Áset Isekeshev TMD memleketteriniń qaýipsizdik keńesteri hatshylarynyń IX kezdesýine qatysty
Forým barysynda TMD keńistigindegi turaqtylyq pen qaýipsizdiktiń zamanaýı syn-tegeýrinderi jaǵdaıynda óńirlik ózara is-qımyldyń aýqymdy ári ózekti máseleleri talqylandy.
Atap aıtqanda, taraptar Aýǵanstan aýmaǵynan shyǵatyn yqtımal qaýipterdi, sonyń ishinde ekstremızm men terrorızmniń taralýyn, transshekaralyq qylmystyń, zańsyz kóshi-qonnyń, esirtki trafıginiń ósý máselelerin qarastyrdy.
TMD-ǵa múshe memleketterdiń kóshi-qondy retteý, azamattyq qorǵaý jáne tótenshe jaǵdaılarǵa erekshe nazar aýdarý, sondaı-aq aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalardy qylmystyq maqsattarda paıdalanýǵa qarsy is-qımyl salasyndaǵy yntymaqtastyǵynyń baǵyttary týraly pikir ortaǵa salyndy.
Sonymen qatar kún tártibinde bıologııalyq qaýipsizdik qaterlerin, onyń ishinde bıotehnologııalardy paıdalanýmen baılanysty qaýipterdi azaıtý jónindegi sharalar talqylandy.
Áset Isekeshev óz sózinde Aýǵanstandaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa, kúrdeli gýmanıtarlyq daǵdarystyń jáne osyǵan baılanysty qaýip-qaterlerdiń aldyn alýǵa baǵyttalǵan ári kelisilgen is-qımyldar qajet ekenin atap ótti.
QR Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy sý resýrstary ulttyq qaýipsizdiktiń negizgi faktorlarynyń birine aınalatynyn eskere otyryp, bizdiń óńirde ekologııalyq jáne sý-energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý jónindegi praktıkalyq qyzmettiń mańyzy artyp kele jatqanyn aıtty. Sondaı-aq sıpaty eleýli ózgeristerge ushyraıtyn tótenshe jaǵdaılardy boljaý salasyndaǵy tásilderdi jańartý qajettigine mán berildi.
Áset Isekeshev bıologııalyq qaterlerdiń aldyn alý boıynsha úılestirilgen is-qımyldyń mańyzdylyǵyna nazar aýdardy. Osyǵan oraı Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń bıologııalyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qurý týraly bastamasyn iske asyrýdyń ózektiligi artyp keledi.
Іs-shara aıasynda QR Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy Dostastyq elderiniń áriptesterimen ekijaqty kezdesýler ótkizip, ózara is-qımyldyń ózekti máselelerin talqylady.