AShM: Mal azyǵyna baılanysty jaǵdaı baqylaýda
«Vedomstvoaralyq komıssııa 15 tamyzdan bastap respýblıkadan iri azyqty áketýge jáne jemdik astyq eksportyna kvota berýdi ýaqytsha tyıym salýdy engizý týraly sheshim qabyldady. Jemdik astyq eksportyna kvotalar kólemin aıqyndaý kezinde AShM, birinshi kezekte, otandyq malshylardyń muqtajdyqtary úshin jemdik astyqtyń jetkilikti kóleminiń bolýyn negizge alady», delingen habarlamada.
Mınıstrliktiń málimetinshe, tamyz aıynyń sońyna deıin temir jol kóligimen mal azyǵyn tasymaldaýǵa jeńildikti tarıfterdi (naqty tarıfterden 77%-ǵa tómen) uzartý týraly sheshim qabyldaǵan.
Sondaı-aq, shóp daıyndaý qarqynyn kúsheıtý úshin óńirlerge qosymsha 43,2 myń tonna arzandatylǵan dızel otyny bólindi, shóp shabý úshin tabıǵı rezervattardan 211 myń gektardan astam jer bólindi.
«Azyq-túlik korporatsııasy» forvard tásilimen satyp alý boıynsha jańa ónimnen 4-5 synypty bıdaı men arpanyń 170 myń tonnasyn satyp alynady.
«Azyqtyń qosymsha qoryn qurý maqsatynda Azyq-túlik korporatsııasynyń jemdik qorynyń kólemin 370 myń tonnaǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr. Osy maqsatta qosymsha qarjylandyrý kólemin tartý máselesi pysyqtalyp jatyr», delingen habarlamada.
Vedomstvonyń málimetinshe, Almaty, Jambyl jáne Túrkistan oblystaryndaǵy azyqpen qamtamasyz etilý jaǵdaıy baqylaýda. Osy oblystarda iri azyqty daıyndaý kólemi ortasha respýblıkalyq deńgeıden joǵary.
Búgingi kúni Jambyl oblysynda – jyldyq iri azyq kóleminiń 94%-y, Túrkistan oblysynda – 84%-y jáne Almaty oblysynda – 74%-y daıyndaldy.
«Jekelegen «sarapshylar» boljaǵandaı «mal azyǵynyń tapshylyǵyna baılanysty 3 mln mal basynyń óletini» shyndyqqa sáıkes kelmeıdi jáne eshqandaı negiz joq.
Úkimet rezervinen osy oblystarǵa satyp alynatyn azyqtyń qunyn arzandatý maqsatynda 3,6 mlrd teńge bólindi (Qyzylorda oblysyna – 1,7 mlrd. teńge, Mańǵystaý oblysyna – 1,9 mlrd. teńge)», dep málim etti mnıstrlikten.
Azyq-túlik korporatsııasynyń jemdik qorynan Mańǵystaý jáne Qyzylorda oblystaryna naryq baǵasynan tómen baǵamen 1,7 myń tonna arpa bólindi. Úkimet oblys ákimderine saban, onyń ishinde birinshi kezekte arpa men qara bıdaıdy jappaı daıyndaýdy uıymdastyrýdy tapsyrdy.
Azyqpen qamtamasyz etý máselelerine volonterlik uıymdar qosyldy. Olar 5,8 myń tonna shóp jetkizip, az qamtylǵan jáne kóp balaly otbasylarǵa úlestirdi.
Mańǵystaý oblysy úshin jergilikti bıýdjetten qosymsha 5,3 mlrd teńgeni mal azyǵymen qamtamasyz etý maqsatyna paıdalaný máselesi pysyqtalyp jatyr, bul oblysqa qosymsha 25 myń tonna shóp jáne 34 myń tonna jemdik astyq satyp alýǵa múmkindik beredi.
Aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń kredıtteri boıynsha qaryzdardy uzartý jáne qaıta qurylymdaý týraly sheshim qabyldanyp, ótinimderdi qabyldaý bastaldy.
Jalpy alǵanda, qabyldanǵan sharalar qýańshylyq áserinen týyndaǵan mal azyǵyn daıyndaý máselelerindegi shıelenisti jeńildetý úshin jaǵdaı jasady. Jaǵdaı Úkimet pen óńirler ákimderiniń turaqty baqylaýynda.
«Joǵaryda kórsetilgen jedel sıpattaǵy shuǵyl sharalarmen qatar mal sharýashylyǵynyń turaqty damýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan júıeli sharalar daıyndalyp jatyr. Olar eginshilikti ártaraptandyrýdy odan ári tereńdetý, aýyspaly egistegi azyqtyq daqyldardyń úlesin ǵylymı negizdelgen normalarǵa deıin jetkizý, azyqtyq daqyldardyń tuqym sharýashylyǵyn damytý, jaıylymdyq alqaptardyń paıdalanylýyna baqylaýdy kúsheıtý máselelerin qamtıdy», delingen habarlamada.