Árbir ulttyń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan rýhanı baılyǵy dinı qundylyqtarmen astasyp jatady - Serik Nurmuratov
Qazaq halqynyń rýhanı álemi elimizdiń terrıtorııasynda mekendegen ejelgi taıpalardyń qaýymdastyqtarynda tarıhı qalyptasqan mentaldyq, áleýmettik, psıhologııalyq etnomádenı dástúrlerden bastaý alatyny kúmán týǵyzbaıdy. Biz osyǵan oraı QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine qarasty Fılosofııa jáne saıasattaný ınstıtýty qazaq fılosofııasy jáne estetıkasy bóliminiń meńgerýshisi, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor Serik Nurmuratovty qazaqtyń fılosofııalyq oılaý dástúri týraly áńgimege tartqan edik.
- Serik Esentaıuly, ejelgi qazaqtardyń dúnıetanymdyq júıesin ýaqyt talabyna saı qaıta zerdeleýden ótkizý elimizdiń gýmanıtarlyq salasy úshin mańyzdy ekeni belgili. Qazaq fılosofııasy men onyń ulttyq ıdeıasynyń ózara baılanysy qaı deńgeıde qarastyrylǵan?
- Qazaqtyń álemdi qabyldaýy batystyq úlgilerden aıryqsha prıntsıpterge negizdelgen. Bul da ózinshe fılosofııalyq zerdeleýdiń túri. Ol danalyqty, sheber jáne sheshen sózdi joǵary qoıýshy rýhanı júıe dese de bolǵandaı. Al qazaq halqynyń danalyq taǵylymdary atalǵan tarıhı úlgini, mádenı paradıgmany sabaqtastyqpen jalǵastyryp kele jatqan biregeı mádenıet bolyp tabylady. Qazirgi kezeńdegi elimizde júzege asyrylyp jatqan "Mádenı mura" memlekettik baǵdarlamasy kórsetilgen erekshelikterimizdi, ulttyq daralylyǵymyzdy barynsha eksheı túsetinine senimdimiz.
Qazaqstannyń qoǵamdyq jáne fılosofııalyq oı-pikiriniń ejelgi zamannan qazirgi kezeńge deıingi tarıhy men damý logıkasyn, onyń ishinde qazaq halqynyń etnofılosofııasynyń erekshelikterin kórsetýdi I. Beısembıev, G. Segizbaev, M. Orynbekov, Ǵ. Esim, S. Aqataı, A. Qasabek, J. Moldabekov, Á. Nysanbaev, T. Ǵabıtov, І. Erǵalı jáne taǵy basqa da mamandar qolǵa alǵan bolatyn. Sonyń arqasynda qazirgi kezeńde birshama júıelengen túsinikter qalyptasqany belgili. Al endi qazaq fılosofııasymen onyń ulttyq ıdeıasynyń ózara baılanysyn qarastyrý da buryn-sońdy júzege asyrylmaǵan ǵylymı izdenisterdiń qataryna jatady.
- Jahandaný ulttyq tóltýmalyq kelbettiń bedersizdene bastaýyna áser etip otyr. Bul úrdis týraly Sizdiń qandaı paıymdaýlaryńyz bar?
- Bul zamanaýı úrdisterdiń ózindik qórinisi. Osyndaı yqpaldan eshqandaı qaýymdastyqtyń «mádenı arealy» syrtta qalyp otyrǵan joq ekeni de belgili. Sondyqtan obektıvti túrde órbip jatqan aqparattar aǵynyn qabyldaı otyryp, árbir etnıkalyq mádenıet óziniń biregeıligin, daralylyǵyn bildiretin qundylyqtar júıesine kóńil aýdarǵany, ony saqtaǵany, ári qaraı damytqany abzal. Sonda ǵana álemdik mádenıet óziniń kóptúrliligin, qaıtalanbas baılyǵyn urpaqtan urpaqqa bere alady, jasampaz dástúrdi jalǵastyrady. Árıne, qoǵamda qalyptasqan rýhtyń ártúrli sıpaty bar ekenin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Ońdy jáne teris baǵytta órbigen is-áreketter nátıjesi áleýmettik keńistikte ártúrli energetıkalyq qurylymdardy týyndatady. Sondyqtan perishte men jyn-shaıtan týraly qarama-qaıshylyqty rámizdik belgilerdiń dinı sanada bekýi kezdeısoqtyq emes. Jalpy dıalektıkanyń zańdylyǵynda osyndaı qatynastardyń rýhanı dúnıede oryn alýy múmkindigi jóninde aıtylyp ótiledi. Oǵan tek fılosofııalyq maǵynadaǵy paıymdaýlar jasaı alýymyz kerek, tıisti túsiniktemeler berý qajettiligi de bar. Al keıde kóbinese ateıstik ustanymdardaǵy áriptesterimizde máselege mysqylmen ǵana qaraýshylyq boı kórsetedi. Al máseleniń ekinshi qyry tek keıbir dástúrli konfessııalardyń aqıqaty moıyndalyp, qalǵanyna belgili skeptıtsızmmen baǵalaýler beriledi. Bul da ózindik syńarjaqtylyqtyń belgisi.
