«Arqanyń altyn táji»: Qarqaralyda qaı jerge baryp demalýǵa bolady
Qarqaraly t arıhy
Qarqaraly – Qaraǵandy oblysynyń eń aýqymdy jáne shalǵaı aýdandarynyń biri. Onyń basty baılyǵy – erekshe tabıǵaty, taýly-ormandy oazıs. Týrızmdi damytýda erekshe oryn alatyn Qaraǵandy oblysyndaǵy orman alqaptarynyń 90%-dan astamy osy Qarqaralyda ornalasqan.
«Qarqaraly» ataýynyń paıda bolý tarıhy týraly oı-pikirler jeterlik. Ańyzdardyń birine súıensek, Baıan Sulý bas kıimin osy qasıetti jerlerge tastaǵan-mys (qarqara – áıelderdiń úshkir pishindi bas kıimi). Sodan beri bul jerlerdi Qarqaraly dep atap ketken.
«Jalpy, Qarqarań sózin paıdalaný durys sııaqty. Bul sóz «táj» degendi bildiredi, ol el bıleýshileri men handy qarapaıym adamdardan joǵary mártebesimen erekshelendirgen», - deıdi etnograf, tarıhshylar.
Aýdan ortalyǵy – Qarqaraly qalasy 1824 jyly qurylǵan. Biraq Qarqaraly óńiriniń tarıhy osy 200 jylmen ǵana shektelip qoımaıdy. Tarıh bul aımaqtan tipti jer betindegi eń alǵashqy jyrtqysh ań túrleri – dınozavrlardyń qaldyqtary tabylǵanyn dáleldedi. Al qala mańyndaǵy Kent taýlaryndaǵy Taldy qorymynan (Qasym Amanjolov atyndaǵy aýyl) tabylǵan «Altyn adam» – ejelgi saq jáne ǵun taıpalary dáýiriniń sımvoly. Osy derekterge súıensek, Qarqaralynyń 2 myń jyldan astam tarıhy bar. Onyń kóp ǵasyrlyq tarıhy uly aǵartýshy Abaı men onyń ákesi, Qarqaraly ýeziniń aǵa sultany Qunanbaı Óskenbaıulynyń esimimen tyǵyz baılanysty. Qala ortalyǵynda áıgili Qunanbaı meshiti ornalasqan.
XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Qarqaraly Ortalyq Azııadan, Qytaıdan Sibirge kerýen jolynyń qıylysy retinde saýda, ónerkásip, mádenıet jáne bilim berýdiń mańyzdy núktesine aınalǵan. 1848 jyldan 1930 jylǵa deıin Qarqaralynyń soltústigindegi Qarasor kóliniń jaǵasynda áıgili Qoıandy jármeńkesi ótken.
Aýdan aýmaǵynda aýdany 112,1 myń gektardan asatyn erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaq – Qarqaraly memlekettik ulttyq tabıǵı parki ornalasqan.
Qarqaralyǵa qalaı jetýge bolady?
Qarqaraly oblys ortalyǵynan shyǵysqa qaraı 220 shaqyrym jerde ornalasqan. Kún saıyn Qaraǵandydan Qarqaralyǵa avtobýstar qatynaıdy, olardyń baǵasy shamamen 1000 teńge. Tezirek jetkizgisi keletinder úshin mobıldi qosymshalar arqyly jeke tasymaldaýshylardy tabý ońaı. Jeke taksı júrgizýshileri bir jolaýshyǵa shamamen 2 500-3 500 teńge aqy alady.
Eger siz Qarqaralyǵa óz kóligińizben barǵyńyz kelse, Qaraǵandydan Buqar jyraý aýdany Botaqara kenti arqyly Pavlodar tas jolyna shyǵýyńyz qajet. Qaraǵandydan Qarqaralyǵa deıingi joldyń uzyndyǵy – 221 shaqyrym. Ortasha júrispen 2,5 saǵatta jetýge bolady.
Qaıda toqtaýǵa bolady?
