Árkim istegen qylmysy úshin jaýap berýi tıis – tergeýshi-áıel
Petropavl turǵyny Álııa Eshpenova osy mamandyqty jastaıynan armandap, adamnyń taǵdyryn sheshetin júgi aýyr jumysta nátıjeli eńbek etip jatyr. Búginde polıtsııa podpolkovnıgi shenine deıin kóterilgen bilikti mamanmen QazAqparat tilshisi suhbat qurǵan edi.
Álııa Rýslanqyzy, alǵashqy jumys kúnińiz esińizde me ? Qandaı qylmys boıynsha shaqyrtýǵa bardyńyz?
Árıne, esimde. Umytylmaıtyndaı boldy ǵoı. Jumysqa ornalasý týraly buıryq shyǵysymen-aq, táýliktik kezekshilikke tústim. Sol kúni kenetten qaıtys bolǵan zeınetker áıel boıynsha shaqyrtý tústi. Buǵan deıin men máıitti ustap kórmep edim. Qoryqsam da, tıisti jumysty atqardym.
Sol kúni Petropavldaǵy Jambyl kóshesindegi 7 kóliktiń tonalǵandyǵy týraly habarlama tústi. Shaqyrtýǵa meni jiberdi. Zardap shekken jeti adammen 5 saǵat jumys istedim.
Al, eń qıyn tıgeni – jas jigittiń óz-ózine qol salyp, basyna myltyqpen atýy. Bul oqıǵa da sol 2006 jyly boldy. Oqıǵa ornyna kelgende aldymdaǵy kórinisten shoshyp kettim.
Shashyraǵan qannan aıaq alyp júre almaısyń. Tipti, páterdiń tóbesine de mıy jabysqan ǵoı. Amal joq, emotsııaǵa erik bermeı, bar kúsh-jigerimdi jınap, iske kiristim. Óıtkeni, moraldi-psıhologııalyq turǵyda men mundaıǵa daıyn edim. Bizdi kez-kelgen jaǵdaıda jumys isteýge úıretti.
Ýaqyt óte kele mundaıǵa adamnyń eti úırenetin shyǵar, qazir qalaı qabyldaısyz ?
Iıa, ári tájirıbe jınalady ǵoı. Eń bastysy, júrekke jaqyn almaý kerek, ár oqıǵany emotsııamen qabyldaıtyn bolsań, bul jerde kópke barmaısyń. «Bul meniń jumysym, adamdarǵa kómegim kerek, bul – meniń qyzmettik mindetim» dep iske kirisesiń. Qazir bul salada eńbek etip jatqanyma 17 jyl.
Zattaı aıǵaqqa oqıǵa ornynan tabylǵan zattyń bári jatady ma ?
Aıǵaqty zatqa asa uqyptylyqpen qaraý kerek. Bizdiń jumysta usaq-túıek bolmaıdy. Oqıǵa orny jasalǵan qylmys jaıynda kóp málimet berýi múmkin, sondyqtan bolmashy nárse kóringen zat ta nazardan tys qalmaıdy. Bizdiń mundaıda eń basty mindetimiz – qylmys quralyn tabý.
Tergeýshiniń jalpy jumysy týraly aıtyp berińizshi?
Polıtsııa bóliminiń kezekshi bólimshesinen qylmys týraly habarlama túsisimen biz oqıǵa ornynyń qorǵalýyn qamtamasyz etýimiz qajet. Máselen, kisi óltirý qylmysy boldy, zattaı aıǵaqtar joǵalmaýy úshin, polıtsııa qyzmetkerleri oqıǵa ornyn kúzetedi. Budan keıin tergeýshi kezekshige qylmys bolǵan jerdi qarap shyǵý úshin qandaı mamandar qajet ekenin aıtady, ádette olar sot-medıtsına saraptamasynyń mamany jáne krımınalıst maman. Tergeýshi kelgenge deıin kýágerlerdi daıyndap qoıýlary qajet. Biraq, is júzinde dál osylaı bola bermeıdi. Jalpy qylmys ornyn qaraýdyń arnaıy ázirlengen ádistemesi bar. Kisi ólimi, zorlyq nemese tulǵaǵa qatysty basqa da qylmys jasalǵanda oqıǵa ornyn sapaly qarap shyǵý qajet. Bul óte mańyzdy. Kóp jaǵdaıda qylmystyq isti tergeý jáne ony sotta qaraý nátıjesi osy oqıǵa ornyn qaraý sapasyna baılanysty bolady.