- Shyǵystyq dilge sáıkes keletin erekshelikter men Batystyq órkenıettik sıpattardyń jetistikterin sıntezdeý arqyly elimizdiń ózgesheligine saı keletin ulttyq ıdeıany anyqtaý týraly ne der edińiz?
- Bul maqsatqa qoǵamdy ishteı biriktirý, eshkimdi dúnıetanymynyń árqılylyǵyna baılanysty alalamaý, árbir adamnyń álemdegi ózindik qundylyǵyn baǵalaý sııaqty túsinikterden qurylǵan teorııalyq irgetastarǵa negizdelgen jaǵdaıda ǵana qol jetkizýge bolady. Jalpy aqıqattyń jolyn tańdaýdan artyq eshnárse joq. Oǵan tek ǵylym, din jáne mádenıettiń birtutas maqsatqa qyzmet etkeninde ǵana jetýge bolady. Fılosofııanyń mindeti osy birlikti barynsha ońtaıly joldarmen jasaý bolyp tabylady.
Qazirgi kezeńde Qazaqstan óziniń rýhanı, saıası, áleýmettik bolashaǵyn anyqtaý ústinde. Sonymen birge árbir qazaqstandyqtyń kóńilinde jatqan kóptegen suraqtardyń sheshimi ornyqty sıpatta tabyla bastaýy múmkin. Ekonomıkany, áleýmettik máselelerdi bir júıege keltirý arqyly qoǵamǵa tıimdi rýhanı qundylyqtar júıesin qalyptastyrýǵa bolady degen sózder, menińshe, ústirt aıtylǵan pikir. Sebebi, rýhanılyq qalyptasý zańdylyǵy qolaılylyqtan, pendege degen yńǵaılylyqtan týyndamaıdy. Kerisinshe, ol qıyndyqty adamdar jumyla otyryp birge jeńe bilýge úırený, eshkimdi shyqqan tegi men túr-túsine, ómir súrý saltyna qaramaı shettetpeýden bastalady. Al rýhanı damýdyń negizinde rýhanılyq ornyǵa bastaǵan qoǵamda qundylyqtar álemi óziniń naǵyz shynaıy beınesinde, óz formasynda bolmysyn kórsetedi jáne adam úshin qyzmet etedi, jeke tulǵany bul ómirde baqyttylyqqa jetkizedi. Rýhanılyqqa jetýdiń absolıýttengen mehanızmi bolmaıdy, ol tikeleı sýbektiniń ómir tájirıbesin jınaqtaý áreketterimen astasyp jatady.
Árbir ulttyń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan rýhanı baılyǵy dinı qundylyqtarmen astasyp jatady. Dinı modeldiń ómirde júzege aspaýyna kedergi jasalatyn negizder ulttyq qundylyqtarda emes, ol árbir adamnyń boıynda kóbinese jetekshi ról atqarýǵa beıim turatyn ego-emotsııalyq sezimderdiń qalyptan tys aýqymdy qamtýynda. Bul tarıhı protseste dinniń mánin ózgertýge, onyń áleýmettik bolmysta reaktsııalyq sıpatta baıqalýyna sebepker boldy. Al shyn máninde naǵyz rýhanı damýdyń jolyndaǵy sýbekt dinı ustanymdardy, prıtsnıpterdi, baǵdarlardy joqqa shyǵara almaıdy.
- Qoǵamda ár túrli konfessııanyń bolýy olardyń dinı qundylyqtarynyń, prıntsıpteriniń keıde sáıkes, keıde qarama-qaıshy kelýi damýdyń álemdik kóptúrlilikti sıpatyn tanytady. Biraq konfessııalyq ózimshildik halyqtar arasyndaǵy, mádenıetter suhbatyndaǵy qabyrǵa, alynbas kedergi ispetti bop tur ǵoı?