Qazir aýdanda 3 myńǵa jýyq týrıst qabyldaı alatyn 35 demalys úıi bar. Olar ártúrli ýaqytta jumys isteıdi. Mysaly, keıbir demalys oryndary tek jaz aılarynda qyzmet kórsetetin bolsa, keıbireýleri jyl boıy jumys isteıdi. Shaǵyn demalys oryndary tek demalatyn oryndar usynsa, úlken demalys úıleri tamaq pen qosymsha qyzmet kórsetýge daıyn. Osyǵan baılanysty baǵa jaǵynan da aıyrmashylyq bar. Mysaly, qala aýmaǵyndaǵy qonaq úıde qoný bir adamǵa táýligine 4 000 teńge turady. Al demalys úılerinde bir adamǵa táýligine 20 000 teńge tóleýge týra keledi. Sondaı-aq jeke kottedj-úılerdi jalǵa alýǵa bolady, olardyń ortasha baǵasy táýligine – 35 000 teńge.
Negizi, baǵalar Qazaqstannyń basqa kýrorttyq aımaqtarynan aıtarlyqtaı erekshelenbeıdi. Keıbir demalys oryndarynan sál arzanyraq dep aıtýǵa bolady. Buǵan Qarqaraly tabıǵı qoryǵyna keletin týrıster sany dálel. Jyl saıyn týrıster sany artyp keledi. Ótken jyly munda 24 myńǵa jýyq týrıst kelgen.
Qandaı kórikti jerler bar?
Ulttyq park aýmaǵynda 4 týrıstik baǵyt bar.
- Shaıtankól ańyzdary
- Úsh úńgir
- Tas ertegileri
- Tarıhı eskertkishter
Endi osy baǵyttar týraly tolyǵyraq toqtalsaq.
Shaıtankól – Qarqaraly qalasynan 5 shaqyrym jerde ornalasqan. Kólemi jaǵynan shaǵyn, uzyndyǵy nebári 60 metr, eni – 40 metr. Alaıda ol respýblıkalyq mańyzy bar tabıǵat eskertkishi bolyp sanalady ári Qazaqstannyń erekshe qorǵalatyn aýmaqtarynyń tizimine engen.
Bul – ańyzdarǵa toly eń jumbaq oryndardyń biri. Ólketanýshylardyń aıtýynsha, kól Áýlıe Jırensaqaldyń esimimen atalǵan. Bul týraly halyq arasynda kóptegen ańyz bar.
Ejelgi ýaqytta Áýlıe Jırensaqal osy ormandy aımaqqa kelip, búkil el boıynsha saıahattaǵan. Áýlıe bıik taýlardyń biriniń basynda ómir súrgen dep aıtylady. Birde ol Shaıtankólge barǵan. Kólge jaqyndaǵan kezde sýda júzip júrgen adamdarǵa uqsaıtyn eki sary sulbany baıqaıdy. Bir-birimen sóılese otyryp, olardyń biri túsiniksiz tilde «Ábilet, Ábilet!» dese, ekinshisi oǵan «Jábilet» dep jaýap beredi.
Áýlıe bul ekeýi erli-zaıyptylar ekenin bilgende, olardyń odan ári kóbeıýinen qorqyp, duǵa etip, qatty aıqaılady. Sodan keıin eki jyn birden joǵalyp ketedi. Osydan keıin Áýlıe kólge jıi kelip, duǵa oqyǵan. Sondyqtan kól «Shaıtankól» degen laqap atqa ıe bolǵan deıdi.
Taǵy bir ańyz Shaıtankóldi jumbaq krest tarıhymen baılanystyrady. Jazbalarǵa sáıkes, júz jyl buryn, kóptegen adamnyń ótinishi boıynsha arhıepıskop Mıhaıl jyndar men shaıtandardy qorqynyshty jerden shyǵarý úshin kóldiń batys jaǵalaýyna krest ornatqan eken. Alaıda kóp uzamaı krest túsiniksiz mıstıkalyq kúshtiń áserinen sýǵa qulap ketken. Sodan ony «Shaıtankól» dep atap ketken deıdi taǵy bir ańyzda.