Al qylmysqa kúdikti oqıǵa ornynda ustalsa, bul bizdiń jumysymyzda azdap bolsa da jeńildetedi. Ustalǵan adamǵa onyń quqyǵyn túsindiremiz, prokýratýramen kelise otyryp, jaýap alamyz. Tergeý barysynda kúdikti 72 saǵatqa ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamaýǵa alynady. Keıin sot arqyly bultartpaý sharasy qoldanylady.
Al tikeleı tergeýshiniń jumysy – dáleldemelerdi jınaý. Qylmystyq-protsessýaldyq zańnama boıynsha, biz kýágerlerden jaýap alamyz. Zardap shegýshi men kúdiktiniń aty-jónin anyqtap, olar týraly málimet jınaımyz. Qaıda jumys isteıdi, qylmys jasalǵan kúni qaıda boldy, onyń aldyndaǵy táýlikte ne istedi, kimmen kezdesti, taǵysyn taǵylar. Qajetti saraptamalardy taǵaıyndaımyz.
Aldyńyzda otyrǵan sottalýshyny aıaıtyn kezderińiz boldy ma ?
Túrli oqıǵalar bolady, abaısyzda jasalatyn qylmystar bar nemese tyǵyryqqa tirelip, adasqannan baratyndar bolady, adam bolǵannan keıin aıaısyń, biraq árkim istegen qylmysy úshin jaýap berýi tıis. Birde, aqyl-esi aýysqan sottalǵandy tergedim. Ony densaýlyǵyndaǵy kináratqa baılanysty eshkim jumysqa almady, qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, joqtyqtan birneshe ret urlyqqa barǵan eken. Men ol kisini aıadym, biraq, ádildik ornaýy kerek. Іstegen qylmysy úshin túrmege otyrdy. Keıin estidim, ol kamerada óz-ózine qol salypty.
Osy mamandyqty tańdaǵanyńyzǵa ókingen kezderińiz bolǵan joq pa ?
Joq, ókingen emespin. Óıtkeni ádemi forma kıip, qylmystardy ashý -meniń bala kezgi armanym bolatyn. Júrek qalaýymen keldim. Jumys qıyn, menińshe, qaı salada bolmasyn óz qıyndyǵy bar. Biraq istegen isińdi unatsań, ol qıyndyq baıqalmaıdy.
Іshki ister organdarynda áıelderge jumys isteý erlerge qaraǵanda qıyn emes pe? Bul salada eńbek etý úshin qandaı qasıetterge ıe bolý qajet ?
Árıne, bizderge qıynyraq, sebebi, otbasyndaǵy jaǵdaı, kóńil-kúı áıelderge baılanysty. Úıge kirgende syrttaǵy jumysty, bar máseleni dalada qaldyrýǵa tyrysasyń. Tamaq pisirý, kir jýý, bala baǵý, tárbıeleý, sabaǵyn oqýǵa kómektesý. Munyń bárin eńserý úshin seni qoldaıtyn, túsinetin, kómektesetin, qıyn kezde janyńnan tabylatyn azamatyń bolýy kerek.
Al, bul salada qandaı da bir jetistikke jetý úshin eńbekqor bolý qajet. Sondaı-aq, sabyrly bolý, uqyptylyq, shydamdylyq, saraptaı bilý. Tergeýshi, ol ári - psıholog, ár adamnyń yńǵaıyn, ári tilin taba bilý mindet.
Qazir Sizdiń mindetińizge ne kiredi?
Men qazirgi ýaqytta Petropavl qalalyq polıtsııa basqarmasynyń uıymdastyrý-analıtıkalyq jumys tobynda aǵa tergeýshi bolyp eńbek etemin. Qylmystyq isterdi qarap, olardy tergeý ýaqytyna monıtorıng júrgizemin. Basqa kúsh qurylymdarymen baılanys ornatyp, Zańnyń buzylmaýyn qadaǵalaımyn.
Mereke qarsańynda qyz-kelinshekterge, analarymyzǵa qandaı tilek joldaısyz ?
Áıel adam óz-ózimen úılesimde bolsa eken deımin, sonda onyń qolynan kelmeıtin is joq, bul meniń ómirlik ustanymym. Jaqsy kórińizder, mahabbat tek er adamǵa ǵana qatysty emes, Otanymyzdy, atqaryp otyrǵan jumysyńyzdy, ómirdi súıińizder!
Rahmet!