Ekonomıkany forsaıt-zertteý kásiptiń 129 túri joıylyp bara jatqanyn kórsetti
- Svetlana Qabykenqyzy, elimizde jumyssyzdyq 4,7 paıyz shamasynda jáne osy deńgeı biraz jyldan beri ózgermeı tur. Bıyl osy mejeni tómendetý múmkin be, ıaǵnı qansha jańa jumys orny ashylady?
- Ózińizge málim, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń negizgi mindetteriniń biri - jańa jumys oryndaryn qurý. Ol negizinen ulttyq jobalar, memlekettik organdardyń tujyrymdamalary men keshendi josparlary, óńirlerdi damytý josparlary, ınvestıtsııalyq jobalar, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdy yntalandyrý baǵdarlamalary aıasynda qalyptastyrylatynyn aıta ketý kerek.
Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń tórtinshi otyrysynda Memleket basshysy jumys oryndaryn qurý úshin barlyq ulttyq jobalardy qosa otyryp, óńirlik jumyspen qamtý kartalaryn ázirleýdi tapsyrdy.
Óńirlik jumyspen qamtý kartalary sheńberinde 950 myńnan astam adamdy jumysqa ornalastyrý josparlanǵan. Onyń ishinde tujyrymdama, ulttyq jobalar, mıkrokredıtteý jónindegi jobalar, sýbsıdııalanatyn jumys oryndary aıasynda 273,9 myń, bos jumys oryndaryna 312,1 myń, Memleket basshysynyń «10 myń turǵynǵa 100 jumys orny» bastamasy sheńberinde 341,3 myń adam qamtylady.
Halyqty jumyspen qamtý, sondaı-aq ekonomıkanyń barlyq salalarynda memleketti qoldaý salasynda qabyldanyp jatqan sharalardyń arqasynda sońǵy birneshe jylda jumyssyzdyq deńgeıi turaqty bolyp otyr jáne bul rette kúrt ósý baıqalmady. 2020 jyly - 4,9%, 2021 - 4,9%, 2022 - 4,9% jáne 2023 jylǵy 4 toqsanda - 4,7%.
- Jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq máselesin sheshýde qandaı ilgerileý bar?
- 2000 jyldardaǵy demografııalyq ósimnen keıin 2030 jylǵa qaraı eńbek naryǵyna jyl saıynǵy qosylatyn jastar sany 300 myńnan asady. Osyǵan baılanysty, ásirese, oqý oryndaryn bitirgen jastardy jumysqa ornalastyrýǵa járdemdesý - mınıstrliktiń negizgi mindetteriniń biri. Ol úshin birqatar memlekettik qoldaý sharasy qarastyrylǵan.
Máselen, jastarǵa oqý ornynan keıin bastapqy tájirıbe alýǵa jáne olardyń eńbek naryǵyndaǵy básekege qabilettiligin arttyrýǵa múmkindik beretin jastar praktıkasy bar. Byltyr jastar praktıkasyna 33,9 myń adamdy jiberdik, olardyń jartysy tájirıbe aıaqtalǵannan keıin sol jerde turaqty jumysqa ornalasty. Bıyl 35 myń jasty jiberý josparlanyp otyr.
Sondaı-aq 2020 jyldan bastap «Birinshi jumys orny» jáne «Urpaqtar kelisimsharty» jobalary engizildi. Olar jas mamandarǵa jumystyń birinshi jyly úshin jalaqyny sýbsıdııalaı otyryp, turaqty jumysqa ornalasýǵa, aǵa áriptesteriniń tájirıbesin alýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge, kásipkerlik bastamany damytý úshin 2023 jyldan bastap jastarǵa jyldyq 2,5% shaǵyn nesıe berý kózdelgen. Byltyr jas kásipkerlerge 25,6 mlrd teńgege 5 490 shaǵyn nesıe berildi.
