Asqar Mamın ózbekstandyq áriptesimen kezdesti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın Qazaqstanǵa jumys saparymen kelgen Ózbekstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Abdýlla Arıpovpen kelissóz júrgizdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Úkimet basshylary saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, aýyl sharýashylyǵy, energetıkalyq, kólik-logıstıkalyq yntymaqtastyqtyń, ónerkásiptik kooperatsııanyń, sondaı-aq aımaqaralyq jáne shekara mańyndaǵy ózara is-qımyldyń ózekti máselelerin talqylady. Qazaqstan-Ózbekstan shekarasyndaǵy «Ortalyq Azııa» Halyqaralyq saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń (HSEYO) qyzmetin uıymdastyrý jónindegi Іs-sharalar josparyn júzege asyrýdy jedeldetýge erekshe nazar aýdaryldy.

Transshekaralyq sý resýrstaryn utymdy paıdalaný jáne qorǵaý salasyndaǵy ózara is-qımyldy, onyń ishinde Qyrǵyzstan men Tájikstan jiberetin sýdy Ózbekstan aýmaǵy arqyly Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynyń muqtajdyqtary úshin kedergisiz tranzıtteýdi damytý máseleleri qaraldy. Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy tabysty ónerkásiptik kooperatsııanyń bir mysaly birlesken jobalar – Qostanaı qalasyndaǵy «Chevrolet» markaly avtomobılder óndirisi, Túrkistan qalasyndaǵy tigin fabrıkasy, Shymkent qalasyndaǵy toqyma fabrıkasy jáne t. b. bolyp tabylady. Qazirgi ýaqytta medıtsınalyq buıymdar (Shymkent q.), avtoklavty gazobeton (Tashkent oblysy), «SAZ» markaly avtobýstar (Qostanaı q.), «HOWO» júk avtomobılderi (Saran q.), «Hyundai» markaly avtomobılderdi qurastyrý (Úrgenish q.), as úı plıtalary men sý jylytqyshtar (Túrkistan q.) óndirisi sııaqty birlesken jobalar iske asyrylýda.

Eki el arasyndaǵy áýe qatynasyn keńeıtý aıasynda a.j. 8 maýsymnan bastap «Ózbek áýe jelisi» Almaty men Samarqand qalalary arasynda jolaýshylar áýe tasymalyn bastaıdy, al bıylǵy 21 maýsymda «Fly Arystan» qazaqstandyq kompanııasy «Túrkistan – Tashkent» baǵyty boıynsha turaqty reıster ashady. Ózbekstan — Qazaqstannyń Ortalyq Azııa óńirindegi negizgi saýda seriktesi — ÓR úlesi QR-nyń Ortalyq Azııa elderimen syrtqy saýdasynyń 65%-ǵa jýyǵyn quraıdy. 2021 jylǵy qańtar-sáýirde ekijaqty taýar aınalymy $1,2 mlrd qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishten 41,3%-ǵa jáne 2019 jyldyń alǵashqy tórt aıynyń kórsetkishinen 33,3%-ǵa joǵary. 2020 jyly Ózbekstanda qazaqstandyq kapıtaldyń qatysýymen kásiporyndar sany 809-dan 919 kompanııaǵa deıin ósti. Qazaqstanda ózbek kapıtalynyń qatysýymen kásiporyndar sany 1231-ge jetti.

Kelissóz qorytyndysy boıynsha A. Mamın men A. Arıpov saýda-ekonomıkalyq qatynastardy damytý, tájirıbe almasý jáne birlesken taýar ótkizý júıesin qalyptastyrýdaǵy yntymaqtastyq týraly vedomstvoaralyq kelisimderge qol qoıdy.



Seıchas chıtaıýt