Asharshylyqty aldymen tolyq zerttep alýymyz kerek – sarapshylar ne deıdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – «Asharshylyqty saıasılandyrmaıyq» degen Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaevtyń sózine qatysty ártúrli pikir aıtyp jatqandar bar. Biri bul málimdege qarsy ýáj aıtsa, ekinshisi aıtylǵan sózdiń durys ekenin alǵa tartady. Osy rette tarıhshy Jambyl Artyqbaev pen saıasattanýshy Aıdos Sarymdy sózge tartyp kórip edik.

«Aldymen Prezıdent, sodan keıin Senat tóraǵasy aıtqannan keıin asharshylyq taqyrybyn kásibı tarıhshylar qaıtadan kóteredi ǵoı degen úlken úmitimiz bar. Árıne, bul oqıǵany saıasılandyrmaı, onyń ǵylymı mańyzyn túsindirý, qaraý, baǵa berý biz úshin mańyzdy ǵoı», - deıdi Jambyl Artyqbaev.

Professordyń aıtýynsha, tarıhtyń bul qasiretti kezeńine zertteýshiler úshin saıası baǵa bergennen góri ony zertteý nysanasyna aınaldyryp, naqty jumysqa kirisken jón.

«Asharshylyq taqyrybyn saıasılandyratyn bolsaq, bul máselege ǵylymı turǵydan kelý óte qıynǵa aınalady. Búgingi kúni eń mańyzdy dúnıe – asharshylyqqa qatysty dúnıeniń barlyǵyn júıelep shyǵarý. Asharshylyqtyń aldynda «uly kámpeske» dep atalatyn, qazaq sharýashylyǵyn ábden buzǵan saıası shara boldy. Uly kámpeske ekonomıkanyń negizgi tetigin ustap turǵan adamdardy qaýym ortasynan alyp tastady. Sharýashylyq júıesinde jumys isteý protsesin toqtatty. Keıin kelip, asharshylyq uly kámpeskeniń saldaryna aınaldy. Meniń oıymsha, qujattardyń kópshiligi NKVD qorynda jatsa kerek. Sondyqtan qazirgi tarıhshylar úshin eń basty másele – derekterdi jınaý. Arhıvterden tys ekinshi málimetterdi estelikterden alýǵa bolady. Aýyzdan aýyzǵa aıtylyp jatqan estelikterdi jınap shyǵýymyz kerek. Sol kezde adam shyǵynyn jalpy jobalap anyqtaýǵa bolady. Asharshylyqqa baılanysty derekterdi Şerbına ekspedıtsııasy júrgizgen statıstıkalyq zertteýlerden alý kerek. Kimde-kim otyzynshy jyldardaǵy asharshylyqty zerttegisi kelse, Şerbınanyń statıstıkalyq málimetterin qarap shyǵýy tıis», - dep atap ótti

Saıasattanýshy, Májilis depýtaty Aıdos Sarym da asharshylyq tarıhyn aldymen ǵylymı turǵyda zertteý kerektigin aıtady.

«Máýlen Áshimbaevtyń aıtyp jatqany – asharshylyq taqyrybyn tarıhshylar, kásibı qaýymdastyq zerttep, sonyń naqty bolǵan jaǵdaılary men qurbandardyń sanyn anyqtaý. Tarıhtyń bul qasiretti kezeńine tolyqqandy zertteý júrgizý kerek. Ózderińiz biletindeı, qazirgi tańda qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyǵymen aqtaý jónindegi memlekettik komıssııa jumysyn júrgizip jatyr. Onyń negizgi jumysy – HH ǵasyrda qazaq halqyna jasalǵan úlken qııametter men qylmystardy áshkereleý, aqtalmaı qalǵan tulǵalardy aqtaý, Asharshylyqtyń derekterin anyqtaý. Mysaly HH ǵasyrdaǵy birneshe ret bolǵan ashtyqtyń saldarynan qansha qazaqtyń qyrylǵanyn áli kúnge deıin bilmeımiz. Tarıhshylardyń ishinde osy máselege baılanysty ymyranyń, konventsııanyń joqtyǵy – negizgi máseleni shekten tys emotsııaǵa aparyp soqtyryp jatyr», - deıdi Aıdos Sarym.

Saıasattanýshynyń aıtýynsha, memlekettik komıssııa 11 jumys tobyn qurǵan. Barlyǵyna UQK, ІІM arhıvterine tolyqqandy jumys isteýge múmkindik berilgen.

Osy materıaldardyń bári zerttelip, saralanyp bolǵannan keıin ortaq ymyraǵa kelý kerek.

«Ekinshiden, meniń oıymsha qazaq halqy asharshylyq taqyrybyn bireýmen esep aıyrysý úshin paıdalanbaıdy. Eń aldymen, biz úshin arýaq aldyndaǵy sharýa. Óıtkeni áli kúnge deıin kómýsiz, ataýsyz qalǵan adamdardy túgendeý máselesi bar. Al biraq el ishinde bul taqyrypty zerttep, aıtýǵa, kıno túsirýge, kitap jazýǵa eshkimge shekteý joq. Eń aldymen, HH ǵasyrmen esep aıyrysatyn úlken gýmanıtarlyq qadamdy bastaýymyz kerek», - dedi ol.


Seıchas chıtaıýt