Prezıdenttiń «Ádiletti Qazaqstan: Bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» atty saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda 2030 jylǵa deıin 3,3 mln azamat, onyń ishinde jastardy, ıaǵnı keminde 2,3 mln jasty jumyspen qamtý qarastyrylǵan.
Bıyl keminde 240 myń jasty jumysqa ornalastyrý josparlanyp otyr. Byltyr jastardyń jastyq mejesi 35 jas dep jańasha belgilengenine qaramastan, halyqty jumyspen qamtý salasynda júrgizilip jatqan memlekettik saıasat 2022 jyldyń uqsas kezeńimen (3,8%) salystyrǵanda 2023 jyldyń 4-toqsanynda jastar jumyssyzdyǵynyń deńgeıin 3,4%-ǵa deıin tómendetýge yqpal etti.
- Byltyr eńbek jaǵdaılary zııandy jumystarda isteıtin adamdardy áleýmettik qorǵaý máseleleri boıynsha zań qabyldandy. Bul rette, arnaıy áleýmettik tólem kóp jyldar boıy jumys istegen, 55 jasqa tolǵan jáne 7 jyl boıy ózderine jıyntyq jarnalar aýdarǵan azamattarǵa tólenedi. Bıyl osy tólemdi 37 myńnan astam jumysshy alatyny habarlanǵan edi. Qazir olardyń arasynda osy múmkindikti qansha adam paıdalandy? Sonymen qatar, zııandy jumys isteıtinder qataryna qaı salanyń jumysshylary enip otyr?
- Arnaýly áleýmettik tólemdi taǵaıyndaý úshin qoıylatyn talaptarǵa sáıkes keletin adamdardyń eki sanaty bar. Birinshisi - qazir eńbek jaǵdaılary zııandy oryndarda jumys isteıtin adamdar. Ekinshisi - talaptarǵa sáıkes keletin, alaıda qazir zııandy eńbek jaǵdaılarynda jumys istemeıtin adamdar.
Arnaýly áleýmettik tólem birinshi sanat boıynsha 4 qarjylandyrý kózinen, atap aıtqanda bıýdjetten, saqtandyrý kompanııasynan, jumys berýshiden jáne zeınetaqy qorynan, sondaı-aq ekinshi sanat boıynsha 2 qarjylandyrý kózinen - bıýdjetten jáne zeınetaqy qorynan júzege asyrylady. Bıyl bul talaptarǵa 37 097 azamat sáıkes keledi. 19 aqpandaǵy jaǵdaı boıynsha birinshi sanatqa jatatyn 501 azamattan, ekinshi sanatqa jatatyn 1 829 azamattan arnaýly áleýmettik tólem taǵaıyndaý boıynsha ótinish kelip tústi (jalpy – 2 330). Áleýmettik kodekske sáıkes, jumys berýshiler kásipteri men qyzmet túrleri «Eńbek jaǵdaılary zııandy jumystarmen aınalysatyn jumysshylardyń, óndiristerdiń, jumystardyń, kásipterdiń tizbesine» engizilgen adamdar úshin mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalaryn aýdarady, olardyń 2 myńnan astam pozıtsııasy bar.
Osylaısha, arnaýly áleýmettik tólem ekonomıkanyń 19 salasynda, onyń ishinde taý-ken óndirý jáne óńdeý ónerkásibinde jáne basqalarynda jumys isteıtin qazaqstandyqtarǵa tıesili bolady. Tólem zeınetkerlik jasqa deıin aýdarylady. Arnaýly áleýmettik tólemderdi alý úshin eńbek jaǵdaılary zııandy jumystarmen aınalyspaýǵa tıis. Jumysshylar jeńil jumysqa aýysa alady, sodan keıin olar jalaqy men tólem alady nemese demalysqa shyǵyp, zeınetke shyqqanǵa deıin arnaýly áleýmettik tólemder alady.
Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń derekteri boıynsha arnaýly áleýmettik tólemdi taǵaıyndaý úshin mindetti sharttardy eskere otyryp, oǵan 2024 jyly 37 myńnan astam jumysker, 2030 jyly 58 myńnan astam, 2035 jyly 95 myńnan astam jumysker úmitker bola alady. Osylaısha, áleýetti tólem alýshylar sany jyl saıyn ulǵaıady.
- Keıingi kezde biraz jańa kásip paıda bolatyny jaıynda jıi aıtylyp júr. Jalpy, onyń qaısysy elimizde paıda bolýy múmkin jáne aldaǵy jyldary qaısylary joǵalyp ketýi yqtımal?
- Tehnologııanyń damýymen keıbir kásipter eskiredi nemese múldem joǵalady, al olardyń ornyna basqa kásipter paıda bolady. Eńbek naryǵy qalaı ózgeretinin jáne bolashaqta qandaı kásipter qajet bolatynyn túsiný úshin forsaıt-boljaý júrgiziledi. Osylaısha, ekonomıkanyń 9 salasyn (taý-ken metallýrgııa, munaı-gaz salalary, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne logıstıka, mashına jasaý, AKT, energetıka, týrızm, qurylys salalaryn) forsaıt-zertteý nátıjeleri boıynsha 239 jańa, 95 transformatsııalanatyn jáne 129 joıylyp bara jatqan kásip anyqtaldy.
Máselen, qurylys salasynda – robototehnıka boıynsha tehnık mamandyǵy paıda bolady, energetıka salasynda – atom elektr stantsııasyn salý jáne paıdalaný jónindegi maman, aqparattyq tehnologııa salasynda – kıborgızatsııa jónindegi nusqaýshy, taý-ken-metallýrgııa salasynda – qashyqtaǵy operator-tehnolog.
Bul rette jaqyn bolashaqta konveıer mashınısi, taý-ken-metallýrgııa salasyndaǵy kótergish qondyrǵylardyń mashınısi (2030 jylǵa qaraı), gazben temir kesýshiler, qurylys salasyndaǵy áınek salýshylar (2030 jylǵa qaraı) sııaqty kásipter joıylady. Olar joıylyp ketpeıdi, tek qoǵamnyń qajettilikterine sáıkes jańaratynyn aıta ketken jón. Bul rette, qazirgi zamannyń aǵymyna ilesip júrý úshin únemi jáne kez kelgen kásipte jańany úırenip, basqa salalarda damý qajet.
- Elimizdegi óndiristerde jumysshylardyń qaýipsizdigi máselesi ózekti. 2023 jyly neshe adam zardap shekti? Jazataıym oqıǵalardyń negizgi sebepterin azaıtýda qandaı is-sharalar qabyldandy?
- Byltyr elimizdiń kásiporyndarynda 1 474 adam zardap shekti, bul – 2022 jyldyń sáıkes kezeńinen 0,6 paıyzǵa kóp. Onyń ishinde 251 adam qaza tapty, bul – onyń aldyndaǵy jyldan 22,8 paıyzǵa artyq. Jaralanýdyń joǵary deńgeıi burynǵydaı elimizdiń ónerkásiptik óńirlerinde – Qaraǵandy (233 adam zardap shekti), Shyǵys Qazaqstan (114 adam), Abaı (107 adam), Qostanaı (113 adam) oblystarynda jáne Almaty qalasynda (115 adam) saqtalyp otyr.
Ekonomıka salalary bólinisinde zardap shekkenderdiń eń kóp sany taý-ken ónerkásibi kásiporyndarynda jáne qurylys salasynda baıqaldy.