- Olar qazir ózara suhbattastyqtaǵy áleýmettik, dúnıetanymdyq qashyqtyqtyń saqtalýyna, túbinde adamzattyń ujdan máselesinde jiktelýine ákelip, ydyraýǵa sebepker bolyp otyr. Adamzatty rýhanı túsinikter boıynsha biriktirýdiń bir joly - Ortaq, birtutas Din bolǵanmen, ol tarıhı qalyptasqan konfessııalardy bir-birimen mehanıkalyq túrde qosýmen, jaqyndatýmen sheshilmeıtini belgili. Bul jaǵdaıda konfessııaaralyq tózimdilik, rýhanı qurmetteýshilik retteýshi ról atqarady. Dogmattar deńgeıindegi suhbat, nemese ymyraǵa kelý múmkindigi tómen nárse, tek suhbat jetilgen tulǵalyq deńgeıde oryn alýy yqtımal. Sondyqtan azamattardyń mádenıettilik deńgeıi men ózara tózimdilikke beıimdiligi qoǵamdaǵy dinı baǵyttar arasyndaǵy syıysýshylyqty nyǵaıtady.
Tarıhı protsestiń birligin qamtamasyz etetin, rýhanı sabaqtastyqqa, yntymaqtastyqqa negiz bolatyn ámbebap-adamdyq rýhanı qundylyqtar erkindik pen shyǵarmashylyqtyń, qaıyrymdylyq pen izgiliktiń arqasynda qalyptasady jáne damıdy. Adamnyń álemge qatynasyn aıqyndaýshy faktorlar aqıqattyń zańdylyǵymen, onyń úılesimdilik toly ustanymdarymen astasyp jatady. Sondyqtan árbir ámbebap qundylyqty qalyptastyrýshy shyǵarmashylyq sýbektisi Ǵalamdyq protsesterdiń jetile túsýine, adamnyń ómiriniń mándene túsýine óz úlesin qosady. «Adamzattyń bárin súı!» degen Abaı adamnyń rýhanı kemeldenýiniń asqaq shyńyn kórsetip bergen. Bul qazaq fılosofııalyq oıynyń álemdik deńgeıdegi ozyq úlgilerge teń kelýi dep baǵalanatyn tustary. Al Shákárimniń kórsetip bergen «Ujdan» týraly túsinikteri jalpy adamzattyq gýmanızmniń túpki mándik negizi bolyp tabylady. Mine, osyndaı etıkalyq kelbeti bar qazaq fılosofııasy tıisti baǵasyn ala túsetin ýaqyt ta keldi. Ol degenińiz joǵary oqý oryndaryndaǵy dáristeýdegi tıisti qurylymdardy quraıtyn rýhanııat álemi deýge bolady.
Kóshpeli mádenıetke saı qundylyqtar júıesi óziniń tabıǵatpen úılesimdiligimen erekshelenedi. Dástúrli qoǵamnyń rýhanı qundylyǵy kóbinese adamdy turaqtylyqqa, ásemdikke jeteleıdi, onyń boıyndaǵy boıaýlar názik lırıkamen kómkerilgen, tehnogendik pragmatızmnen alystaý. Sondyqtan qazirgi zamannyń órkenıetti baǵdarlary dástúrli qoǵamnyń rýhanı baılyǵyn joqqa shyǵarmaýy tıis, rýhanı qundylyqtardyń injý-marjandaryn saqtaýǵa tyrysqany jón. Onsyz qoǵamnyń barlyq aksıologııalyq astary bedersizdene túsedi, kópǵasyrlyq tarıhta qalyptaqan rýhanııat baılyǵy jahandanýdyń janshýynyń astynda qalady.
- Táýelsizdikke qol jetkizgennen keıingi kezeńdegi qundylyqtar júıesine kóptegen ózgerister enip jatqany belgili. Bul jerde dástúrlilik pen jańashyldyqtyń qatynasyndaǵy belgili bir balans bar ma?
- Árıne bar. Ol saqtalsa ǵana áleýmettik, rýhanı aýytqýlar men jańylysýlar bolmaıtyny belgili. Eski men jańanyń kúresi kez kelgen mádenıettiń qurylymyndaǵy protsess. Tek bul ahýaldyń negizgi ólshemi - rýhanılyqty, Aqıqatty aıqyndaýmen ǵana óziniń ońdy nátıjesin beredi degen oıdamyz. Bul qoǵamdaǵy azamattardyń rýhanı damýǵa bet burýymen astasyp jatatyn dúnıe. Adamnyń rýhanı damýy ekzotıkalyq tehnologııalardyń, jattyǵýlardyń, medıtatsııanyń nátıjesi emes, ol adamnyń naqty qoǵamda qaıshylyqtardy, máselelerdi izgilikti qadamdarmen sheship qana álemdi nurlandyrýǵa baǵyttalǵan áreketter.
