Asqar Mamın Ashhabadta Túrikmenstan Prezıdentimen kezdesti

Foto: None
AShHABAD. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Asqar Mamın Ashhabadta Túrikmenstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Gýrbangýly Berdimuhamedovpen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat primeminister.kz saıtyna silteme jasap.

Saýda-ekonomıkalyq qatynastardyń barlyq baǵyttary boıynsha qazaqstandyq-túrikmenstandyq yntymaqtastyq perspektıvalary talqylandy.

QR Premer-Mınıstri Qazaqstan men Túrikmenstan arasyndaǵy ekijaqty qatynastar turaqty túrde damyp jatqanyn atap ótti.

«Biz saýda-ekonomıkalyq baılanystardyń tereńdeı túsýine asa mán beremiz. Kólik ınfraqurylymy men ortaq shekaranyń bolýyn eskergende, ózara tıimdi yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtýdyń úlken áleýeti bar», - dedi A. Mamın.

Kelissózder barysynda energetıka, ǵarysh, aýyl sharýashylyǵy salalaryndaǵy, áskerı-ónerkásiptik keshen, kólik-tranzıt dálizderin damytýdaǵy ózara is-qımyl keleshegi atalyp ótti.

«Ózara saýda kólemin edáýir arttyrýǵa qol jetkizý týraly ortaq mindet qoıyldy. Qazaqstan bul mindetti iske asyrý úshin barlyq kúsh-jigerin salýǵa ázir», - dedi Asqar Mamın.

Ashhabadta QR Premer-Mınıstri TMD-ǵa múshe elderdiń Úkimet basshylary keńesiniń (ÚBK) shaǵyn jáne keńeıtilgen quramdaǵy otyrystaryna qatysty.

Dostastyqtaǵy bıylǵy jyl Túrikmenstan Respýblıkasynyń tóraǵalyǵymen ótip jatyr.

TMD ÚBK otyrysyna Reseı Federatsııasynyń Premer-Mınıstri D. Medvedev, Belarýs Premer-Mınıstri S. Rýmas, Ázerbaıjan Premer-Mınıstri N. Mamedov, Tájikstan Premer-Mınıstri K. Rasýlzoda, Ózbekstan Premer-Mınıstri A. Arıpov, Armenııa vıtse-premeri M. Grıgorıan, Qyrǵyzstan vıtse-premeri J. Razakov qatysty.

Shaǵyn quramda delegatsııalar basshylary TMD-daǵy ekonomıkalyq ózara is-qımyldyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasyp, uıymdastyrýshylyq sıpattaǵy birqatar máselelerdi sheshti.

QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın TMD elderiniń naryqtary Qazaqstan úshin dástúrli túrde basymdyqqa ıe ekenin atap aıtty. Qazaqstannnyń Dostastyq elderimen taýar aınalymy oń dınamıkaǵa ıe jáne 2018 jyldyń qorytyndysy boıynsha 8,4% artyp, 24,3 mıllıard dollardy qurady.

Dostastyq keńistiginde saýda-ekonomıkalyq qatynastardy odan ári ıntegratsııalaý men nyǵaıtý maqsatynda normatıvtik bazany jetildirý jumystarynyń mańyzdylyǵy atalyp ótti. Taıaý keleshekte qyzmettermen erkin saýdalasý týraly kelisimge qol qoıý TMD elderine qyzmetter aınalymyn arttyrýǵa jol ashady.

QR Úkimetiniń basshysy ıntegratsııany damytý arqyly sapaly ósimdi kúsheıtý sharalarynyń qatarynda óndiristik qýattylyqtar kooperatsııasyn, kólik-logıstıka áleýetin arttyrýdy, ózekti tsıfrlyq kún tártibin qalyptastyrý, adamı kapıtaldy damytý, ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýda kúsh-jigerdi biriktirýdi atap ótti.

Atqarýshy komıtetke atalǵan usynystardy jan-jaqty zerdelep, olardy ázirlenip jatqan TMD odan ári damytý Tujyrymdamasynyń jáne 2030 jylǵa deıingi kezeńge TMD ekonomıkalyq damytý strategııasynyń aıasynda qarastyrý usynyldy.

Keńeıtilgen quramdaǵy otyrystyń basty taqyryptary ınnovatsııalyq yntymaqtastyqty damytý, zııatkerlik menshik nysandarynyń quqyǵyn qorǵaý, kólik-logıstıkalyq jáne týrıstik salalarda ózara is-qımyldyń tıimdiligin arttyrý, tsıfrlyq ekonomıkany damytý, ǵarysh salasynda jobalardy iske asyrý boldy.

TMD Úkimetteri basshylarynyń keńesi otyrysynyń qorytyndysy boıynsha kelesi qujattarǵa qol qoıyldy:

● TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń irgeli zertteýler salasynda memleketaralyq qatynastardy úılestirý týraly kelisimge;

● TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń mýzeı isi salasyndaǵy yntymaqtastyǵy týraly kelisimge;

● 2009 jylǵy 20 qarashadaǵy TMD-da taýarlardyń shyqqan elin anyqtaý Erejeleri týraly Kelisimge ózgerister engizý týraly hattamaǵa;

● 1999 jylǵy 8 qazandaǵy Erkin saýda aımaǵyn qurý týraly Kelisimge qatysýshy memleketter arasyndaǵy tasymaldanatyn taýarlardy kedendik rásimdeý jáne kedendik baqylaý tártibi týraly Kelisimge ózgerister engizý týraly hattamaǵa;

● 1999 jylǵy 4 maýsymdaǵy TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń aýmaǵy arqyly tranzıt tártibi týraly Kelisimge ózgerister engizý týraly hattamaǵa;

● 2001 jylǵy 28 qyrkúıektegi Intellektýaldy menshik nysandary bolyp tabylatyn taýarlardyń kedendik shekaradan ótkizilýine kedendik baqylaý erejeler týraly TMD Úkimetter basshylary keńesiniń sheshimine.

Dostastyqta tóraǵalyq etý reseılik tarapqa aýysty. TMD Úkimetteri basshylary keńesiniń kezekti otyrysy bıyl kúzde Máskeýde ótedi.

Seıchas chıtaıýt