Zardap shekkender sanynyń artýyna tehnogendik sıpattaǵy, ıaǵnı 2023 jylǵy 28 qazanda «ArselorMıttal Temirtaý» AQ Kómir departamentiniń Kostenko shahtasynda (46 adam qaza taýyp, 28 adam jaralandy), 2023 jylǵy 17 tamyzda Qazaqstan shahtasynda (5 adam qaza taýyp, 17 adam jaralandy) bolǵan órttiń jáne Abaı oblysyndaǵy «Semeı Ormany» RMM-de tabıǵı orman órtiniń (15 adam qaza bolǵan) saldarynan bolǵan toptyq jazataıym oqıǵalar sebep boldy. Eńbekti qorǵaý salasyndaǵy jaǵdaıdy jaqsartý maqsatynda Mınıstrlik jumys berýshilermen birlesip keshendi jumystardy atqaryp jatyr.
Birinshiden, memlekettik eńbek ınspektorlary memlekettik baqylaýdy kúsheıtti.
Ekinshiden, qoǵamdyq baqylaýdy júzege asyrý úshin eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaý boıynsha óndiristik keńesterdi qurý boıynsha jumystar kúsheıtildi. Qazir 18 myńnan astam óndiristik keńes jumys istep jatyr. Eńbekti qorǵaý boıynsha zań buzýǵa jol bermeý jáne profılaktıka júrgizý maqsatynda 3214 kásiporynda eńbekti qorǵaý standarttary engizilgen. «Nóldik jaraqat - Vision Zero» Tujyrymdamasyna 536 kásiporyn qosyldy. 258 qurylys nysanynda bas merdigerdiń barlyq qosalqy merdigerge baqylaý jasaýyn kózdeıtin baqylaýdyń modeli engizildi.
Úshinshiden, 2023 jylǵy 28 jeltoqsanda Úkimettiń Qaýlysymen Qazaqstan Respýblıkasynda 2024-2030 jyldarǵa arnalǵan Qaýipsiz eńbek tujyrymdamasy bekitildi. Tujyrymdama jumysshylardyń eńbek jaǵdaılaryn júıeli jaqsartýdyń jańa tásilderin qamtydy.
Táýekelge baǵdarlanǵan tásildi engizý eńbek jaǵdaılaryn avtomatty monıtorıngteý úshin aqparattyq júıelerdi ıntegratsııalaý jolymen eńbekti qorǵaý salasyn tolyqqandy tsıfrlandyrý arqyly júzege asyrylady.
Qazir kásiporyndardyń tsıfrlyq kartasy quryldy, ol 2024 jylǵy 1 shildeden bastap naqty ýaqyt rejıminde eńbek jaǵdaılaryna monıtorıng júrgizýge múmkindik beredi. Jalpy, tujyrymdamany iske asyrý óndiriste jaralanýdy jáne kásiptik aýrýlardy tómendetýge, quzyretterdi arttyrýǵa jáne eńbek jaǵdaılaryn jaqsartý boıynsha ekonomıkalyq yntalandyrýdy kúsheıtýge yqpal etedi dep sanaımyz.
