Árbir ata-ana balalardyń ınternettegi ýaqytyn qatań baqylaýy kerek – depýtat
«Keıingi kezde elimizde bolyp jatqan balalardyń óz-ózine qol jumsaý oqıǵalary búkil qoǵamdy dúr silkindirdi. Bul qaıǵyly jaıttar, ásirese, áleýmettik jeliler men messendjerlerdiń balanyń psıhologııalyq densaýlyǵyna tıgizip otyrǵan zııandy áserin eskersek, máseleni sheshý kezek kúttirmeıdi. Parlament tıisti zańnamalyq normalar qabyldaǵany málim. Máselen, sýıtsıd týraly Qylmystyq kodekste arnaıy jańa quramda 2 bap qabyldandy, sonymen qatar sýıtsıdti nasıhattaýdy boldyrmaýǵa qatysty «Mass-medıa týraly» Zańda naqty retteý mehanızmi engizildi, budan bólek býllıngke jáne kıberbýllıngke arnaıy ákimshilik jaýapkershiligi engizildi. Bilim basqarmalarynyń janynan psıhologııalyq ortalyqtardy qurýǵa, psıhologııalyq qyzmetti jetildirýge baılanysty normalar qabyldandy. Degenmen, bul problema boıynsha qoǵam áli de alańdap otyr», - dedi J. Súleımenova Úkimet basshysy Oljas Bektenovtiń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, áleýmettik jelilerdegi qaýipti oıyndar, kvestter jáne zorlyq-zombylyqty nasıhattaıtyn kontent jasóspirimderdiń sanasyn ýlap, olardy qaýipti áreketterge ıtermelep keledi.
«Osyndaı kontenttiń taralýyna baqylaýdy kúsheıtý – kezek kúttirmeıtin másele dep sanaımyn. Prezıdent tapsyrmasymen Parlament qabyldaǵan zańnamalyq sheshimderdi oryndaýdy memlekettik organdar qatań baqylaýǵa alýy tıis. Árbir ata-ana balalardyń ınternettegi ýaqytyn qatań baqylap, zııandy kontentterden qorǵalǵanyna kóz jetkizýi kerek. Osyǵan baılanysty Aqparat jáne mádenıet mınıstrligi, Bas prokýratýra, jáne Tsıfrlyq damý mınıstrligi balalar úshin qaýipti kontentti anyqtap, zerdeleýde vedomstvoaralyq jaýapkershilikti kúsheıtýi qajet», - dedi depýtat.
Onyń paıymynsha, qaýipti kontentti anyqtaý jáne monıtorıng jasaý boıynsha avtomattandyrylǵan júıelerdi engizý kerek. Zııandy kontentti avtomatty túrde anyqtaı alatyn jáne buǵattaı alatyn jańa tehnologııalyq sheshimderdi ázirlep, qoldaný qajet. Mundaı júıeler ınternettegi qaýipti materıaldardy jedel baqylap, olardy birden joıý mehanızmderin qamtamasyz etýi tıis.
«Áleýmettik jeliler men messendjerlerdiń ákimshileri osy zańnamalyq talaptardy oryndaýy kerek dep talap etýimiz kerek. Budan bólek, ata-analardy zııandy kontenttiń qaýpi týraly tıimdirek aqparattandyrý úshin sapaly aqparattyq beınerolıkter ázirleý qajet. Oqý baǵdarlamalaryna oqýshylar arasynda zııandy kontentti zertteýge baǵyttalǵan tsıfrlyq saýattylyqty damytý komponentterin engizý kerek. Internetti qaýipsiz paıdalaný, jeke derekterdi qorǵaý jáne zııandy kontentti zerdeleý máseleleri arnaıy oqý pánderiniń mazmunynda ǵana emes, barlyq negizgi pánderdiń baǵdarlamasyna engizilýi shart. Sonymen qatar, bul taqyryptar tárbıe jumysynyń mańyzdy bóligine aınalyp, ata-analarǵa kómek bolýy qajet», - dedi Juldyz Súleımenova.