Arystanbek Muhamedıuly Túrkistannyń týrıstik áleýetin qalaı damytatynyn aıtty
«Túrkistanda elimizdiń premer-mınıstri Asqar Mamınnyń tóraǵalyǵymen jáne oblys pen qala ákimderiniń qatysýymen aımaqty damytý taqyrybyndaǵy kezekti májilis ótkizdik. Qazirgi tańda oblys ortalyǵynyń, sonymen qatar túrki órkenıetiniń mádenı jáne rýhanı ortalyǵy Túrkistanda onyń damýyna yqpal etetin keń aýqymdy qurylys júrgizilýde. Túrkistannyń 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan keshendi damý josparyna sáıkes, jalpy quny 528 mlrd teńge turatyn 200-deı birinshi kezektegi nysandardy iske qosý josparlanyp otyr. Bular - ákimshilik-iskerlik, rýhanı jáne mádenı, tarıhı ortalyq, ınjenerlik ınfraqurylym jobalar nysandary», - dep jazady mınıstr.
Arystanbek Muhamedıuly Kúltóbe qalashyǵynyń arheologııalyq zertteý jobalaryn jáne Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesiniń qorǵalatyn aýmaǵynda ornalasqan týrıster men zııaratshylar úshin tartymdy «Áziret-Sultan» nysandaryndaǵy qalpyna keltirý jumystarynyń qalaı iske asyp jatqanyn baıandaǵan.
Onyń atap ótýinshe, qalanyń arhıtektýralyq damý tujyrymdamasy Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesine qatysty nysandar dálme-dál qaıtalanyp, Jibek joly dáýirindegi beınelerdi qalpyna keltirýge baǵyttalǵan. Túrkistan Túrki dúnıesiniń mádenı jáne rýhanı astanasy retinde búkil álemge tanymal brendke aınalýy kerek.
«Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ózbekstanǵa sapary kezinde Qazaqstan men Ózbekstandaǵy týrıstik marshrýttardy qosyp, eki eldiń basty tarıhı jáne rýhanı ortalyqtaryn baılanystyryp, Túrkistan, Samarqan, Buqara qalalarynyń birlesken týrıstik klasterin shuǵyl qurýdy usyndy. «Bir beldeý, bir jol» forýmynda Elbasymyz Jibek jolynyń mańyzyn jahandanýdyń modeli retinde, al Túrkistandy shoqtyǵy bıik qala retinde atap kórsetti. Árıne, biz ortaazııalyq týrızm naryǵynyń damýyna múddelimiz, sondyqtan osy baǵyttaǵy jumysymyzdy jalǵastyrýdamyz. Biz búkilálemdik mura retinde ıÝNESKO tizimine engen iri tarıhı keshenderdiń tájirıbesin jete zerttedik, mysaly, Ierýsalım nemese Osman ımperııasynyń tarıhı tulǵalarynyń mavzoleıleri ornalasqan Túrkııadaǵy Mevlana mýzeıi jáne Topkapy saraıy», -dedi ol.
Mınıstrdiń dereginshe, Túrkistan qalasyndaǵy eń kóne turaqtardyń biri - keseneden 700 metr qashyqtyqta ornalasqan Kúltóbe qalashyǵy. Ol qaıta qalpyna keltiriledi. Han ordalary men orta ǵasyrlyq meshiti bar Ábilmámbet han, Táýke han rezıdentsııalary, Úndemes ata, Chıllıahan keseneleri, HVI-XVII ǵasyrlarda salynǵan tarıhı ǵımarattary jáne kesenege baratyn ortaǵasyrlyq kúre joly bar Jeti Ata qaqpasynyń aýmaǵy tolyqtaı qalpyna keltirilip, jóndeledi.
Mavzoleı men Jeti Ata qaqpasy arasyndaǵy tarıhı kóldiń oıystary, sol kezden saqtalǵan qudyq, sopylyqtyń negizin qalaýshy ıAssaýı ómiriniń sońǵy 20 jylyn ótkizgen meshitke aparatyn jol, ortaǵasyrlyq rabattyń bir bóligi qaıta jańǵyrady. Abylaı han, Jolbarys han, Qasym han, Jánibek batyr, Qazybek bı syndy uly ata-babalarymyzdyń jerlengen jeri abattandyrylady. Ózderine tán arhıtektýralyq elementteri saqtalǵan Rabııa Sultan Begim, Esim han mavzoleıleri, Juma meshiti, «Álqoja baba» jáne «Áýlıe Qumshyq ata» tarıhı keshenderi týrıster kóp baratyn nysandarǵa aınalady.
Orta ǵasyrdaǵy qala ómiriniń rýhy men tirligin qaıta jańǵyrtý maqsatynda mavzoleı aýmaǵynda bas qaqpa janyndaǵy ishki bekinis qabyrǵalary, tsıtadel qaıta qalpyna keltiriledi. 1987 jylǵa deıin qyzmet etken HVІ ǵasyrdaǵy ejelgi shyǵys monshasy bastapqy kelbetine qaıta enedi. Mavzoleı aýmaǵynda kóshpendiler salty men dástúrinen erekshe syr tartatyn, ortaǵasyrlyq turmystyń aıryqsha kórinisterin beretin Etnoaýyl salynady. Sonymen qatar, sheberler ortalyǵy, shyǵys bazary, kádesyılar satatyn dúkender salynady jáne mavzoleıdiń barlyq aýmaǵy kelýshiler men demalýshylarǵa qolaıly bolý úshin landshaftyq sáýlet, fontandar, ashyq aıvandar, basqa da nysandar ornalasady.
«Túrkistannyń týrıstik áleýetin damytý maqsatynda kópfýnktsıonaldy vızıt-ortalyq, halyqaralyq ǵylymı-zertteý kitaphanasy, túrki álemi mýzeıi jáne Jibek jolyn jańǵyrtý ortalyǵy salynady. Jalpy aıtqanda, jumys kólemi orasan, dostarym! Atalǵan qaıta jańǵyrtý, qalpyna keltirý jumystary týrıster legin eki ese arttyratynyna senimdimiz», - dedi Arystanbek Muhamedıuly.