Arıstondar qalasy: Qyzylorda qashan ystyq sýmen qamtamasyz etiledi

<p>Qyzylorda &ndash; kóp qabatty úılerinde ystyq sý joq jalǵyz oblys ortalyǵy. Qala turǵyndary 30 jyldan beri sýdy ysytyp qoldanyp keledi. Bir kezderi shyqqan sý jylytqyshtar, jalpaq tilmen &laquo;arıstondardy&raquo; jappaı ornatyp aldy. Bul qyzylordalyqtar úshin máseleniń sheshimi bolǵandaı edi. Alaıda, onyń da elektr qýatyna táýeldiligi men kóleminiń shekteýliligi bar.&nbsp;Jyldar boıy sozylyp kele jatqan túıtkildi máseleniń túıini qashan sheshiledi? <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisi osy saýalǵa jaýap izdep kórgen edi.&nbsp;</p>

Qoldanystaǵy zańdylyqtarǵa ózgertýler engizilýi kerek

Oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasynyń málimetine súıensek, Qyzylorda qalasynda kóp qabatty 781 turǵyn úı bar. Sonyń tek altaýy ǵana ystyq sý qubyryna qosylǵan. Sondaı-aq, 2005 jyldan beri salynǵan 187 turǵyn úıge ystyq sý berýge múmkindik bar. Bul turǵyn úılerde avtonomdy jylý qazandyqtary ornatylǵan.

«Turǵyn úılerdiń qalǵan bóligi toqsanynshy jyldarǵa deıin paıdalanýǵa berilgen. Ázirge olardyń barlyǵyn ystyq sýmen qamtý múmkin bolmaı otyr. Qazir bul baǵytta oblys ákimi Nurlybek Nálibaevtyń tarapynan tıisti jumystar jasalyp jatyr. Osy maqsatta qurylǵan komıssııaǵa oblys ákiminiń birinshi orynbasary Serik Qojanııazov jetekshilik etedi. Aldaǵy ýaqytta qalǵan 438 úıdi ystyq sýmen qamtamasyz etý baǵytynda naqty ister atqarylady. Komıssııanyń birneshe otyrysy ótkizildi. Aldymen turǵyn úıge qatysty zańdylyqtarǵa ózgertý men tolyqtyrýlar engizýge baılanysty usynystar ázirlendi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev oblysqa jasaǵan sapary barysynda bul máseleni nazarǵa alyp, el Úkimetine tıisti tapsyrma berdi. Qazirge deıin turǵyn úıge qatysty zańdylyqtar boıynsha sý turǵyn úıdiń jertólesine deıin jetkiziledi. Ol «qyzyl shekara» dep atalady. Odan arǵy bóligin turǵyndar óz qarjysyna júrgizýi tıis. Bizdiń usynysymyz sol túıtkildi sheshýge baǵyttalǵan. Aldaǵy ýaqytta atalǵan másele el Úkimetinde qaralyp, depýtattar qaraýyna usynylady. Sodan keıin naqty sheshimin tabady degen oıdamyz», - dedi Qyzylorda oblysynyń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Bolatbek Ysmaǵulov.

Ystyq sýmen qamtamasyz etýdiń eki joly bar

Usynys sheshimin tapqannan keıin jobalyq-smetalyq qujattar jasalyp, tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi daıyndalady. Qazirgi ýaqyta osy baǵytta mamandar tıisti jumystardy qolǵa alyp otyr.

«Kóp qabatty úılerdi ystyq sýmen qamtamasyz etýdiń eki joly qarastyrylǵan. Alǵashqysy ashyq túrinde dep aıtylady. Bul boıynsha úı jylytýǵa kelip turǵan sýǵa qosylady. Ekinshisi jabyq túrinde dep baǵalanady. Ol broıler arqyly júrgiziledi. Árbir kóp qabatty turǵyn úıdiń jertólesinde ornatylǵan broıler arqyly kelip turǵan sýyq sý ysytylyp, páterlerge jetkiziledi. Ázirge tıimdi joba qarastyrylyp jatyr», - dep tolyqtyrdy basqarma basshysy.

Negizinde toqsanynshy jyldarǵa deıin Qyzylorda qalasynda ystyq sý máselesi bolmaǵan. Degenmen, odan bergi ýaqytta bul másele qurdymǵa ketip, uzaq jyldar boıy túıtkildi taqyrypqa aınaldy.

Oblys ortalyǵyndaǵy kópqabatty úılerge toqsanynshy jyldarǵa deıin ystyq sý berilip turǵanyn «Qyzylordajylýelektrortalyǵy» MQK bas ınjeneri Naýryz Sathanov rastady. Dese de, belgisiz sebeptermen ol aıaqsyz qalǵan.

Turǵyndar túıtkildiń sheshilýinen úmitti

Bul máseleni turǵyndar óz kúshimen sheshýge tyrysty. Árkim óz páterine sý jylytqysh qurylǵy ornatyp aldy. Árıne, ol túıtkildiń sheshimin tabýyna birshama áser etti.

«Alaıda, jaryq óship qalǵan kezde jylytqysh istemeıdi. Úıdegi kúndelikti sharýamyzdyń barlyǵyna ystyq sý kerek. Sondyqtan, burynǵydaı ystyq sý júıesin qalpyna keltirýdiń mańyzy zor dep sanaımyn. Bul másele elimizdiń kóptegen qalasynda oń sheshimin tapqanyn bilemiz. Biz de sondaı jaıly jaǵdaıdy qalaımyz», - deıdi qala turǵyny Aıda Najmatova.

Jergilikti bılik tarapynan budan burynǵy jyldarda atalǵan máselege oraı birshama jumys qolǵa alynǵan edi. Degenmen, qarjyǵa baılanysty josparlar keń aýqymda júzege asa qoıǵan joq. Sóıtip, oblys ortalyǵyndaǵy júzdegen kóp qabatty úıdiń turǵyndary áli kúnge deıin ystyq sýdyń ıgiligin kóre almaı otyrǵan jaıy bar.

Qyzylordalyqtar uzaq jyldan beri qordalanyp qalǵan máseleniń oń sheshimin tabýyna úmittenip otyr. Bul qala halqynyń turmys-tirshiligine ıgi áserin tıgizetini anyq. Turǵyndardyń qaltasyna da tıimdi.