Tórtinshiden,eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaý salasyndaǵy normatıvtik quqyqtyq bazany jetildirý boıynsha turaqty negizde jumys júrgizilip jatyr. Máselen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qaýipsiz eńbek jaǵdaılaryn jetildirý jáne qyzmetkerlerdiń eńbek quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy sheńberinde Eńbek kodeksine mynalardy kózdeıtin tolyqtyrýlar engiziledi:
- memlekettik eńbek ınspektsııasyn jergilikti atqarýshy organdardan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine berý;
- jazataıym oqıǵany tergeý kezinde taraptardyń aralas jaýapkershiligin qoldanýdy qaıta qaraý;
- zııandy eńbek jaǵdaılarynda jumys isteıtin qyzmetkerlerge emdeý-profılaktıkalyq tamaqtandyrýdy berý tártibin naqtylaý;
- medıtsınalyq uıymnyń jumys berýshilerdi jáne memlekettik eńbek ınspektoryn qyzmetkerlerdiń óndiristik jaraqatpen júgingen árbir jaǵdaıy týraly habardar etý merzimderin bekitý;
- óndiristegi jazataıym oqıǵa saldarynan zardap shekkenderge olardyń múddelerin bildirý úshin kásipodaqtarmen qatar, advokattar men zańgerlerdi tartý quqyǵyn bekitý;
- densaýlyq saqtaý salasyndaǵy ýákiletti organǵa óndiristik jaraqattardyń aýyrlyǵyn aıqyndaý tártibin bekitý boıynsha quzyret berý;
- qyzmetkerdiń memlekettik baqylaýdy júzege asyratyn memlekettik eńbek ınspektorynyń sheshimderine, áreketterine (áreketsizdigine) shaǵymdaný quqyǵyn bekitý;
- memlekettik eńbek ınspektorlaryna qaýipti óndiristik obektilerde eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaý salasynda aldyn ala eskertýsiz tekserýler júrgizý quqyǵyn berý. Qazirgi ýaqytta zań jobasy Parlament Májilisinde qaralyp jatyr. Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp, atalǵan sharalar eńbekti qorǵaý salasyndaǵy jaǵdaıdy jaqsartýǵa jáne óndiristik jaraqattaný deńgeıin tómendetýge múmkindik beredi dep sanaımyz.
- Jyl saıyn jumys berýshilerdiń suraýy boıynsha Qazaqstanǵa sheteldik jumys kúshin tartýǵa kvota bekitilip keledi. Elimizge kóbine qaı elderdiń mamandary kelip jatyr? Osy jyly qansha adam tartylmaq?
- Іshki eńbek naryǵyn qorǵaý maqsatynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi jyl saıyn respýblıkaǵa shetel mamandaryn tartýǵa kvota belgileıdi. 2023 jyly kvota 0,24% nemese 22 260 shamasynda belgilendi. Byltyr jergilikti atqarýshy organdar jumys berýshilerge sheteldik jumys kúshin tartý úshin 14,5 myń ruqsat berdi jáne uzartty. Shetel azamattary keletin negizgi elder: Qytaı (4 161 adam), Túrkııa (1 206 adam), Úndistan (1 253 adam), Ózbekstan (784 adam) jáne t.b.
Shetel azamattarynyń basym bóliginiń tartylatyn mamandyqtary:
- ónerkásip, qurylys, taý-ken, aqparattyq tehnologııalar jáne elektr energııasy salalaryndaǵy ınjenerler (3 948 adam);
- ónerkásip jáne qurylys tehnıkteri (1 270 adam);
- joba menedjerleri (377 adam);
- dırektorlar (305 adam) jáne olardyń orynbasarlary (227 adam);
qurylystardaǵy men baǵdarlamalyq jasaqtama sáýletshileri (49 adam);
- densaýlyq saqtaý salasyndaǵy dárigerler (36 adam).
2023 jyly úı sharýashylyqtarynda jumys isteý úshin eńbek ımmıgranttaryn tartýǵa 305,8 myń kvota belgilendi. Al jergilikti atqarýshy organdar 295 261 ruqsat berdi.
Sonymen qatar, 2024 jylǵa bólingen jalpy kvota sany elimizdegi jumys kúshiniń 0,23%-yn nemese 22 myń mólsherinde belgilendi. Bıyl shetel jumys kúshin jumysqa tartý boıynsha 4 sanatta kvota bólindi:
- birinshi sanat boıynsha 906 ruqsat (basshylar jáne olardyń orynbasarlary);
- ekinshi sanat – 5 054 ruqsat (qurylymdyq bólimshelerdiń basshylary);
- úshinshi sanat – 10 786 ruqsat (mamandar);
- tórtinshi sanat - 2 888 ruqsat (bilikti jumysshylar).
Sondaı-aq maýsymdyq jumystarǵa 2 366 adamǵa deıin jumys kúshi tartylýy múmkin.
