Armysyń, jańa Astana!
«Astanany aýystyrý ıdeıasyn Prezıdent 1994 jyly 6 shildede Joǵarǵy Keńes májilisinde aıtqan. Bul Nursultan Ábishulynyń týǵan kúni edi. Óz usynysyna depýtattardyń qalaı qaraǵanyn ol búginde kúlip eske alady:
- Bul naǵyz «mylqaý sahna» boldy. Gogoldiń «Revızoryndaǵy» sııaqty. Úreı sezimi, tańyrqaý, naǵyz shoshyný júzderinen baıqalyp turdy.
Alaqan sırek soǵyldy, burynǵydaı dý qol shapalaqtaýǵa ulaspady. Ol toqtaǵanda zaldy meńireý únsizdik basty.
Talqylaýda daýys ekige jaryldy. Kópshiligi: aýystyrý qajetsiz, óıtkeni astana bar dep sanady. Azshylyǵy: aýystyrý qajet, biraq qazir emes, buǵan zor qarajat qajet etiledi desti.
Nursultan Ábishuly astanalardy aýystyrýdyń álemdik tájirıbesin taldap, onyń jaǵdaıy árqıly bolǵanyn túsindirdi. Qazaqstan astanasyn aýystyrýdyń qajettigi nege kenetten paıda boldy?
Kenetten emes. Buǵan deıin Qazaqstannyń Mınıstrler keńesi men Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetin basqaryp turǵanda Almatynyń Astana retindegi fýnktsııasyn atqarýǵa asa jaramdy emestigin anyqtaǵan. Qalada keńeıetin keńistik joq. Jańa ákimshilik ǵımarattar men turǵyn úı keshenderin salýǵa bos oryn bolmaıtyn. Jan-jaǵynan taý qorshap, seısmologııalyq qater tónip turady».
Avtor Nıkolaı Zenkovıch atap ótkendeı, «Uly adam týraly ulaǵatty kitaptyń» biregeıligi eń jas oqyrmandarǵa - mektep oqýshylaryna arnalǵan jalǵyz eńbek bolýy.