arasynan qandaı ókilder Parlamentke enýi tıis degen másele týyndady. Mine, osyndaı tyǵyryqty másele týyndaǵan kezde, Assambleıa Tóraǵasy N. Nazarbaev birden: «Assambleıadan Májiliske saılanǵan depýtattar búkil Qazaqstan halqynyń atynan ókildik etetin bolady» dep málimdegen bolatyn.

- Parlament Májilisiniń quramyna onyń ókilderi engizilgennen keıin, Assambleıa jumysynda qandaı da bir ózgerister oryn aldy ma?

- Birinshi kezekte biz Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly Zańdy qabyldaýǵa bastama jasadyq. Bul rette onyń fýnktsııalary esh ózgerissiz qaldy, tek Qazaqstan halqy Assambleıasynyń mártebesi konstıtýtsııalyq qaǵıdattarǵa sáıkes naqty aıqyndaldy. Assambleıanyń Doktrınasy, sosyn 2020 jylǵa deıingi Strategııasy ázirlendi. Májilistegi Qazaqstan halqy Assambleıasynyń depýtattyq toby quryldy, onyń quramyna bizden bólek, barlyq parlamenttik fraktsııa músheleri endi. Sondyqtan da, bul top asa tıimdi dıalog alańyna aınalyp, onda barlyq fraktsııa úshin mańyzdy máseleler - qoǵamdaǵy kelisim men beıbitshilik máseleleri talqylanatyn boldy.

Qazirgi tańda Assambleıa aıqyn qurylymǵa ıelengen uıymǵa aınalyp otyr. Elimizdiń barlyq óńirlerimen, etnıkalyq birlestikterimen tyǵyz baılanystamyz. Ondaı birlestikter memleketten qarjylandyrylmaıdy, olar memlekettik áleýmettik tapsyrys boıynsha jumystar atqarady.

- Beıbitshilik pen turaqtylyq máselelerinen bólek, Assambleıa qandaı jumystarmen aınalysady?

- Eń talqylanatyn máseleler - bul kópultty qoǵamda mádenıetterdi damytý máselesi. Shyndyǵynda, bizdiń mádenıetimiz qandaı bolýy kerek? Dál osy máselege meniń kózqarasym mynadaı: eger adam Qazaqstanda, Qazaq Elinde dúnıege kelgen bolsa, qazaq topyraǵynda onyń balalary da ómir súrip, nemereleri de osynda ósetin bolsa - olar eń áýeli mindetti túrde qazaqtyń mádenıetin bilýleri kerek. Minekı, 130 túrli etnosty quraıtyn mádenıettiń ıadrosy osyndaı ıdeıanyń aınalasynda bolýy kerek. Degenmen, olar eshqandaı da assımılıatsııaǵa ushyramaýy kerek, óıtkeni, ondaı jaǵdaıda mádenıet óziniń qundylyǵyn joǵaltady. Bizdiń kópetnıkalyq qoǵamnyń mádenıeti joǵary bolýy úshin barshamyz ózimiz turyp jatqan elimizdiń baıyrǵy zamannan kele jatqan mádenıetin bilýimiz kerek, alaıda ózimizdiń tól mádenıetimizden aıyrylýǵa da bolmaıdy.

Budan basqa asa mańyzdy taqyryptyń biri - memlekettik til. Búgingi tańda qazaq tili barshamyz úshin qatynas tili deńgeıine kóterile bastaǵan shaqta, barsha qazaqstandyqtardyń qazaq tilin meńgerýge umtylysy erekshe beleń alyp keledi. Men shyndyǵynda, qazaqsha erkin sóılesetin jas azamattarǵa erekshe qurmetpen qaraımyn, sonyń ishinde búgingi kúni memlekettik qyzmetkerler de memlekettik tildi bilmeıtin bolsa, básekege qabiletsiz bolatyndaryn túsinip keledi.

Budan bólek, qazaqstandyqtar arasynda qalalardy, aýyldar men kóshelerdi qaıta ataýǵa baılanysty máseleler de barshylyq. Shyndyǵynda, onomastıka máselesi asa kúrdeli. Degenmen, men keıde birqatar qazaqstandyqtar tarapynan eldegi ataýlardy ózgertýge qarsylyq máselesin, eń aldymen olardyń tarıhty bilmeýimen baılanystyramyn. Máselen, Petropavl turǵyndary ózderiniń qalalaryn Qyzyljar dep ataýǵa qarsy. Árıne, biz bir jyldary áýlıe Petr men Paveldiń qurmetine qala salynǵanyn bilemiz. Biraq, odan buryn da munda halyqtar turdy jáne sol qala salynǵan tusta jumsartyp aıtsaq olardyń pikirimen eshkim de sanasqan emes. Endeshe, tarıhı ataýǵa qaıta oralý - bul meniń pikirimshe, tarıhı ádildikti qalpyna keltirýmen teńdeı.

- Assambleıa keleshekte qandaı mindetterdi sheshetin bolady?

- Meniń oıymsha, keleshekte qazaqstandyq qoǵam kóptegen tilderdi biletin polıglottar qoǵamyna aınalady. Bizdiń Elbasymyz N. Nazarbaev aıtpaqshy, Qazaqstan halqy joǵary bilimdi, joǵary mádenıetti, jalpy ulttyq ıdeıalarǵa uıyǵan, bir múddege birikken tatý-tátti qoǵamǵa aınalady.

Al Assambleıanyń jumysyna kelsek, jaqyn onjyldyqtarda bizdiń ınstıtýt Prezıdent N. Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha batys elderimen yntymaqtastyq baǵytyndaǵy jumysyn jalǵastyratyn bolady. Bizdiń basty mindetimiz - qoǵamda durys atmosferany, toleranttyq, dostyq pen kelisim atmosferasyn qurý, saqtaý jáne osyny qoldaý.

- Áńgimeńizge raqmet.