Áskerı-teńiz kúshteri Kaspııdi beıbitshilik teńizine aınaldyrýǵa qyzmet etedi - kontr-admıral J. Januzaqov
Al Qarýly Kúshterdiń qatarynda Qazaqstannyń erekshe tabystary retinde tuńǵysh ret óz tarıhynda Áskerı-teńiz kúshterin qurýyn atasaq ta bolady. Osyndaı mereıli merekege oraı QazAqparat tilshisi QR Qarýly Kúshteri Áskerı-teńiz kúshteriniń bas qolbasshysy, kontr-admıral Jandarbek Sádýuly Januzaqovpen suhbattasqan edi .
- Jandarbek Sádýuly, Qazaqstannyń áskerı-teńiz kúshteriniń qurylý tarıhynan áńgimeleseńiz. Búgingi tańda Táýelsiz Qazaqstannyń áskerı flotynyń deńgeıi qandaı?
- Eń aldymen, jalpy memleketimiz sekildi elimizdiń Qarýly Kúshteri de táýelsizdik jyldary qaryshty qadam jasap, bıik asýlardy baǵyndyrǵanyn atap ótkim keledi. Onyń ishinde Qarýly Kúshterdiń tehnıkalyq jaraqtanýy, kadrlar daıarlaý máselesi bólim men bólimshelerdiń jınaqylyǵy joǵary deńgeıde dep aıtýǵa bolady. Sonymen birge, elimizdiń qorǵanys áleýetiniń nyǵaıýymen qatar, shynymen de Qazaqstan úshin jańa áskerı kúshtiń qalyptasyp kele jatqanyn erekshe aıtýymyz kerek, bul - Áskerı-teńiz kúshteri. Qazaqstannyń Áskerı-teńiz kúshteriniń tarıhy negizinen 1993 jyldyń 2 sáýirinen bastaý alady. Dál osy kúni Memleket basshysynyń Áskerı-teńiz kúshterin qurý týraly Jarlyǵy shyqqan bolatyn. Budan ári 2003 jyly 7 mamyrda Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń quramynda Qurlyq áskerleri, Áýe qorǵanys kúshteri men Áskerı-teńiz kúshteri quryldy. Jalpy Áskerı-teńiz kúshteriniń qurylýyna eń aldymen Qazaqstan Prezıdenti, Joǵarǵy Bas Qolbasshy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń tarapynan erekshe nazar aýdarylyp keledi.
Ótken 20 jyl ishinde barlyq deńgeıde aýqymdy sharalar atqaryldy. Eskere ketetin jaıt, eger qurlyq áskerleri men áýe qorǵanys kúshteri buǵan deıin de qalyptasqan Ortalyq Azııalyq áskerı okrýgynyń bazasynda qurylsa, Áskerı-teńiz kúshteri Keńes Odaǵy tusynda Qazaqstanda bolmaǵan edi. Sondyqtan, bul baǵyttaǵy jumystardyń bárin basynan bastaýǵa týra keldi. Birinshi kezekte Keńes Odaǵynyń Áskerı-teńiz kúshterinde qyzmet etken, áskerı-teńiz kúshteri áskerı bilim mekemelerin aıaqtaǵan ofıtserlerdi bir jerge toptastyryp aldyq. Sosyn Qorǵanys mınıstrligi Ortalyq apparaty janynda arnaıy bólimshe ashyldy, keıinnen Aqtaýda áskerı-teńiz bazasy jasaqtaldy.
Budan keıin Áskerı-teńiz kúshterin jańǵyrtý úshin arnaıy tehnıkalyr, onyń ishinde teńiz katerleri men áskerı kemeler alyndy. Bunymen qosa, Ulttyq qaýipsizdik komıteti shekara áskeriniń quramdasy retinde teńizdegi shekara qyzmeti de qatar damyp otyrdy.
Jalpy áskerı-teńiz kúshterin qalyptastyrý josparly túrde bir ýaqytta jáne birneshe baǵytty qamtı otyryp júrgizilgenin eske salǵym keledi. Birinshiden - bul kadrlar daıarlaý. Óıtkeni kadr bolmasa flottyń da bolmaıtyny túsinikti. Qazirgi tańda kadrlar daıarlaý halyqaralyq kelisimsharttar negizinde Reseı, Túrkııa, Germanııa, Qytaı, Ońtústik Koreıa, Pákistan, AQSh sekildi memleketterdiń áskerı-teńiz kúshteri bilim mekemeleriniń bazasynda júzege asyp jatyr. Onda da buǵan deıin tek ofıtser mamandaryn daıarlaý týraly áńgime bolǵan bolsa, qazirgi ýaqytta joǵary oqý ornynan keıingi daıyndyqtar da engizilgen, ıaǵnı ofıtserler akademııalyq bilim alyp, biliktiligin jetildiretin múmkindikke ıe.