Budan basqa, bıyl úı sharýashylyqtarynda jumys isteý úshin eńbek ımmıgranttaryn tartýǵa arnalǵan kvota respýblıkadaǵy jumys kúshiniń sanyna qatysty 3,1% nemese 271,3 myń shamasynda belgilengen.
- Soltústik óńirlerge qonys aýdarý taqyrybyna qatysty kóp syn aıtylyp jatady. Onyń ishinde osy óńirlerge barǵandardyń keıbiriniń birazdan keıin qaıta kóship ketýi derekteri bar. Jalpy, osy baǵdarlama aıasynda qonys aýdaratyndardy turaqtandyrý turǵysynda qandaı da bir ózgerister engizile me? Bıyl elimizdiń jumys kúshi artyq óńirlerinen qansha adam soltústikke qonystanýy múmkin?
- Eldiń eńbek tapshylyǵy bar óńirlerine ishki utqyrlyqty yntalandyrý maqsatynda azamattardy erikti túrde qonys aýdarýǵa járdemdesý jónindegi sharalar iske asyrylyp jatyr. Atalǵan shara memleket tarapynan qoldanylatyn qazirgi kezdegi jalǵyz tıimdi mehanızm sanalady.
Eńbek tapshylyǵy bar óńirlerge 2023 jyly 8 903 adam nemese 2 558 otbasy qonys aýdardy. Sonymen qatar, 184 adam memlekettik qoldaý sharalaryn almaı jatyp, qaıta kóship ketti.
Mınıstrlik jaǵynan osy baǵdarlama aıasynda qonys aýdarǵandardyń qaıta kóship ketý sebepteri boıynsha taldaý júrgizildi. Árıne, qolaısyz aýa raıy, jetkilikti damymaǵan ınfraqurylym áserinen keıbir qonys aýdarǵandardyń ońtústik óńirlerge qaıta kóship ketýi derekteri baıqaldy. Mınıstrlik osy máselelerdi sheshý maqsatynda jáne qonys aýdaratyndar men qandastardy yntalandyrýdyń ońtaıly modelin qurý maqsatynda soltústik óńirlerde beıimdeý men ıntegratsııalaýdyń jańa algorıtmin ázirledi.
Qazirgi kezde Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynda pılottyq túrde júzege asyrylyp jatyr. Jergilikti qoǵamdastyqqa tıimdi ıntegratsııalaý úshin otbasyn, onyń ishinde balalardy tolyq qoldaýdy, sondaı-aq áleýmettik-medıtsınalyq jáne bilim berý qyzmetterin qamtıtyn beıimdeý ári ıntegratsııalyq qyzmetter kesheni usynylady.
Qonys aýdaratyndar men qandastardy beıimdeý jáne ıntegratsııalaý úshin negizgi qyzmet túrleriniń tizbesi qalyptastyryldy.
Beıimdeý jáne ıntegratsııalaý merzimi Otbasynyń tsıfrlyq kartasy jáne mobıldi qosymsha arqyly monıtorıngti eskere otyryp, bes jyl boıy júzege asyrylady.
Bıylǵy birinshi toqsanynda qonystanýdyń barlyq óńirinde qandastar men qonys aýdarǵandardy beıimdeý jáne ıntegratsııalaý boıynsha qyzmet kórsetýdi keńinen qoldaný josparlanǵan.
Sondaı-aq, qonys aýdaratyndar men qandastardy qabyldaıtyn óńirlerde turǵyn úı satyp alý úshin baspana qunynyń 50 paıyzyn, biraq 4 mln teńgeden aspaıtyn mólsherde qarjylyq kómek alýǵa quqyǵy bar ekonomıkalyq mobıldilik sertıfıkaty engizildi.
2023 jyly shilde aıynan bastap turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin 1 310 ekonomıkalyq mobıldilik sertıfıkaty berildi. Bıyl 9 433 adamdy kóshirý josparlanǵan.