Qazirgi zamandaǵy modernızatsııalaný kezeńinde fılosofııanyń, jalpy gýmanıtarlyq bilimniń negizgi sýbektisi bolyp adam esepteledi. Sondyqtan qoǵamdaǵy rýhanı qundylyqtar tek adamnyń jetilýine, kemeldenýine, úılesimdi ómir súrýine qyzmet etýi tıis. Bul úshin áleýmettik fılosofııanyń taldaýyndaǵy árbir qubylys osy ustanymdar turǵysynan qarastyrylýy abzal. Mádenı qundylyqtardyń mańyzdylyǵyn aıqyndaýdaǵy jaýapkershilik zor. Bul izdenisterdiń nátıjeleri qoǵamnyń irgetasyn ne nyǵaıta túsedi, ne shaıqalta bastaıdy. Sondyqtan izdenýshi únemi Aqıqat jolynda bolýy shart, odan basqa soqpaqtar jańylysý qadamdary. Bul rýhanı qalyptardy, qundylyqtardy qalyptastyrýdyń, damytýdyń irgetasy.
- Qazirgi tańda bul baǵytta qandaı ózekti máseleler bar?
- Qazaqstanǵa shet elderden kelip jatqan oralmandar arasynda saqtalǵan erekshe ulttyq rýhanı qundylyqtaryn áleýmettik fılosofııalyq saraptaýdan ótkizý, múmkindigi kelgenshe qazaq dıasporasy taraǵan jerdegi etnıkalyq mádenıettiń tóltýmalyq úlgilerin zertteý máseleleri qazir kún tártibinde tur. Qazaq jerindegi rýhanı mádenıettiń qundylyqtary áli tolyq suryptaýdan ótken joq. Rýhanı baǵdarlarymyzdyń júıeli túrde tujyrymdala túskeni biz úshin tıimdi. Ulttyq qaýipsizdiktiń qaınar kózi bolatyn Qazaqstan halqynyń rýhanı birligi máselesi osy rýhanı qundylyqtar qubylysymen astasyp jatady. Sondyqtan tek áleýmettik fılosofııa turǵysynan ǵana emes, dintaný, mádenıettaný, saıasattaný, sotsıologııa, tarıh jáne basqa da ǵylymdar salalary boıynsha zertteýler qajet-aq. ıAǵnı gýmanıtarlyq keńistikte pánaralyq másele týyndaıdy.
Jalpy qazaq halqynyń fılosofııalyq mádenıetine mán berip, nazar aýdarǵan ǵalymdardyń kóbisi halyqtyń dástúrli dúnıetanymynda "kórkem obrazdar" ǵalamy ústemdik etetinin baıqaıdy. Shynymen de qazaqtar álemdi uǵymdyq maǵynada shegelep kórsetýden góri, kórkem beınelermen órnektegendi qalap kelgen halyqtardyń qataryna jatady. Onyń bul ereksheligi kemshiligi bolyp eseptelmeıdi, kerisinshe, aqynjandy halyqtyń armanshyldyǵyn, ańqaýlyǵyn, aqkóńildiligin bildiredi. Degenmen, san ǵasyrlar boıy dilge áser etken soqqylar men qyspaqtar bul erekshelikti birshama kómiskilep tastaǵany baıqalady. Al qazirgi kezeńde jahandaný protsesteri alyp kelgen suryqsyzdyq psıhologııasy men darashyldyq fılosofııasy qazirgi zamandasymyzdyń sanasyna enbeı qoımaıdy. Mine, sondyqtan burynǵy kisilikti, izgilikti, qaıyrymdylyqty, qutty bárinen joǵary qoıatyn halyqtyń sanasy ózgeristerge, ıaǵnı transformatsııaǵa ushyraýda. Sóıtip, jańa turpaıy materıalıstik, pragmatıstik, tipten, ýtılıtarıstik sıpattaǵy qundylyqtar júıesi qoǵamdyq sanada bekı túsýde. Bundaı teris maǵynadaǵy protsester Jer betindegi barlyq halyqtardyń taǵdyryna qatysty ekeni baıqalady. Qazaqtar sol úlken tutastyqtyń bir bóligi ǵana. Osyǵan oraı qazaq halqynyń taǵdyry abstraktili másele emes, ol sol halyqtyń árbir ókiliniń baqytty ómirimen, dúnıetanymyń órbýimen, tirshiliginiń qalyptasýymen tikeleı astasyp jatatyn qubylys. Al árbir tulǵa baqytty bolýy úshin ol halyqtyń ǵasyrlar boıy qordalaǵan danalyqqa toly rýhanı baılyǵyn ıgerýi tıis.
- Áńgimeńizge rahmet!