Kóldi tabıǵat keremeti dep ataýǵa bolady. Óıtkeni ol teńiz deńgeıinen 1 200 metr bıiktikte ornalasqan. Osy ýaqytqa deıin ǵalymdar men mamandar ony zerttemegen. Shaıtankól ózendermen nemese bulaqtarmen tolyqpaıdy. Biraq qardyń kóp erýine, qatty jańbyrǵa nemese kerisinshe jazǵy qurǵaqshylyqqa qaramastan, munda sý deńgeıi eshqashan tómendemeıdi nemese kóterilmeıdi. Sýdyń hımııalyq quramy da, kóldiń tereńdigi de áli belgisiz. Bul sý qoımasynyń túbin áli eshkim kórmegen deıdi jergilikti halyq.
Týrıster kólge jaıaý bara alady. Al kólikpen barý shamamen 3 saǵatty alady. Qysta qardyń qalyńdyǵynan munda jetý múmkin emes.
Úsh úńgir «Qarabaıyr adamnyń úńgiri» dep te atalady. Bul Qarqaraly tabıǵı qoryǵynyń týrıstik oryndarynyń biri. Úńgirdegi tóbeniń bıiktigi – 5 metr, eni – 20 metr, uzyndyǵy – 10 metr.
«Úsh úńgir» – Qarqaraly memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Taý» ormanshylyǵy, Máliksaı alqabynda ornalasqan alǵash qaýym mekendegen úngirler. Negizgi geografııalyq pýnktteriniń ataýy – «Tabıǵat murajaıy», «Úsh úńgir». Qashyqtyǵy – 12 shaqyrym. Aıaldamany eskersek, shamamen 1 saǵat 20 mınýtta jetýge bolady. Marshrýt Qarqaraly MUTP keńsesinen bastalady. Odan keıin qalanyń ońtústik shetkeri shekarasymen júrip otyryp, tamashalap kóretin birinshi nysan – «Tabıǵat murajaıy». 1983 jyly salynǵan, aǵashtan turǵyzylǵan ekiqabatty qurylys. Bul jerden týrıster ulttyq parktiń ósimdikter men janýarlar álemin, ózen-kólderi men taý-ormandary kórsetilgen Qarqaraly taýlarynyń maketi, tarıhy týraly jalpy málimet ala alady. Murajaı janynda aýmaǵy 2 gektarǵa jetetin, janýarlar mekendeıtin zoologııalyq voler ornalasqan. Volerde sýyrlar, buǵylar, bızondar mekendeıdi. Ekinshi tamashalaıtyn nysan – «Úsh úńgir» týrıstik marshrýty.
Tas ertegisi (Basseın) kóli– Qarqaraly memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Taý» ormanshylyǵynda ornalasqan. Uzaqtyǵy – 4,6 shaqyrym. Aıaldamany eskersek, 3 saǵatta jetýge bolady. Jalpy aýdany – 0,14 gektar.
Basseın kóli – Qarqaraly qoryǵyndaǵy kórkem shaǵyn kól. Pishini júzý basseınine uqsas bolǵandyqtan «basseın» dep atalǵan. Teńiz deńgeıinen 1200 metr bıiktikte ornalasqan geologııalyq biregeı túzilim. Kóldiń uzyndyǵy – 60 m, eni – 40 m, ortasha tereńdigi – 3 m. Granıtti bıik tastarmen qorshalǵan. Jan-jaǵyndaǵy jartas tastar jazda kóldi kóleńkelep, sýyn býlanýdan saqtaıdy. Batys, soltústik jaǵalaýlar oıpatty keledi. Shyǵys jaǵalaýy ashyq, jumsaq, sý deńgeıi bir qalypta saqtalady. Kólge qar men jańbyr sýy quıylady, sondyqtan kól sýy móldir, tuşy.