- Úkimet aıqyndaıtyn óńirlerge qandastardy qonystandyrý qarastyrylǵan. Bul óńirlerdiń arasynda Pavlodar, Qostanaı, Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan jáne Abaı oblystary bar. Al Úkimet aıqyndamaǵan basqa óńirlerge kelgen qandastar «qandas» mártebesin alýda qıyndyqtarǵa nemese kedergilerge tap bolyp jatqany aıtylyp júr. Osy másele boıynsha túsindirip ótseńiz. Sonda, «qandas» mártebesin alý úshin tek belgilengen óńirlerge ǵana barýy kerek pe?
- Joq, «qandas» mártebesin alý úshin Úkimet aıqyndaǵan óńirlerge ǵana barý mindetti emes.
Konstıtýtsııanyń 21-baby 1-tarmaǵyna sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda zańdy túrde júrgen árbir adam erkin júrip-turýǵa jáne turǵylyqty mekendi óz qalaýynsha tańdap alýǵa quqyǵy bar.
Memleket basshysynyń 2022 jylǵy halyqqa Joldaýynda qandastardy kóshirý saıasatyn túbegeıli reformalaý, demografııalyq jáne ekonomıkalyq úrdisterdi, sondaı-aq jalpyulttyq múddelerdi eskere otyryp, ishki kóshi-qondy retteý jóninde usynystar ázirleý tapsyrylǵan.
Elimizde etnıkalyq qazaqtardy qonystandyrýdyń negizgi algorıtmi 5 baǵyt boıynsha júzege asyrylyp jatyr. Birinshi baǵyt - Otbasy músheleriniń nemese jaqyn týystarynyń elde turaqty turýy jaǵdaıynda otbasyna qosylýy. Ekinshi baǵyt - odan ári jumysqa ornalasý jáne bos jumys ornyna ornalasý maqsatynda jumys berýshiniń shaqyrýy. Úshinshi baǵyt - demografııalyq damýǵa suranys, damý áleýeti bar aglomeratsııa aýmaqtarynda ári aýyldyq eldi mekenderde, shaǵyn jáne monoqalalarda, aýdandyq jáne oblystyq mańyzy bar qalalarda qonystandyrý. Osy úsh baǵyttyń talabyna saı keletin etnıkalyq qazaqtar elimizdiń ár óńirine turaqtana alady. Tórtinshi baǵyt - Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan óńirlerde qonystandyrý. Bul rette Abaı, Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystary eskerilgen. Osy óńirler eńbek tapshylyǵy bar óńirlerge jatady. Qonystandyrýdyń osy baǵyty boıynsha memlekettik qoldaý sharalary kórsetiledi. Besinshi baǵytta Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵarǵy oqý oryndarynda oqıtyn etnıkalyq qazaqtar qamtylǵan.
Jalpy, qonystandyrýdyń jańa tásili Qazaqstan Respýblıkasynyń shet elderdegi mekemeleri nemese «Qutty meken» mobıldik qosymshasy arqyly qandas mártebesin berýge qujattardy qabyldaýdy kózdeıdi.
2023 jyly tarıhı Otanyna oralyp, qandas mártebesin alǵandardyń sany 21 myń adam boldy. Al 2022 jyldyń osy kezeńinde elimizge 19 myń qandas kelgen.
Jańa tásilmen kelgen 6 200 qandastyń 2 926-sy soltústik óńirlerge qonystanǵan, jeteýi aglomeratsııa aımaqtaryna qonystandy,
3 242-si otbasymen birigý maqsatynda kelgen jáne 25-i jumysqa ornalasý maqsatynda qandas mártebesin alǵan.
Qandas mártebesin alý týraly sheshimdi etnıkalyq qazaqtar óz betinshe jáne erikti túrde qabyldaıdy jáne jyldan-jylǵa tarıhı Otanyna keletin etnıkalyq qazaqtardyń sany artyp jatyr. Elimizge turaqty turýǵa kelgen etnıkalyq qazaqtardyń quqyqtary buzylmaıdy.