Áskerı-teńiz kúshterin damytýdyń ekinshi baǵyty - bul zamanaýı tehnıkamen jáne qarý-jaraqpen jaraqtaný. Árıne, qarýlaný týraly áńgimede eń aldymen áskerı kemeniń quramdastary týraly sóz bolyp otyr. Sondyqtan da, aýqymdy áskerı keme qurylysyna qatysty baǵdarlamany ázirleý jáne ony júzege asyrý týraly durys sheshim qabyldandy. Qazaqstannyń óziniń keme qurylysyn uıymdastyrý maqsatynda otandyq kásiporyndardyń múmkindikteri saralandy. Nátıjesinde Oraldaǵy «Zenıt» zaýyty tańdap alyndy. Keńes Odaǵynda bul zaýyt áskerı-teńiz baǵytyndaǵy ónimderdi shyǵarýmen aınalysqan edi. Onyń ústine zaýyttyń Kaspıı teńizine shyǵatyn joly bar Jaıyq teńizine jaqynyraq ornalasýy da mańyzdy ról oınady. Sonymen bul baǵdarlama tabysty júzege asyp jatyr jáne soǵan qarap Qazaqstannyń da keme shyǵaratyn memleketke aınalǵanyn kórýge bolady.
Zaýyt qazirdiń ózinde 17 birlik ártúrli klastaǵy kemeler men katerlerdi qurastyryp, áskerı-teńiz kúshterine de berip úlgerdi. Mine, jaqynda ǵana biz úshin kópten kútken qýanyshty oqıǵa oryn aldy. 25 sáýirde Qazaqstannyń tuńǵysh zymyrandyq-artıllerııalyq kemesi sýǵa túsirildi. Bunyń ózi bizdiń otandyq áskerı-ónerkásip kesheniniń asa mańyzdy ári úlken oqıǵasy bolyp tabylady. Bul jańa áskerı keme onyń aldyndaǵylardan syıymdylyǵy (250 tonna) jaǵynan da, qarýlanýy jaǵynan da múldem ózgeshe. Áskerı keme zymyrandyq júıemen jabdyqtalǵan, dvıgatelderi de zamanaýı, biraýyz sózben aıtqanda ol navıgatsııa men baılanystyń barlyq zamanaýı quraldarymen jaraqtaldy.
Budan bólek, jalpylama áskerı-teńiz kúshterin damytý baǵdarlamasy ázirlenip, júzege asa bastady. Byltyrdan beri Aqtaý qalasynda áskerı-teńiz bazasy qalyptasqan bolatyn. Bul respýblıkamyzdyń áskerı-teńiz kúshterin materıaldyq-tehnıkalyq jáne qarý-jaraqpen qamtamasyz etýdegi basty bólimsheleriniń biri bolyp tabylady. Al aǵymdaǵy jyly Kaspıı teńiziniń qazaqstandyq sektorynyń tutastaı sýasty jáne sýústi bóligine baqylaý júıesin qurýdy qamtamasyz etetin baǵdarlama júzege asa bastaıdy. Sondaı-aq, jaqyn keleshekte Áskerı-teńiz kúshteriniń jaǵalaý zymyrandyq qyzmetin qurý týraly másele qaralmaq.
- Merzimdik jáne kelisimsharttyq qyzmet boıynsha áskerı teńizshilerdi daıarlaý týraly aıtyp berseńiz?
- Aqtaý qalasynda ornalasqan teńiz-jaıaý áskerleriniń brıgadasy baıaǵydan bar. Kishi komandalyq quramdy daıarlaý úshin osy qalada arnaıy ortalyq qurylǵan bolatyn. Sol ortalyq merzimdi jáne kelisimsharttyq qyzmet boıynsha áskerı-teńiz kúshterine qyzmetshiler daıarlaýdan bólek, tutastaı batys óńiri úshin jedel den qoıý rezervin daıarlaýmen aınalysady. Ásker qatarynda qyzmet etpegen 28 jastan asqan azamattyq tulǵalar osy ortalyqta aılyq áskerı daıarlyqtan ótedi. Aǵymdaǵy jyldyń ózinde 140 adam osyndaı daıarlyqtan ótti, olar taktıkany, jarǵyny zerdeledi, saptyq jáne hımııalyq daıarlyqtan ótti.
- Áskerı-teńiz kúshteriniń áskerı daıyndyq jattyǵýlary qalaı júzege asady?
- Bul josparly jumys jáne óte jiti atqarylady. 2011 jyly bizdiń teńizge shyǵýymyz 120 táýlikti qurady. ıAǵnı, árbir úshinshi kúni teńizde bir áskerı kemeden boldy. Bul da árıne eń aldymen otyn jáne basqa da resýrstar qorynyń bolýyna oraı júzege asty. Búgingi kúni bizdiń barlyq ekıpajymyz ózderiniń aldynda turǵan mindetterdi tolyq oryndaýǵa daıar.
