Armenııada «Abaı-175» jınaǵy jaryqqa shyǵady
A.Safarıannyń aıtýynsha, jınaqtyń biregeıligi - Abaıdyń kóptegen eńbekteri tuńǵysh ret armıan tilinde basylyp shyǵady. Keńes dáýirinen beri qoldanysta júrgen shyǵarmalardyń armıan tilindegi aýdarmalary qazirgi armıan tiliniń normalaryn eskere otyryp redaktsııalanatyn bolady. Jınaq armıandyq ǵylymı jáne stýdenttik orta ókilderi úshin qundy oqý quraly, sonymen qatar armıan oqyrmandary úshin qyzyqty ádebı shyǵarma bolady.
«EMÝ Qazaqstannyń Armenııadaǵy Elshiligimen birlese otyryp, biregeı jańa «Abaı-175» mereıtoılyq kitabyn shyǵarýdy josparlap otyr. Kitap úshin arnaıy alǵy sóz jazylǵan. Jınaqqa armıan tilinde alǵash ret shyǵatyn «Qara sózder» enedi. Sondaı-aq, Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» dılogııasy negizinde fýndamentaldy epıkalyq romanyn qaıta basyp shyǵarý josparlanǵan. Bul roman armıan tilinde jarııalandy, biraq sodan beri jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ótti», - dedi A.Safarıan.
A. Safarıan Abaıdyń Qazaqstannyń eń uly aqyndarynyń biri ǵana emes, sonymen birge mádenı murasy barlyq adamzattyń baılyǵy bolyp tabylatyn aqyn ekenin aıtady. Atap aıtqanda, EMÝ-diń shyǵystaný fakýltetinde oqý baǵdarlamasy aıasynda stýdentter uly Abaıdyń shyǵarmashylyq murasymen tanysady. Osy turǵyda jańa jınaq osy murany zertteýde aıtarlyqtaı kómek bolady.
«Búgingi armıan stýdentteri Abaıdy orys tiline aýdarý arqyly kóbirek biledi. Sonymen birge, lıngvıst retinde Abaıdyń keńestik kezeńdegi shyǵarmalarynyń armıan tilindegi aýdarmalary onyń ulylyǵyn asha almaǵanyn ókinishpen atap ótken jón. Sondyqtan biz kórkem aýdarma sheberlerin, aýdarmashy aqyn-jazýshylardy jańa basylymdy daıyndaý isine shaqyrdyq», - dep sózin qortyndylady A.Safarıan.
Abaı shyǵarmalaryn armıan tiline aýdarýdy tájirıbeli armıan aqyny-aýdarmashysy Varýjan Hastýr júzege asyrady. Ol Shákárim, Maǵjan Jumabaev, túrkimen ádebıetiniń klassıgi Maqtymqulı Fragı, sonymen qatar Omar Haııamnyń shyǵarmalaryn aýdarý arqyly tanymal boldy.
Avtory Azamat Álmaǵanbetov