Arystyqtarǵa áleýmettik kómektiń 5 baǵyty túsindirildi

Foto: None
ARYS. QazAqparat - Túrkistan oblysynyń basshysy Ómirzaq Shókeev Arystaǵy qalalyq mádenıet úıinde turǵyndarmen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qala jáne turǵyn alqap belsendileri, ardagerler, qoǵamdyq uıym tóraǵalary qatysqan jıynda oblys ákimi áli kúnge qalada tótenshe jaǵdaıdan japa shekkenderge beriletin memlekettik kómekterge qatysty túrli qaýesettiń tarap jatqanyna toqtaldy.

«Osyǵan oraı, ekonomıka jáne qarjy salasyna jaýapty oblys ákiminiń orynbasary Joldymurat Amanbaev jınalǵandarǵa ótemaqy retinde tólenetin 100 myń teńge qandaı tártippen beriletinin túsindirdi. Atalǵan tólem qalada 2019 jyldyń 1 maýsymy boıynsha tirkelgen turǵyndarǵa beriledi. Aıta keteıik, Arys qalasynda 45 myńǵa jýyq turǵyn bar. Qala turǵyndarynan bólek, qala mańyndaǵy Aqdala, Aqjol, Dermene aýyldarynyń turǵyndaryna da 100 myń teńge kóleminde ótemaqy tólenedi», - dedi Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetinen.

Aqshalaı kómek alý úshin ótinish, jeke basyn kýálandyratyn qujat, otbasynyń bir múshesine qarjyny aýdarý boıynsha qolhat, neke qııý týraly kýálik, týý týraly kýálik, derbes shot nómiri qajet.


Sondaı-aq jıynda arystyq kásipkerlerge kórsetiletin kómek máselesi de sóz boldy. Esterińizge sala ketsek, oblys ákiminiń tapsyrmasymen «Qamqor» baǵdarlamasy iske qosylǵan bolatyn. 5 mln teńgege deıin beriletin 1% jeńildetilgen kepilsiz nesıeniń merzimi - 4 jyl.

Qazirgi tańda Arystaǵy kásipkerlerdiń máselesin sheshý úshin «Atameken» kásipkerler palatasynan 25 qyzmetker kelip, 17 sektorǵa bólinip qyzmet atqarýda. Olar 10 kún boıy tótenshe jaǵdaı saldarynan zardap shekken kásipkerlik nysandaryn baǵalap, tıisti somasyn eseptep shyǵady.

Jalpy, Arys qalasynda 346 kásipkerlik nysany tirkelgen, sonyń ishinde jarylys kezinde 258 nysanǵa zaqym kelgen. 253 nysanǵa jóndeý jumystary júrgizilse, beseýi tolyqtaı qaıta salynatyn bolady. Tıisti qarajat bólinýde. Qazirgi tańda qajetti keńes alǵan eki kásipkerge 10 mln teńge kredıt beriletin boldy. Sondaı-aq qala bıznesmenderi 2020 jyldyń 1 qańtaryna deıin salyqtan bosatylady.


Budan bólek, gýmanıtarlyq kómektiń halyqqa jetkizilýi men bóliný tártibi týraly sóz boldy. Búgingi tańda qoımaǵa 513 tonnadan astam turmystyq zattar, azyq-túlik, kıim-keshek ózge de zattar jınalsa, sonyń 476 tonnadan astamy gýmanıtarlyq kómek retinde halyqqa taratyldy.

2019 jylǵy 4 shildeden bastap gýmanıtarlyq kómek aptanyń ár dúısenbisinde tek áleýmettik az qamtylǵan otbasylar men kópbalaly analarǵa beriledi.

Tórtinshi baǵyt boıynsha turǵyndarǵa úılerdi qalpyna keltirý jumystary túsindirildi. 748 úıge jóndeý jumystary júrgizilip, 1 aıdyń ishinde tolyqtaı aıaqtalady dep josparlanýda. Apat saldarynan úı shatyrynyń 25% tómen zaqym kelse, shatyrdyń aqaýy bar bóligi ǵana aýystyrylady.

Kezdesý sońynda QR Qorǵanys mınıstrliginiń ókili áskerı arsenaldyń jaqyn arada Arys qalasynan kóshiriletinin aıtyp, turǵyndardy bir qýantty. Polkovnık Q. Qusaıynovtyń aıtýynsha, qalada eshqandaı snarıad qalmaıdy.

Turǵyndar ózderin tolǵandyrǵan suraqtaryn da qoıyp, olarǵa tuşymdy jaýap aldy.

Seıchas chıtaıýt