Ótken jyldyń eń iri oqıǵalarynyń biri - bul UQShU aıasynda ótken oqý-jattyǵý. Jalpy biz jyl saıyn túrli jattyǵýlardy júzege asyramyz, áskerlerdiń barlyq túrlerimen ózara árekettestikti shyńdaımyz. Sonymen qatar, biz kórshiles memleketterdiń áskerı-teńiz kúshterimen ózara árekettestigimizdi jandandyryp otyramyz. Jyl saıyn komandalyq-shtabtyq jáne urystyq taktıkalyq oqý-jattyǵýlar ótkizilip turady. Byltyr «Dostastyq-2011» oqý-jattyǵý sharalaryna qatysqan bolatynbyz.
Jalpy biz Reseı teńiz áskerlerimen, Ázirbaıjan áskerı-teńiz kúshterimen tyǵyz yntymaqtastyqty damytyp kelemiz, sondaı-aq qurylyp jatqan Túrkimenstan áskerı-teńiz kúshterimen de yntymaqtastyqty damytý sharalaryn júzege asyrýdamyz.
Bul arada QR Prezıdenti, Joǵarǵy Bas Qolbasshy N. Nazarbaevtyń «Kaspıı beıbitshilik teńizi bolýy kerek» degen málimdemesin eske salǵym keledi. Soǵan oraı, ásirese biz áskerı kúshter Kaspıı teńiziniń beıbitshilik oshaǵy bolýyna ábden múddelimiz. Sondyqtan da Áskerı-teńiz kúshteriniń qorǵanys qabiletin, urystyq qabiletin arttyrý úshin barlyq sharalardy qabyldaımyz, odaqtas eldermen ózara árekettestikti jandandyratyn bolamyz. Aıta keterlik taǵy bir jaıt, bıylǵy jyldyń kúzinde Kaspıı flotılııasynda komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵý jumystary ótedi. Reseı teńiz áskerleri kemelerimen bizge kelip, ózara árekettestikti arttyrý boıynsha tájirıbe almasyp, shyńdalatyn bolamyz. Kaspıı mańy memleketterinen bólek, biz AQSh Áskerı-teńiz kúshterimen yntymaqtasamyz. Jyl saıyn 3-4 adam Parsy shyǵanaǵyndaǵy AQSh áskerı-teńiz kúshteriniń 5 flot kemelerinde tájirıbeden ótip keledi. Budan bólek, Túrkııa men basqa da memleketterdiń flottarymen ártúrli baǵyttaǵy jattyǵýlar da ótip turady.
- Keleshektegi Qazaqstannyń Áskerı-teńiz kúshterin damytý josparymen bólisseńiz?
- Eń aldymen biz qazirgiden aýqymdy áskerı-teńiz kúshterin qurýdy maqsat etemiz. Olar sandyq qatynas turǵysynan sonshalyqty kóp emes, alaıda jedel den qoıa alatyn jáne zamanaýı qarý-jaraqpen, áskerı tehnıkalarmen jaqsy jaraqtalǵan bolýlary kerek. Óıtkeni, búgingi kúni ásker sanymen emes, eptiligimen, zamanaýı ozyq tehnıkanyń bolýymen ǵana jeńiske jetedi. Men osyndaı mindettiń tolyq oryndalatynyna senimdimin. Sońǵy 3 jylda Áskerı-teńiz kúshteriniń bıýdjeti jyl saıyn 3 esege deıin ósip keledi. Bul aldaǵy mindetterdi atqarýǵa tolyq múmkindik beredi dep oılaımyn.
- Áskerı-teńiz kúshterinde áskerı qyzmetshilerdi áleýmettik qorǵaý boıynsha nendeı jumystar atqarylady?
- Áskerı-teńiz flotynyń erekshelikterin eskere otyryp, biz áleýmettik máselelerge de basa nazar aýdaramyz. Byltyrǵy jyly biz Aqtaý qalasynda qyzmetkerlerimiz úshin salynǵan 120 páterli úıdi paıdalanýǵa berdik. Bıyl Otan qorǵaýshylar kúnine oraı taǵy da 120 páterli úı beriledi dep otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta biz Áskerı-teńiz kúshteriniń qyzmetshilerin tolyǵymen baspanamen qamtylýyn sheshýdi josparlap otyrmyz. Ondaı bolmaǵan jaǵdaıda olarǵa ótemaqy da qarastyrylady. Bul jańa zańda da bar.
Baspanadan bólek, bizdiń ofıtserler men kelisimshart boıynsha qyzmet etetinder áskerı qyzmetiniń erekshelikterine qaraı qosymsha jeńildikter alyp otyrady. Osyndaı ıgi sharalardyń barshasy qazirdiń ózinde bizdiń áskerlerimizdi Qarýly Kúshterdiń 20 jyldyǵyn laıyqty qarsy alýǵa múmkindik berip otyr.
Sóz sońynda men barlyq áskerı qyzmetshilerdi, onyń ishinde Qarýly Kúshterdi qalyptastyrý bastaýynda turǵan ardagerlerimizdi erekshe kásibı merekelerimen quttyqtaǵym keledi. Olardyń barshasyna myqty densaýlyq, baqyt, ómirde tabys tileımin. Bizdiń Otanymyz - Qazaqstan Respýblıkasynyń aspany árqashan ashyq bolsyn!
- Áńgimeńizge raqmet!