Asqar Mamın: Úkimet ishki naryqty jergilikti azyq-túlikpen molyqtyrýǵa mindetti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Premer-Mınıstri Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimettiń selektorlyq otyrysynda ishki naryqty otandyq azyq-túlikpen molyqtyrý máseleleri qaraldy. Bul týraly QR Premer-Mınıstriniń resmı saıty habarlady.

Atalǵan baǵytta atqarylyp jatqan jumystar týraly aýyl sharýashylyǵy mınıstri S. Omarov, ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri M. Myrzaǵalıev, saýda jáne ıntegratsııa mınıstri B. Sultanov, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Q. Aqsaqalov, Jambyl oblysynyń ákimi B. Saparbaev, Aqmola oblysynyń ákimi E. Marjyqpaev, Almaty oblysynyń ákimi A. Batalov baıandady.

Úkimet basshysy aýyl sharýashylyǵynyń barlyq qyzmetkerlerine pandemııa jaǵdaıynda kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn ýaqytyly ári sapaly júrgizgeni úshin alǵys bildirdi, bul ótken jylǵydan joǵary ónim jınaýǵa múmkindik berdi.

BUU Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń (FAO) boljamdary boıynsha Qazaqstan AQSh, Avstralııa, Brazılııa jáne Argentınamen qatar álemdik azyq-túlik habtarynyń birine aınalý úshin úlken áleýetke ıe. Memleket tarapynan AÓK-ti qoldaýdyń barlyq qajetti sharalary kórsetiledi, sýbsıdııalar beriledi (16 baǵyt boıynsha sýbsıdııalardyń 47 túri), jeńildikpen nesıe berý jáne salyq preferentsııalary kózdelgen.

2020 jyldyń 8 aıynda qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde azyq-túlik ónimderi óndirisiniń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııalar ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 25,4%-ǵa 54,7 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy.

Qazaqstan ishki óndiris esebinen tutynylatyn 29 negizgi azyq-túlik taýarlarynyń 23-in - jemis-kókónis, jarma, un, et ónimderi jáne basqa da ónimdermen qamtamasyz etedi. Ónimniń qalǵan 6 túri (alma, balyq, shujyq ónimderi, irimshik jáne súzbe, qant jáne qus eti) boıynsha óndiristi ulǵaıtý úshin 2024 jylǵa qaraı jańa qus fabrıkalaryn, et kombınattaryn, sút, qant zaýyttaryn ashý jáne alma baqtarynyń alańdaryn ulǵaıtý josparlanǵan. Bul QR-ny otandyq óndiristiń negizgi azyq-túligimen tolyq qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Qurylatyn Ulttyq taýar ótkizý júıesi óndiriletin aýyl sharýashylyǵy ónimin saqtaý jaǵdaılaryn jaqsartýǵa, onyń óndirisi men maýsymaralyq kezeńde naryqtaǵy kólemin ulǵaıtýǵa, sondaı-aq eksportty edáýir arttyrýǵa jol ashady.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi usynǵan Naryqty otandyq azyq-túlik taýarlarymen molyqtyrý jónindegi 2025 jylǵa deıingi keshendi josparǵa sáıkes 5 trln-nan astam teńge ınvestıtsııa tarta otyryp, 380 ınvestıtsııalyq joba iske asyrylatyn bolady, bul azyq-túlik taýarlarynyń basym túrleri — et, balyq, jemister men kókónister, qant, dándi, maıly daqyldar, sút ónimderi boıynsha 7 ekojúıeni qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. «Іshki naryqty otandyq azyq-túlikpen molyqtyrý – Úkimettiń strategııalyq mindeti», — dep A. Mamın, QR AShM-ge bir aı ishinde Naryqty otandyq azyq-túlik taýarlarymen molyqtyrý jónindegi keshendi jospardy qabyldaýdy tapsyrdy.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine ekologııa, ulttyq ekonomıka, qarjy mınıstrlikterimen birlesip, ishki naryqta jetispeıtin ónimder óndirisin memlekettik qoldaý jáne yntalandyrý sharalaryn keńeıtý máselelerin pysyqtaý, bul rette balyq sharýashylyǵy salasyn damytý josparlaryn eskerý tapsyryldy.

Óńirlerdiń ákimderine AÓK-te josparlanǵan jobalardyń iske asyrylýyn jeke baqylaýǵa alý jáne qajetti ınjenerlik ınfraqurylymdardy júrgizýdi qamtamasyz etý, sondaı-aq ınvestorlarmen shıkizattan bastap eksportqa deıingi búkil tizbek boıynsha barlyq máselelerdi pysyqtaý tapsyryldy.

Sondaı-aq Premer-Mınıstr qajetti logıstıkany qamtamasyz etý jáne otandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderin ishki jáne syrtqy naryqtarda ótkizýdi ilgeriletý jónindegi sharalardy qabyldaýdy tapsyrdy.


Seıchas chıtaıýt