Tarıhı eskertkishter
XVI-XVII ǵasyrlarda Qarqaralyny jońǵarlar men qalmaqtar basyp aldy. Eger epostyq jyrlarda Qarqaraly mahabbat, tynyshtyq ornaǵan jer dep atalsa, onda tarıhı derekkózderde jońǵar-qalmaq mekeni retinde de belgili. Buǵan dálel: Qyzyl kent – Kent taýlarynda ornalasqan Qyzyl saraı.
Saraı barlyq jaǵynan jartasty taýlarmen qorshalǵan shaǵyn jazyqta, Qaraǵandydan 260 shaqyrym jerde, Qyzylsý ózenindegi Qyzylkent shatqalynda ornalasqan. Saraı – XVI-XVII ǵasyrlardaǵy sáýlet eskertkishi.
Qyzyl saraıdyń qurylysy búgingi kúnge deıin saqtalǵan. Bul bir kezderi eki qabatty krest tárizdi sáýlet eskertkishi bolǵan. Qurylys materıaly jergilikti jerlerde óndirilgen qyzyl tastan oıylǵan.
Qyzyl kent 15 gektardan astam jerdi alyp jatyr. Bir kezderi saraıda 5 000-ǵa jýyq adam bolǵan. Qalada saýda jaqsy damyǵan. Arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan saýda dúkenderiniń, alys elderden ákelingen taýarlar osyǵan dálel. Sonymen qatar jergilikti turǵyndar duǵa etetin ǵıbadathana bolǵan. Arheologtar ony 2011 jyly taýyp alǵan. Al sodan keıin Qyzyl saraıdyń ornynan úlken qala men býdda ǵıbadathanasy tabyldy.
Bir qyzyǵy, bul ǵıbadathana tabylǵanǵa deıin jergilikti turǵyndar Áýlıe bıkeshke tabynǵan.
Qazba jumystary kezinde tabylǵan artefaktilerdiń kópshiligi jergilikti jaǵdaıǵa sáıkes kelmeıdi. Olardyń áshekeıi Mońǵolııadaǵy Lama hramdarynda qoldanylǵanǵa uqsaıdy. Osyǵan baılanysty zertteýshiler bul býddıstik lamalardyń ǵıbadathanasy degen qorytyndyǵa keldi.
Qarqaralynyń qasıetti topyraǵynda halqymyz maqtan tutatyn alyp tulǵalar týyp-ósken.
Bul jer Qazybek bıdiń, erjúrek aqyn jáne kompozıtor Mádı Bapıulynyń, Táttimbettiń, Kenje bıdiń, aqyn Shójeniń kishi Otany bolyp sanalady. Alash Ordanyń alyp uldary Nyǵmet Nurmaq, Jaqyp Aqbaı, Álimhan Ermek, búkil álemge qazaq án ónerin kórsetken Mádiǵalı Tátim, Ámire Qashaýbaev, ánshi-bulbul Júsipbek Elebekov, aqyn Qasym Amanjolov, halyq jazýshysy Áljappar Ábishev, «Halyq qaharmany», tuńǵysh qazaq ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov jáne belgili ánshi Maqpal Júnisova osy jerde týyp-ósken.
Qarqaralyda Abaı úıi, Qunanbaı qajy eski meshiti, Mádı Bapıulynyń jerlengen jeri, «78-kommýnarlardyń baýyrlas qabiri» dep atalatyn memorıaldyq keshen, sondaı-aq 5 000 eksponaty bar tanymdyq tarıhı-ólketaný murajaıy jáne basqa da kórnekti oryndar bar.
Qarqaraly ulttyq tabıǵı qoryǵy – Ortalyq Qazaqstannyń injý-marjany. Tabıǵı park florasynyń segiz júzden astam túri bar. Olardyń beseýi Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna engen. Janýarlar áleminde sútqorektilerdiń 46 jáne qustardyń 25 túri bar.
Týrısterdi qabyldaý úshin vızıt-ortalyq jumys isteıdi.