Aspantaý asqan úrkin kósh: Godfrı Laıastyń kitaby qazaq jáne orys tilderinde shyqty

ALMATY. QazAqparat - Almatyda aǵylshyn avtory Godfrı Laıastyń qazaq jáne orys tilderine aýdarylǵan «Aspantaý asqan úrkin kósh» kitaby tanystyryldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Kitaptyń teń avtory Baqytjan Buqarbaı aıtýynsha, onda 70 jyl burynǵy Qytaı jerindegi qazaqtardyń taǵdyry atap aıtqanda, 20 myń qazaq otbasynyń Shyńjań aýmaǵynan Kashmır arqyly Túrkııaǵa kóshkeni týraly aıtylǵan.

Qazaqstandyq baspager bul kitapty ınternetten taýyp alǵan.

«Men ınternetten aǵylshyn avtory Godfrı Laıastyń 1956 jyly jazylǵan kitabyn taýyp aldym. Kitapta Shyńjań qazaqtarynyń ata jurtyna qytaı kommýnısteriniń basyp kirgeni, olarǵa qarsy qazaqtardyń kóterilgeni týraly baıandalǵan. Kitaptyń ataýy «Kazak Exodus», ıaǵnı qazaqtardyń údere kóshýi degendi bildiredi. Kitapty oqyǵan soń, áli de kóp nárseden beıhabar ekendigimizdi, bul kitapty qazaqtar oqýy kerek ekenin túsindim. Kitap avtory Ystanbuldaǵy qazaqtarǵa ózi baryp, kezdesken. Olardyń estelikterin jazyp alǵan. Bir jyldan soń kitap qylyp basyp shyǵardy. Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ótkende bul kitap qazaq jáne orys tilderinde bizde jaryq kórdi», - dedi ol.

Kitap orys tiline 10 kúnde aýdarylǵan. Qazaq tiline aýdarýǵa 12 kún ketken. Taǵy eki aıdaı ýaqytta kórkem redaktorlaý jumysy istelgen.

Baqytjan Buqarbaıdyń aıtýynsha, avtorlyq quqyqqa ruqsat alý múmkin bolmaǵan. Sebebi, avtordyń týysqandary tabylmapty.

«Avtordyń týystaryn tappadyq. Ótken ǵasyrdyń ortasynda shyǵarǵan baspa arqyly da izdep kórdik. Biraq bul baspa zańdy túrde tarap ketken bolyp shyqty. Kitapta kóshirip basyldy degen belgi bar. Halyqaralyq norma boıynsha da quqyqtyq menshik merzimi ótip ketken. Sondyqtan bul adamzattyń murasy desek bolady», - dedi baspager.

Saıasattanýshy Aıdos Sarym aǵylshyn tarıhshysy brıtan barlaýshysy bolýy múmkin dep paıymdady.

«Ol brıtan tyńshysy bolýy da múmkin. Bizdegi Jańalyq aýylynda (Almatyǵa jaqyn aýyl -avt.) Shyńjańnan qashyp kelgen 5 myń adam jerlengen. Olardyń arasynda 36 memlekettiń azamattary bar.

Aıtalyq AQSh, Brazılııa, taǵy basqa elderdiń. Shyńjańda úsh eldiń: Keńes odaǵynyń, Qytaı, Brıtanııa eliniń aerodromy bolǵan. Bir jaǵynan, bul azamat qazaqtyń tarıhy men salt dástúrin barynsha qurmetpen, yntamen zerttegen. Shyńjańda 1949 jylǵa deıin mektepterde aǵylshyn tili oqytylǵanyn bildińizder me? Men úshin bul jańalyq boldy.

Kitap tek tarıhshylar úshin ǵana emes, bizdiń jastar úshin de tanymdyq dúnıe bolmaq», - dedi ol.